Ehitusfoorum

Kaasaegsete tabelite järgi kannatab 22cm paksune 5 meetri kaugusel olevatel kandvatel seintel õõnesbetoonpaneel ligilähedaselt 1000 kg/m2, mis teeks ühe paneeli kandevõimeks 6 tonni. Iseasi, kui palju 70ndate alguses kasutatud betoonpaneeli tänapäevastega võrrelda annab?

Laevalgusti juhtmete järgi on tegu tõesti õõnesbetoonpaneeliga! Uurisin seda, et kõik info oleks teada enne põranda renoveerimise variantide kaaluma hakkamist. Teisisõnu, kas kannatab 5cm betoonivalu ehk mingi 750kg lisaraskust ühele õõnesbetoonpaneelile.

Tsau! Kuidas kindlaks määrata, kas minu 70ndate kesklinna hruštšovka korteri lagi ja põrand on õõnesbetoonpaneelidest või monoliit-betoonpaneelidest? Arhiivist infot ei leidnud. Välisel vaatlusel oskan öelda vaid seda, et vähemalt paneeli otsas jookseb raudarmatuur nii piki- kui ka ristisuunas panee...

Fortran kirjutas: Minu isikliku arvamuse kohaselt on aga korrusmaja korteris betooni valamise ning elektripõrandakütte (?) paigaldamise mõttekus suhteliselt tagasihoidlik.

Miks niimoodi?

Ostsin Nutooli siiski poest, sest 2-a garantii on hädavajalik noname toote puhul. Võrdlusmoment teiste puurvasaratega küll puudub, aga mördimütsikesi peksab seinast ilusti lahti, samal ajal kui haamri ja meisliga jäin tõsiselt hätta. Väikeseks miinuseks võib lugeda lühikest juhet ja suureks miinusek...

Hüva, aga kas oma faasijuhtme võin otse koridori sissetuleva faasijuhtme kõrval oleva klemmi alla ühendada (nagu pildil neutraaljuhtmed)? Või peaks ilmtingimata läbi oma klemmi pildil keskmise musta värvi faasijuhtmega ühendama ja seeläbi parempoolse kruviklemmi tühjaks jätma? https://www.upload.ee/...

Külaline kirjutas:Milleks kuidkaablit sinna üldse panna?

Wikipedia kirjutas:The more individual wire strands in a wire bundle, the more flexible, kink-resistant, break-resistant, and stronger the wire becomes.

Kas on lubatud ja standarditega ühtiv teha kilbis ühendused hülsitud peenkiudkaabliga? (16mm2)

Kortermaja üldine elektrisüsteem on renoveeritud, kuid korteritesse jooksevad vanad 4mm2 Al juhtmed. Plaan on enda korterisse 3G6 vedada, kuid koridori kilbis on riviklemmliistule välja toodud üksnes maandus: https://www.upload.ee/image/6419982/maandus.png Neutraalile pühendatud eelmisel pildil näht...

Ka minul jäi Vivacolor LF valmispahtliga sein auguline, nagu sinu pildil näha.

K-rautas müüakse 75€ eest Nutool 1500W 5J löögijõuga puurvasarat. Kas kellegil on sellise isendiga kogemusi olnud? Müstiliselt võimas tundub võrreldes kordades kallimate tuntud tootjate puurvasaratega, mille löögijõud jääb alla 3J.

Siinkohal olekski paslik tõstatada küsimus, kuidas selliste isoleeritud lõiketangidega ringi jõlkuvate maniakkide vastu saada? Kui siiani lülitasid trepikoja nolgid lihtsalt kaitselüliti välja, siis korterisse viiva peakaabli läbi lõikamisel ma elektrit ühe nupuvajutusega tagasi ei saa ja ilmselt pe...

