Ehitusfoorum

Tere,

Sooviks teada kui suur on hinnavahe vesipõrandaküte vs radiaator küttesüsteemi soetuse ja paigalduse kohapealt.

Tänan.

kui alla betoonpõranda paned, siis ikka mõistlik küttetorud kah sisse panna, teisel korrusel tavaliselt radikad, kuid kui kõik põrandakütte peale sättida, siis vist ökonoomsem, sest ei pea seda vett nii kuumaks kütma ja mitmeid segamissõlmi tegema... vist

Sõltub palju konkreetsest lahendusest ja soovidest. Üldjuhul kipub põrandaküte vaid veidi kallim tulema kui radiaatorküte, kuid minuarust on hinnavahe väike. Samas sobib põrandaküte paremini soojuspumpadele ja gaasikatlale (jääb ära segamissõlm ja lihtsustub automaatika). Olemasolevatel hoonetel on põrandakütte lisamine teinekord väga problemaatiline.

Põrandakütte materjali hind on kindlasti väiksem kui radiaatorkütte oma, esimesel juhul tuleb ruudu hinnaks ca 50 eek + kollektori maksumus ja ühendamine katlamajas, radiaatori hind keskeltläbi 1500-2000 tk. Paigaldusel asi jälle vastupidi, põrandakütte ruudu lõpphind on ca 300 millest tööraha 250 + veel elektritööd, radiaatori trasside + paigalduse eest niipalju ei küsita. Lõppkokkuvõttes hind enam-vähem sama

Tere.
Olen ise pörandakütte müüja ja suudaksin pakkuda täispakketti 300eek. m2,kusjuures pakuksin parimaid lahendusi ja materjale, usun, et radiaatoriküttel ,oleks sama hind.Aga klient on kuningas . Üldiselt hind on suhteline möiste, tehke n.n
kontrollost, valige välja asjaga tegelevad firmad, saatke e-kiri , tahan teada,kui palju maksab ja saate umbkaudse info.EDU

Õigesti paigaldatud põrandaküte on kokkuvõttes palju kallim kui radiaatoriküte. Materjali kulu juba suurem + esitab põrandamaterjalile suuremad nõuded, pole võimalik paigaldada igas valikus puitu. Lisaks veel tuleb teine korrus teha valikuta põrandakütte peale nagu üks eelkõneleja mainis.
Mitmel, kel ehitaja liiga hõredalt paigaldas küttetorud (peab olema peenike ja tihedalt paigaldatud), on radikakütte peale üle läinud.

gusgus kirjutas:Põrandakütte materjali hind on kindlasti väiksem kui radiaatorkütte oma, esimesel juhul tuleb ruudu hinnaks ca 50 eek + kollektori maksumus ja ühendamine katlamajas, radiaatori hind keskeltläbi 1500-2000 tk. Paigaldusel asi jälle vastupidi, põrandakütte ruudu lõpphind on ca 300 millest tööraha 250 + veel elektritööd, radiaatori trasside + paigalduse eest niipalju ei küsita. Lõppkokkuvõttes hind enam-vähem sama

Sa vist kohe kindlasti ei tea millest sa räägid. Tööraha 250 EEK ja materjal 50 .
Paigaldan ise põrandakütet ja tööraha on seal 45 EEK/m2 ja materjali kulu on umbes 270- 300 EEK/m2. ( Henco ja Caleffi tooted, sisaldab ka automaatikat ja projekti).
Enamus isehakanud paigaldajad muidugi need viimased asjad unustavad ära ( kollektorid, automaatika ja projekt).
Nagu viimases kommentaaris üteldud, mida rohkem on toru, seda parem on ka hiljem seal majas olla.

tea kirjutas:Mitmel, kel ehitaja liiga hõredalt paigaldas küttetorud (peab olema peenike ja tihedalt paigaldatud), on radikakütte peale üle läinud.

Kui peenike on peenike ja kui tihe on tihe ?

tea kirjutas:Lisaks veel tuleb teine korrus teha valikuta põrandakütte peale nagu üks eelkõneleja mainis.

Müstika, minul teisel korrusel radikad ja esimesel põrandaküte ning ülla-ülla, kõik töötab.

Kindlasti ei julgeks ise odavat põrandakütet võtta. Mul on korteris puupõrandal (kipsi vahel) Nereuse poolt pandud küte, toru oli vist 12mm ja korralik projekt ka. Paigaldus oli ammu ja enam seda hinda ei mäleta kuid tõesti on hea. Olen näinud palju pilte inimestel kus suvaliselt ühtlase sammuga on veetud toru üle terve põranda - see ju ei saa olla hea. Endal on suurte akende ja n. ka välisseinte ääres toru tihedus hoopis midagi muud kui toa keskel. Lisaks on tänu korralikule projektile täiesti korrektselt ka seadistatud - ei ole temp.erinevusi tunda, magamistoas on nagu soovitud paar kraadi jahedam. Süsteemi juhin välistemp anduri + autom. klapiga - eraldi toaandureid ja klappe kollektoril ei ole.

saab muidugi nii paigaldada, aga see katel on taas kallim. teemaks kallidus

Mille poolest see katel kallim peaks olema? Segusõlme on vahele vaja, selles osas olen nõus. Samas ma arvan (ei ole arvutanud), et valatud vahelae peale põrandakütte tegemine tuleb kallim, kui segusõlm+radikad. Iseasi, kui kasutada soojuspumpa, mis ei suuda radikate jaoks vajaliku temperatuuriga vett välja lasta.

mõtlen ka kuidas betoonpaneelidest vahelaele põrandakütet panna, üks varjant mõlgub peas, et laotaks 5cm penot, siis kile ja toru paneks ennem, sinna peale need toruhoidjad, betooni valu teeks minimaalse u 5cm ehk, armatuuri ei panekski, kasutaks seda hirm poppi kiud betooni..

