Ehitusfoorum

Mures siis vee temperatuuri kõikumisega.

Kaevus on tavaline pisikese hüdroforiga pump, vannitoas boiler.
Veesurve langedes langeb ka vee temperatuur (liigagi palju).
Lisaks tuleb surakas päris külma vett (umbes sekundi jooksul) kui pump
tööle hakkab ja surve uuesti ülesse lööb. Siis tuleb mõnda aega jälle kuuma vett.

Teatud kõikumine on ilmselt loomulik, aga see tundub juba kuidagi kahtlane olevat.

Niipalju infot veel, et boiler on kraanist suht kaugel, edasi tagasi ca 10m.
Boiler ise laeall.

Tere.
Kirjelda torustiku ühendust alates kaevust.Praegusel juhul tekib tunne et pumbast tulev toru jookseb kraani ja sealt edasi kuhugi?

Toomas
51 62 338

Kaevust tuleb toru majja, sealt hargneb üks ots kööki, teine vannitoa kraani ja boileri suunas.
Vannitoa torud on seina taga, seega ei oska täpselt kirjeldada
Teoteetiliselt võimalik et kraani taga on miski "T" ühendus - kraani ja boilerisse.

Kui muud põhjendust probleemile ei leia, siis tuleb ilmselt seinale kallale minna...
Ning kui probleem tõesti selles on, siis milline oleks lahendus ?

Tänud

Kas veesurve ühtlasemaks saamine poleks lahendus? Mulle tunduks see nagu lihtsam ja loogilisem, kui seina lõhkumine.
Soe/külm muutus veekraanist peaks sõltuma ka segistist. Kui mul hüdrofoor läbi oli (ei pidanud õhku ja surve kõikus kõvasti), siis oli sama lugu, et üleval vannitoas dushi all käia ei saanud (Damixa segisti), kuna külm/kuum vahetus liiga suure amplituudiga. Samas vannitoas kraanikausis kõikus vesi palju vähem (mingi odav Hama vms segisti). Vannivesi tuli nn. otse hüdrofoorist/boilerist, kraanikaussi minev vesi oli sama toru pealt T-liitmiku kõrvalharust võetud. All korrusel saunas (segistiks mingi odav poolakas) oli ka üsna talutav, soe/kuum kõikumine ei olnud kuigi suur.

Endalgi sama probleem, kuigi temp. kõikumine pole väga suure amplituudiga, kuid siiski. Kas siis segisti vahetamine ailtab?? Mil moel?

Loomulik kui surved suuresti kõiguvad jõuab külm vesi surve tõustes rutem läbi segisti ronida, kui kuum vesi, mis saab läbi boileri oma laksu kätte väikse viivitusega. Loevad ju torude läbimõõdud ja ühendusjärjekorrad - vee läbimist boilerist ja seega kuuma vee jõudmist segistini kägistavd sul tõenäoliselt ka pisikesed survevoolikud (metallsukaga kummivoolikud) mida üldjuhul rahvas armastab boilerite ühendamisel kasutada.

Asja rohi on õieti paigaldatud veetorustik - kollektorid ja torude diameetrid ning vähegi stabiilsem surve süsteemis. Mingi väikese veeautomaadi hüdrofooriga ei saagi seda tagada, paigalda vähemalt lisaks sellele veel lisa hüdrofoor a´la 50l. ja reguleeri ülemise alumise rõhu vahe väiksemaks. Alles siis võid hakata unistama normaalsest dussitamisest.

Fxz kirjutas:Endalgi sama probleem, kuigi temp. kõikumine pole väga suure amplituudiga, kuid siiski. Kas siis segisti vahetamine ailtab?? Mil moel?

Minu puhul oli tegu lihtsalt tähelepanekuga, et erinevate segistite korral oli temperatuuride kõikumine erinev. Seda tähelepanekut ei tohiks võtta soovitusena hakata segisteid vahetama. Veesurve ühtlasemaks saamine peaks olema eesmärk.

jah.. tõenäoliselt selles probleem seisnebki, sest max rõhk on 3 bar ja 1,5 bar pealt lööb uuest pumba järgi.

Üks lahendus on termostaatsegisti kui ei saa rõhku stabiilseks.Kindlasti on olemas mingi reduktor,mis hoiab süsteemis rõhu stabiilsena,aga ei tea kas see odavam on.

Termostaatsegisti on veel aeglasem reageerija ja see ei jõua sul ilmaski veesurve kõikumisest tingitud temperatuurimuutusi kompenseerida.
Rõhuregulaatoriga jällegi see teema, et selle saaks reguleerida selliselt et ta hoiab stabiilselt süsteemi madalimat rõhku - antud juhul siis stabiilset 1,5 bar-i. Ega siis regulaator ise rõhku ei kasvata

Endal oli ka midagi taolist, dušši all temperatuur kõikus.
Tegemist kah nn. veeautomaadiga.
Aitas see kui puhastasin ära mudafiltri mis seisab peale hüdrofoori, kuna salvkaev siis sodi ikka tuleb kuigi klapil ka sõel (metallist ) otsas.
Aga siin probleem vist nats teine

Oled liiga peened torud või palju liitmikke jätnud. Sel juhul tekin voolava veega suured rõhulangud ja see mõjub sooja vee vooluhulgale, vastavalt sellele muutub ka suhe segistis.
Kui saad, vii dushi kuumaveeots võimalikult boilerile lähedale ja tule sealt jämedama toruga otse segistisse. Võimalik, et tuleb ka enne boilerit üle vaadata külmavee ühendused, minimiseerimaks rõhulange.

1) Rõhkude vahe soovitavalt 1 bar.
2) Hüdrofoori eelrõhk kontrolli - 0,9 korda sisselülitamisrõhk.
3) Liiga tihe sisselülitamine ei meeldi pumbale, ei meeldi elektrivõrgule.
4) Vahetada kogu süsteem ning viia pumba juhtimine üle sagedusmuundurile.
5) Suvel peaks Grundfosil müügile tulema veeautomaatide juhtimiseks mõeldud püsisurve kmpl.

Ja kui kõik eelpool toodud õiged soovitused (lisa hüdrofoor, min-max vahe vähendamine, jämedam kuumavee toru) on rasked teha, on veel viimane, mitte just korrektne, lahendus - tuleb suurendada külma vee toru takistust (see rohkem selline uitmõte)

Mul oli sama uitmõte, soovitada sõela või veefiltrit taksituse suurendamiseks vahele panna. Kuid tundus liiga ketserlik.

Lisaks veel sellise tähelepaneku, et minu teada kõigil el. boileritel on tagasilöögiklapp ja sealt ka veel lisatakistus. Kui oled kasutanud näiteks alupexi siis arvesta, et liitmiku siseläbimõõt toru omast väiksem, iga liitmik ja nurk lisab takistust.

multiprofiil kirjutas:Termostaatsegisti on veel aeglasem reageerija ja see ei jõua sul ilmaski veesurve kõikumisest tingitud temperatuurimuutusi kompenseerida.
Rõhuregulaatoriga jällegi see teema, et selle saaks reguleerida selliselt et ta hoiab stabiilselt süsteemi madalimat rõhku - antud juhul siis stabiilset 1,5 bar-i. Ega siis regulaator ise rõhku ei kasvata

Mul on orase termosegistiga temp vägagi stabiilne kuigi hüdrofori sisse/välja lülituse vahe on 1,5 bari ja teistes segistites on se liigagi hästi tunda. Enam ei oskaks ilma termosegistita pesemas käiagi. Igatahes olen ülirahul sellise investeeringuga....kui pole kogenud ei oska tahtagi.