Ehitusfoorum

Oleks vaja komplekteerida uuele majale elektrikilp. Selgub, et kilp peab omama "vastavusdeklaratsiooniga", st., et pärast kui tuleb inspektor heakskiitu andma paigaldisele, siis tahab näha, et antud kilp on tehnoloogiliselt testitud ja vastab nõuetele.
Saan aru, et kõigil elektrifirmadel seda luba selle paberi väljastuseks pole, siis kas on mingi nimekiri kuskil, et mis firmad seda teha võivad?

Ühe kohana ,kust saaks kilbi pakuks välja Esvika Elekter-võtad kilbiskeemi kaasa ,valid kesta (kui kohal pole sobivat saab tellida või viid ise "endaoma" ) ja pannakse kokku,jubinad kõik olemas.

Volli kirjutas:Ühe kohana ,kust saaks kilbi pakuks välja Esvika Elekter-võtad kilbiskeemi kaasa ,valid kesta (kui kohal pole sobivat saab tellida või viid ise "endaoma" ) ja pannakse kokku,jubinad kõik olemas.

Helistasin Paide poodi ja öeldi, et nemad müüvad materjali aga kilpe ei komplekteeri kahjuks.

näiteks Raasiku Elekter koostab sulle vajamineva kilbi ja annab kaasa kõik vajalikud dokumendid. Ise olen nende kilpe paigaldanud ja mulle tundub, et nende hinnaklass on ka mõistlik.

Raasiku kapid on küll viimased mida kasutada, tasub ikka vaadata kas ABB või mõne targema tehtud kappe. vaata ka viru elektrikaubandust

selle töö võib ära teha ka paberitega elektrik.

vanakala kirjutas:selle töö võib ära teha ka paberitega elektrik.

Kas elektrik peab olema A või võib olla ka B pädevusega?

oleneb kilbist? aga A võib selle vabalt teha. kui kirjutad mulle meilile ja täpsustad mis kilp ja mille jaoks siis võin ise ka teha pakkumise. või helista 56924916 rovideena@hotmail.com

Mis tingimustel võib nt. maja kilpi kasutada ajutise kilbina, et EE sinna voolu sisse laseks?
Kui kilp on IP44 ja sees lekkevoolukaitse, kas midagi peab veel olema?



Tänud

Paber peab olema, et maja elektrisüsteem vastab nõuetele ja keegi vastutab selle eest.

Kui paljud siin, on elektritööde ettevõttest või, on ise kilpi komplekteerinud?
Eramajale, pole mõtet kirvest ABB valmiskilpi pakkuda, iga kogemustega ja tänapäevaga kursis elektrik suudab seda komplekteerida. Kuid Kilpidel peab olema "ELEKTRIKILBI TESTIPROTOKOLL", et kilp on läbinud, vastavall standardi EVS-EN .... tavakatsed.
Praktikas peab siis ehitamise ajaks ajutise kilbi paigaldama, rikkekad/kaitsmed sisse, maandus maha, mõõdistused ja inspektor kohale.

Algsele küsijale vastuseks. Iga elektritööde ettevõtte või vähemalt B kategooria pädevustunnistust omav isik oskab(tohib) koostada sulle vajamineva kilbi kui selle peakaitse suurus ei ületa 32A t ning koostab sulle vajamineva dokumentatsiooni.
Kas antud paigaldises saab kasutada (ehitustööde ajaks) kohe maja peajaotuskeskust või
tuleb paigaldada ajutine kilp, otsustab samuti pädev isik (vastavalt kasutustingimustele).
Oleneb millises valmimisjärgus on hoone aga tavaliselt kasutatakse ajutist lahendust kuna
siis on väiksem oht et rikutakse lõpptoote sisu ja välimust. Kui pead ajutise lahenduse koostamist kalliks siis on võimalik ka selline rentida (valmiskujul) kuid selle tasuvus vajab
eraldi kalkuleerimist.
Edu

"Imelik" - uuri elu, aasta tagasi oleks sul õigus olnud.

mg3 kirjutas:"Imelik" - uuri elu, aasta tagasi oleks sul õigus olnud.

Kui vihje seisnes inspektsiooni vajalikkuses siis unustasin mainida. Kui millesgi muus siis
paluks vihjet.

Vastavusdeklaratsiooni väljastamiseks kuni 35 A nimivooluga kilbile võib tehnilise dokumentatsiooni osas piirduda koostisosade vastavusdeklaratsioonide/sertifikaatidega ja katsete osas ilma pingeteimita tavakatsetega.

...

mg3 kirjutas:

Vastavusdeklaratsiooni väljastamiseks kuni 35 A nimivooluga kilbile võib tehnilise dokumentatsiooni osas piirduda koostisosade vastavusdeklaratsioonide/sertifikaatidega ja katsete osas ilma pingeteimita tavakatsetega.