Minul on betoonpaneelidest vahelae peal põrandaküte. Kütteprojekti tegija ütles, et soovituslik on 100 mm penot. 50 mm pidi osa sooja alt udu panema... Aga selle armatuuri võid panna ilma nn. konnadeta otse penole. Valamise käigus veidike sakutad teda ja betoon valgub ilusti ka armatuuri alla. Sedasi on ka tugevus garanteeritud. Endal oli sama probleem kuna tegemist oli maja renoveerimisega ning põranda tasapinda tuli võimalikult vähe tõsta.

aivar00 kirjutas: Kütteprojekti tegija ütles, et soovituslik on 100 mm penot. 50 mm pidi osa sooja alt udu panema...

Kasutades tavainimese lihtsat loogikat ja oletatavat temperatuuride vahet, peaks sellisel juhul välisseina soojustuse paksus olema kuskil üle 50cm või ?

välis seinal betoonvahelae juures mul 15 cm soojustust, mis 50-st sendist sa imelik ajad?
kuhu udu se soojus ikka niväga paneb, kui midagi immitsebki essa korruse lakke siis mis sest, pääasi et õuue ei pane!

Kell vist hiline ja sa es saanud poindile pihta Imelik pidas silmas proportsioone.

Ma olen muidu aru saanud,et vahelaele piisab 25mm vahtplastist.

Kui tegemist sisemise ruumi vahelaega siis jah see soojuskadu ei tohiks olla naa hull. Aga mul enamus I korruse põrandal ja maja all täiskelder. Seega keldrit kütta ei ole vist mõtekas. Teine asjaolu mida minu loll kolu mõtleb- soe tõuseb ruumis alati ülesse. Seega on sul lae all leilisaun ja põrandal varbad härmas kui korralikku nn. õhu ringvoolu ruumis ei ole. Samas talupoja mõistuse järgi kui tegemist II korrusega, siis tuleks üldse peno välja jätta- terve paneel soe ja hea pika inertsiga kuid sellisel juhul II korruse ruumide sisekliima meie kiiresti vahelduvas väliskliimas peaaegu reguleerimatu pika inertsi tõttu.
Kuram, nii segaselt kirja sai, aga paremini ei mõistnud selgitada...

aivar00 kirjutas: Samas talupoja mõistuse jä�i kui tegemist II korrusega, siis tuleks ül�e peno välj�jätta�terve paneel soe ja hea pika inertsiga kuid sellisel juhul II korruse ruumide sisekliima meie kiiresti vahelduvas välisk�imas peaaegu reguleerimatu pika inertsi tõttu.
�ram, nii segaselt kirja sai, aga paremini ei mõistnud�elgitada...

[[/quote]
Ei mõelnudki�rajätmis� Li�salt hakkas huvitama et kui a la 6C vahega pannakse 100mm soojustust siis kas välisseinas �0mm on piisav( seal ju võimalik temp�atuuride vahe rohkem kui 40C). Muidugi saan aru
et sul seinad ilmselt halvemast soojusjuhist kui betoon aga ikkagi (kas siis näiteks fibo s�n+150mm soojustust on sama mis betoonsein+660 mm soojustust). Või ongi asja mõte et see sooj� ei hakkaks suuremate külmadega sõlmes�välissein/�helagi �lja tuhisema (läbi�50mm soojustuse�
Sellisel juhul tuhiseb ju ikkagi sealtkaudu välja alt tulev soojus�mis soojendab ju vahelage ikkagi).
Mitte ei võta minu talupoja mõis�s kinni. .�

Imelik kirjutas: Ei mõelnudki ärajätmist. Lihtsalt hakkas huvitama et kui a la 6C vahega pannakse 100mm soojustust siis kas välisseinas 150mm on piisav( seal ju võimalik temperatuuride vahe rohkem kui 40C). Muidugi saan aru
et sul seinad ilmselt halvemast soojusjuhist kui betoon aga ikkagi (kas siis näiteks fibo sein+150mm soojustust on sama mis betoonsein+660 mm soojustust). Või ongi asja mõte et see soojus ei hakkaks suuremate külmadega sõlmest välissein/vahelagi välja tuhisema (läbi 150mm soojustuse).
Sellisel juhul tuhiseb ju ikkagi sealtkaudu välja alt tulev soojus (mis soojendab ju vahelage ikkagi).
Mitte ei võta minu talupoja mõistus kinni. .

Vabandust halb ühendus