Ehitusfoorum

Tõstetropp siduma ning ükskõik millise kopa vms tõstemasinaga, mis kaalu välja kannatab? Tõstetropp peaks muidugi vastava pikkuse ja tugevusega olema. Siduma pannes pingutab vägagi viisakalt ümber kivi ennast ära kui kivi piisavalt maa seest väljas on.

Kas surve on stabiilne? Kas surve ja vool on piisav ka nt. survepesuri jaoks?

Kas võiks ka ilma ankurdeta teha? Välimine müür on fassaaditelliste jaoks mis seotakse seinaga nii ehk naa ära.

Sisemine vundamendi müür 240mm õõnesbetoonblokk. Soojustus EPS 100mm, Välimine 140mm õõnesbetoonplokk. Küsimus - milliseid ankruid kasutada, et siduda kaks müüri omavahel läbi soojustuse ning mis etapis seda teha? Loogiline oleks mõlemad müürid ja soojustus nende vahel samaaegselt teha, kuid kuidas ...

rein113 kirjutas: ↑16 Mai 2018, 15:19 Miks arhitekt, kelle sa oled palganud, ei tule mõistlikkuse piires kliendi soovidele vastu? Kumb kumba teenindab?

OT: Miks on tehnoruumis akent vaja?

Näiteks paiskepinnana kui tehnoruum töötab katlaruumina ning katlal on vastav nõue.

Ära trolli. Lisaks seinale on aknad, uksed, põrand, lagi, vent jne. Ega siis automaatselt kõik 11% ei muutu ?!

Tegemist ühekordse hoonega ning 200mm tugevuse küsimust ei tohikski olla. Ilmselt ka mitte nõtke küsimust. Aga just paksus kahelt poolt läbi puurides/asju kinnitades tekitas küsimusi kas on olnud juhuseid, et saavad kahelt poolt asjad kokku.

Kasutasin puukuuri ehitamisel betooni sisse alustalade kinnitamiseks samuti keermelatti.
Vist oli m16, kuumtsink 8.8. RV ei näinud küll põhjust ning M16 oli selline mõnusalt mehine mõõt, kindlasti üle pakutud, võinuks vabalt M12 olla. 8.8 tugevusest alla poole ei läheks kindlasti.

Kiire küsimus seina paksuse kohta. Kui tugevusarvutused kõrvale jätta, siis kas 200mm sein on igati piisavalt paks, et ei teki probleeme seina sisse ühelt poolt soojustuse kinnitamisega ning teiselt poolt nt. kaablite süvistamisega või tooside puurimisega. Hetkel projektis 200mm sein koos 200mm sooj...

Kas need läksid siis horisontaalis kuivalt, liimiga või segukihiga? Mitu rida korraga valasid?

Ikkagi kallis lahendus või tundub ainult minule? Viidates sellele kellegi teise poolt tehtud tööle: https://www.upload.ee/image/5860993/Screen_Shot_2016-06-05_at_20.52.35.png Siis viimistletud välissein U-arvuga ca 0.17 tuleb u. 115 eur m2. Ilma tööta ca 60 eur m2 ainult materjalid. Lakka EMH-400 pl...

Mis asi see Lakka on? Lammikivi Soomlaste konkureeriv toode, valmistatud kus?

Vajuma hakkavad kõik nii kui nii.Aja küsimus, kuna see 200-300mm epsi põrandas niiskusega ära mädaneb.Täna ehitades teeks "kinnise anuma" meetodi järgides. Foorumis mingi aeg tagasi jagati Rootsimaa uuringut kus sildade ja teeehituse alt võeti 20+a tagasi paigaldatud EPS-i välja, kus oli ...

Mis on peamised plussid/miinused betoon vs savikivi?

Nt. Columbia vs Wienerberg?

Betoonikivi imab rohkem niiskust sisse ja on seetõttu külmatundlikum? Päikese käes pleegi kiiremin? On odavam?
Veel miskit eripära mida peaks teadma?

No ma ei tea. Ei palunud detailset arvutuskäiku viimase kuu aja sooduskampaaniaid arvestades vaid lihtsalt suurusjärku. Näiteks: kividel fermidest kelpkatus sama suuruse juures läheb ca 30% kallimaks kui samadest materjalidest sama suurusega viilkatus.

Rohkem kogemusi ei ole kellegil jagada?

Küsimus lihtne - mitu % või umbes suurusjärk on kelpkatus viilkatusest kallim? Hoone netopind 120m2. 1-korde hoone, teise korruse välja ehitamise võimalust ei jäta. Fermidel kivikatus. Kelp vs Viil. Kelpkatuse teeb kallimaks: rohkem katusepinda, fermitükke rohkem, erikivisid rohkem (ühe erikivi hind...

Palju vasktorude ja eeldan et joodetud liitmike kasutamine muudab hinda?

Tere. Villal on ainult 1 eelis EPS ees. Kui on soov maja väljast põlema panna, siis villaga võtab see tsipa kauem aega. Majad lähevad põlema suuremas osas seestpoolt. EPS vs PIR on majandusliku optimumi ülesanne, kus tuleb kalkuleerida kas 55% lambda suhe kaalub üles 550 % € suhet. Aga lambda muutu...

Pakun puusalt, et sarnane seis nagu Aeroc/Bauroc plokkidega tänapäeval - võib panna EPS-i väljapoole, kuid soovitab nii tootja kui projekteerija kasutada villa, et välistada võimalust niiskuse kogumiseks seina ja soojustuse vahele. Ehk töökindlam lahendus peaks olema vill.

Hiid - sellisel juhul siis Aerocisse nt tavalise poorbetooni kruviga "traat" või kinnituseriba kinni ning pärast teise otsa surud tellise vuuki, õige?

See lahendus eeldab siis kandva seina ladumisel juba ankrute sisse müürimist. Sinna peale/vahele kõvasid villaplaate paigaldada on keeruline. Otsin toodet mida saab paigaldada koos või pärast villaplaatide paigaldamist. Kindlasti ei sobi kandva seina sisse müüritavad lahendused.

Sein: 200mm Aeroc Hard või Classic + 200mm kõva villaplaat + õhuvahe + tellisvooder (alt toetab eraldi vundamendimüürile). Ei ole leidnud häid kinnitusvahendeid millega saaks ühtlasi villaplaadi seina panna ning tellisvoodri siduda läbi õhkvahe. Kusagil nägin, et olemas selline toode, kuid enam üles...

Mis niiskusrezhiimil viga on? Aeroc tihe. Vill laseb läbi. Tuuletõke samuti.

Täis valatakse ikka ainult vundamendi osa, sealt läbiviigud tehakse enne valamist kui vaja. Seintes ikka ainult avade ümbrused ja nurgad täis. Kas "aero"-l on kogemusi erinevate plokkidega ning mingi eelistus tekkinud? Foorumis peaks "vuuk" olema, kelle igapäevane töö peaks ladum...