Ehitusfoorum

Küsimus: vanas puitmajas juhtus veeavarii ning vett imbus ka põranda alla. Ei märganud õigel ajal seisukorda seal all kontrollida ning nüüd, palju aega hiljem avastasime, et põranda alla vohab vamm. Lõhkusime põranda kuni pinnaseni välja ning igaks juhuks ka osa kõrvalruumide põrandaist. Kuidas oleks nüüd mõistlik uut põrandat teha? Majal vundament väga madal, maja suht maapeale ehitatud, valatud oli alla betoonist kilp. Nüüd on plaan valada põrand betoonist, soojustuseks peno, paigaldada põrandaküte ning põrand plaatida. Kas isolatsiooniks pinnase ja peno vahele kilet on mõistlik panna?

Mis pinnas? Kui mingi ebamäärane mulla ja millegi segu, siis see välja ja liiv asemele ja tihendada. Edasi nii nagu olukord nõuab.

ongi mulla ja liiva segu. Ja olukord on hull, küsimus ongi, et kuidas niiskus eemal hoida, et vamm taas arenema ei hakkaks?

Küsin siis nii, et millest põranda all niiskus? Pinnases veetase nii kõrgel? Kui viskad mulla/liiva segu välja ja puhas liiv asemele vähemalt 30 cm, siis peno ja betoon. Kui pole tegemist kõrge veetasemega, siis peaks saama ok, Betoon tuleb ainult puidust eemal hoida. Vamm tahab niisket ja sooja kohta. Kui üks tingimus kõrvaldada, siis vamm ei saa areneda.

Niiskust hoiab ka see muld kinni, mis on liiva sees. Puhtas liivas ei tõuse vesi üle 30 cm, oleneb liivaterade suurusest. Maapinnaga kontaktis olev ehitis saadakse siis kuivaks, kui selle ehitusel kasutatakse korralikku hüdroisolatsiooni, mis eraldab konstruktsioonid täielikult pinnasest. Kilega ei saada kestvat tulemust.
Eks ennem uuesti ehitama hakkamist peaksite ka vammivastast keemiat kasutama, aga see juba vastava ala spetsialistide teema.

Milline on "korralik hüdroisolatsioon"? Ja mis on sellisel juhul alternatiiv kilele?

Korralik hüdroisolatsioon kaitseb ehitist maapinna niiskusest, peab vastu niiskuses esinevate soolade ja muude keemiliste ainetele, säilib kaua elastne ega rebene teda ümbritsevate materjalide mahumuutustel jne.
Alternatiiv kilele on ehk üldse mitte kilet kasutada....sellisel juhul nagu te seda teha tahate. Põrandaaluse niiskumisest kile ei aita ja las see niiskus siis liigub endiselt edasi-tagasi, vabalt, nii nagu ta tahab. Klinkerpõrandaplaadid pidavat paremini niiskust läbi laskma.
Probleemsem on vast sokkel ja sellel asetsev sein, kui seegi puidust? Oleneb, mis seenkahjustusega oli tegu. Seene mütseenid võivad olla praegugi veel väliseina, kui ka siseseinte vundamendi vuukides. Põranda võite küll kuidagi moodi hüdroisoleerides kuivaks saada, aga palju sellest kasu, põranda perimeetril tõuseb ikka miiskus vabalt üles, ehk ka muudes rajatistes(ahjud, pliidid, korstnad jm.)

Vamm on kole asi, vajab niiskust ja tselluloosi, et elada. Kui on tuulutus olemas, siis leidsin netis kolades sellise asja, mida saaks kasutada http://estria.ee/?page=1004&selected=3914, kommenteerida ei oska, aga tundub, et loogiliselt võiks sinna sobida.

Teemaalgataja unustas ilmselt siia kirja panna, et pinnasel oli kile, seal talad, mille vahel vill ja peal siis kate. Ilmselt ikkagi ei ole tegemist liigniiske pinnasega, kui asemele saab liiv.
Vammikahjustustega puidu väljavahetamisel on omad võtted, millest mõningaid on ka mainitud.

Verdinandile: kahjuks om maja maapinnale ehitatud, vundamenti polegi praktiliselt, seega sinu saadetud variant ei sobi. Minu loogika ütleb, et kui vamm juba sees(mis on 100% kindel, sest tean, mis on vamm, olen korduvalt kokku puutunud ja palju palju selle kohta ka lugenud) siis puitpõrand oleks halvam variant, kui betoon ja küttega. Et küpsetaks seda vammi siis põrandaküttega, ehk see hoiaks teda eemal. Aga tselluloosi sisaldavad materjalid on ta elutegevuseks möödapääsmatud, nägin seda oma silmaga, kui ta kogu klaasvilla oli vallutanud, mis ene põranda alla soojustuseks oli. Ehk on peno kindlam? Kui oled asjatundja, äkki on sul mõni mõistlik nõuanne. Boracoliga immutan kõik allesjääva niikuinii ära ja puidu eraldan betoonist. Aga kuidas uut põrandat teha nii, et vamm enam ei tahaks sinna tulla?

Wake: oli jah kile pinnase ja laagide vahel. Kas seda ei peaks panema? Millega siis isoleerida pinnasest tulev niiskus? Plaan on muld välja vedada ja liiv asemele, see kuivatada puhuriga, aga edasi? Tahaks kõigile õpetuseks öelda: ostke maja, millel on vundament ja võimalik tuulutus teha!

kui aus olla, siis puhugu või tuul sokid jalast, peaasi, et vammi enam ei tuleks!

tere Triinu

Kas ei ole võimalik puurida auku välisseina? Siis oleks päris palju lahendusi.
Mul oli sama lugu, puitpõrand ja tuulutust ei olnud, kestis 10 aastat, siis vajus jalg läbi põranda. Tuulutus on ülimalt vajalik

Verdinand

Saab ikka auke seina teha, aga kas see aitab kuidagi põrandat tuulutamisele kaasa?

Üldiselt on tuulutamise mõte viia niiskus ja muud gaasid põranda alt välja. Ventilatsiooniavad tehakse vastaseintesse (kui võimalik) ja tuulte ning temperatuuri- ja niiskusegradiendi tõttu vahetub õhk põranda all välisõhu omaga. Nende toodetega, millele ennist viitasin, saad teha alt tuulutatava betoonpõranda, aga sama lihtsalt saad teha laagidele toetuva puitpõranda. Viimast soovitan juhul, kui oled 105% kindel, et kõik seeneeosed on ka kadunud pinnaselt ja uue puitpõranda juurest. Eelmises "Osoonis" oli just vammist juttu ja seal soovitati sel juhul pöörduda spets vammipeletajate juurde, kuna tihti jäävad maha silmale nähtamatud eosed ja niidistik.

Verdinand

Vammi eosed on nagunii igal pool. Ja kui ei ole, siis toob tuul naabri juurest või toob mõni sõber ise kohale. Las nad olla, ei tohi lihtsalt tekitada neile soodsaid tingimusi.
Tundub, et Triinul on umbes samasugune vana maja nagu mulgi. Tuulutatavat põrandat annaks ehk teha madalate igludega, aga siis peab hoolitsema selle eest, et seal tuulutus ka toimiks. Auke ei tule mitte seina teha, vaid soklisse, allapoole põrandat, minul on see suht võimatu. Ise viskan vana sodi minema ja liiv asemele ning sinna peale siis meelepärane põrandakonstruktsioon.

triinu kirjutas:Millega siis isoleerida pinnasest tulev niiskus?

Kui ei ole tegemist põrandani tõusva veega, siis niiskuse hoiabki ära vähemalt 30cm liivakiht.