...

Selge aga milline antud nõuetest kujuneb probleemiks minu poolt nimetatud koostajatele.

Sai siis uuritud kuidas saada ehitusplatsile ajutine vool.
Siin viljandi ümbruses on ainult üks teadaolev isik kellel on õigus allkirjastada ajutise pingestamise paberile.
Elektrifirmadel kellega suhtlesin ütlesid kõik, et nad võivad kaablid ära ühendada ajutisse kilpi aga allkirja anda ei saa, et EE voolu sisse paneks. See õigus oli neilt ära võetud eelmise aasta juuni/juuli mingi seadusega.

Ei saa aru millega teil seal Viljandis siis üldse enam elektrifirmad tegelevad kui ei saa
pabereid vormistatud ja inspektorit kohale kutsutud. Kas ainult hooldustöödega.
Muidugi mulle ka selline usaldamatus ei meeldi aga mis teha seadus on selline.
Hea näide seaduslikust räkitist
Tehnilise kontrolli maksumus

Kontrolli maksumus ei ole riigi poolt määratud(kuid seadusega nõutud), vaid selle määrab turg. Kontrolli maksumus oleneb peamiselt elektripaigaldise tehnilistest näitajatest ja keerukusest, dokumentatsiooni olemaolust ja ajakohasusest ning senistest ohutuse tagamiseks teostatud toimingutest, st sisuliselt sellest, kas elektrimajandust on korras hoitud või mitte.

NB punane on minu parandusettepanek.

Asi segane.
Kuni 35A kilbile tuleb teha tavakatsed ilma pingeteimita.
Millised katseid punktist 3 ei pea tegema?
http://www.tji.ee/public/136.Tavakatsete_protokoll.rtf
Ja kes peab vormistama tavakatse protokolli- kas elektrik või labor?

Kutsu labori kohale!

Mõõtmisi võib teostada vaid labor, kui need on nõutud.

Kalvis kirjutas:Mõõtmisi võib teostada vaid labor, kui need on nõutud.

Katsete osas tuleb teha ilma pingeteimita tavakatsed.
Millised on pingeteimita tavakatsed? Kas need teeb ka labor?
Ja kes võib anda vastavusdeklaratsiooni kilbile elektrik, labor, hindaja või veel keegi neljas.

Pingestamise loa võib anda vaid tehniline inspektor (vaid MTR registreertud). Labor peab otse loomulikult olema samuti MTR registreeritud, kui on vaja teha kohustuslikke mõõtmisi.
Vastavusdeklaratsiooni peab alati kliendi nõudel andma ehitaja allkirjaõigusega ja pädevusega isik (firma korral juhatuse liige ning MTR pädevust omav isiku allkiri, üksikisiku korral piisab pädevusega isiku allkirjast).
Siiski on lubatud kilpe vastu võtta kuni 35 A kaasa arvatud ilma katsetusteta (tehakse visuaalsed kontrolltoimingud), kui on järgitud standardeid ja nõudeid. Sel juhul peab kilbi ehitaja andma deklaratsiooni koos allkirjaga. Üle 35 A tuleb üksjagu lisakohustusi ja allkirja andjale nõuded karmistuvad.
Alati piisab tehnilise inspektori allkirjast.

Peapostulaadid on elektriohutusseaduses (see muutub pea iga kuu).

Tere.
Koostasin (paneelmajas) korterisse uue kilbi skeemi. Ehk viitsib keegi sellele pilgu peale visata ja oma hinnangu anda.
Küsimused lisasin ka skeemi juurde. Jäi küsimatta, et mis ristlõikega kaableid peaks kilbis kasutama - loogiliselt võttes oleks nii, et kui kaablis on max. voolu tugevus 32A, siis 6mm2; kui 16A, siis 2,5mm2
Kui natuke neid amprid peale RVK-t üle vaadata, siis ehk annab ühest RVK-st loobuda, kuid samas kas on mõtet...

Skeem ise on siin:
http://xs.to/image-03D5_4B56C2EE.jpg

Vastuste eest ette tänades, R.

1. OK
2. Kaitselahutuse lüliti, faasijuhtmes
3. Ei. Korteri puhul suures majas on liigpingepiiriku mõttekus küsitav
4. Ei ole vaja
5. Võiks
6. Ei ole seotud
7. Kõik pistikupesad peavad olema kaitstud RVKL
8. Korteri kohta on mõttetult palju kaitselüliteid (pistikupesade gruppe)
9. Korteris on 300mA RVKL mõttekus küsitav
10. Mis kolm kaitset need sinu arvesti taga veel on?