Hruštšovka betoonpõrandal on värvitud, vineeriga kaetud 1m2 puitlaastplaadid. Plaan on panna põrandasegu sisse valatud põrandaküttekaabel - kas võin olemasolevad puitlaastplaadid valu alla ainaks soojusisolaatoriks jätta? Puitlaastplaadid ühtlasi ka vetruvad ja plaan on sellest tingitud kriuksumine ...

Ma tulen keeran sul koridoris selle klemmi lahti ja ikka oled vooluta! See tingis ka minu eelneva küsimuse, kas kaitselüliti asemele riviklemmi või midagi taolist leidub, mida ei saaks suvalise isoleeritud käepidemega kruvikeerajaga lahti keerata, kuid mis oleks siiski poliitiliselt korrektne voolu...

Okei, aga kas koridori tuleks siis riviklemm panna? Kas riviklemmid on voolulatiga ühilduvad? Kas Elektrilevile sobiks ka mingi peidetud klemm või presslahendus, mida ei saaks kruvikeerajaga lahti teha?

Kesklinna hruštšovkas on koridoris igal korrusel kilbike, kus sees neli C25 peakaitselülitit (need on ühendatud hiljuti vahetatud peakaabliga), üks igale korterile. Peakaitselülitist jooksevad vanad Al juhtmed korteri kilpi Elektrilevi voolumõõtjasse ning edasi omakorda korteri korkidesse/kaitselüli...

Kas on võimalik, et keldrikorruse ja esimese korruse vaheline põrand on oluliselt paksem, kui teiste korruste vahel olevad paneelid (ma ei tea kas korruste vahel on paneelid) ja seetõttu pole keldrikorrusel vaheseinu vaja, küll aga ülemistel korrustel?

Mul on au taaskord tüüpküsimus esitada: kas mittekandvat vaheseina võib julge südamega lammutada? 4-kordne telliskivimaja Tallinna kesklinnas on ehitatud 1962.a. ja arhiivist sain teada nii palju, et "välisseinad on ehitatud silikaattellistest kahe kivi paksustena" ja "seinad on laotu...

Maandusjuhe on kilbis täiesti olemas.

Küsimus oli ajendatud asjaolust, et multimeeter näitab kerget AC pinget DIN liistu ja PE vahel. Mitte küll võrgupinget, aga "high voltage" märk multimeetril lõi siiski helendama.

Tere! Kas mõni nõue näeb ette metallist DIN liistu maandamise vajalikkuse plastmassist jaotuskilbis? Aitäh

Augusaag jah: max 300 pööret minutis puitu puurides. Seetõttu ma madalaid pöördeid kasutasingi. Minul on seadete kasutusjuhendid läbi loetud ja need on lihtsalt liiga lakoonilised. Aitäh kõigile!

Trelliga kaasa tulnud kasutusjuhendis on üksnes kirjas, et trelli ei tohi üle koormata (lugesin läbi!). Jahutamisest koormuseta täispööretel ja lubatud rakendatava jõu sõltuvusest pööretest, nagu eelkommenteerijad mainisid, pole sõnakesti. Töö sain tehtud, jahutades mootorit peale iga augu puurimist...

Tahan lakke 20cm eenduva liimpuidust 50kg plaadi kinnitada: kas mõistlikum on kasutada nelja 10x40mm (M6) betooniankrut või nelja aasa, millest igaüks on kahe 7,5x50mm betoonikruviga kinnitatud (kokku siis 8 betoonikruvi)? Eesmärk on turvaline kinnitus mustamäe paneelmaja betoonlakke. Aitäh arvamust...

Pesumasina äravoolu surusin lihtsalt sifooni külge, avaused klappisid täpselt ja ühendus on tihke.

Puuri läbimõõt ja freesi läbimõõt on ju kaks erinevat asja. Kõige edevamal 500+€ maksval Boschi trellil on märgitud "Maximum drilling diameter in wood 50mm". (minu omal 25mm) Kui seda mõõtu ka freesile rakendada, siis pole Boschi tootevalikus ühtegi seadet, millega ma oma 54mm diameetriga ...