Tänan 2korda2 põhjaliku vastuse eest. Proovin veidi vastata Sinu poolt püstitatud küsmistele.
Kuna antud teema on millepärast tõstatatud teemas "betoon ja betoonitooted", mitte aga teemas "põrandad" või "vundamendid", siis panin kommunikatsioonide paigaldamise võimaluse siia kirja, kuna on käsil projekt, kus renoveeritakse üht laborit ja palju kaableid jookseb põranda sees. Projekteerija lahendas probleemi nii, et olemasoleva vahelae peale pannakse Iglud, nende alla kaablid ja peale betoon. Sellest siis selline info siia.
Täiteliiva kohalevedu pole muidugi mingi suur probleem, samas, kui seda vaja pole, siis seda ju keegi ei tee. Ma pole märganud, et inimesed lihtsalt heast peast omale õuele koormateviisi liiva tooks.
Kiiruse kohta nii palju, et keskmine paigalduskiirus Igludel on 60 m2 tunnis ühe mehe poolt. Suurte pindadega aladel, kus pole palju lõikamist, on kiiruseks ca 100 m2 tunnis. Nii vähemalt õppinud mehed teevad.
Kui ühe mehe palk ega upitaja päevarent pole mingi raha, siis ma annaksin oma kontonumbri, kui helistad minu paar postitust tagasi toodud telefoninumbrile, mina sellest summast küll ära ei ütleks.
Mutritega Iglusid kuhugi kinni ei panda. Videos näidatud hoone asus Pärnumaal, kus mehel oli jaanuaritormi ajal vesi sõna otseses mõttes ahjus. Nüüdse hoone otsustas ta teha nii, et põrand on alt ventileeritav, et kui vesi oma paarikümneaastase tsükli järel jälle tuleb õuele, siis saab ta vabalt põranda alla voolata. Taldmiku sisse pani ta mulle mõistetamal põhjusel kergkruusa ja sinna sisse torud, mis jäävad Iglusid toestama, mis ongi videol näha. Kinnituspoltide moodi võisid veel tunduda ka tapid, mis seovad jalad omavahel ära. Seega, midagi kinnitada ei ole vaja kuhugi, lihtsalt toestada tihendatud pinnasele. Suuremate koormuste puhul (ladude põrandad jne) on teistsugused tingimised.
Suurem tugevus sama betoonivajadustega tarindites - selle ümberlükkamisel ma jään hetkel jänni, kuna pole hariduselt ehitusinsener, kuid kutsun ka Sind messile, kus on kohal pädev inimene ehitustehnilistele küsimustele vastama, ka priipääsme võin ma anda.
Loomulikult ei saa selle tootega välistada 100% radooni ega niiskuse tekkimist hoonesse, kuid vähendada saab kindlasti.
Niiskus tuleb mööda soklit üles niikuinii, füüsika vastu ei saa, hüdroisolatsioon tuleb ikkagi sokli ja müüri vahele panna.
See et radoon on paha, sellega olen nõus, see, et ostke Iglud, seda ma pole kordagi siin öelnud. Ma olen öelnud, et see on üks võimalustest sellega võitlemiseks.
Natuke lugemist radoonist üldiselt:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... _1091.html
veel natuke ja ka viide Rootslaste poolt Eestlastega kahasse tehtud uuringust radooni ja kopsuvähi seostest:
http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2 ... hapill.htm
Ma paraku ise ei ole nii kõva onkoloog, et seda uurimust ümber lükata, seega on ainuke võimalus teadlasi uskuda.
Nüüd vastused sellele, kus Sa enam ei viitsinud tsiteerida:
1. See, et ruum suleti, on tõepoolest väga tähtis argument, et radoonitase hakkas antud paigas tõusma, aga siin on tegelikult teised põhjused. Ma seletan seda veidi pikemalt lahti.
Radooni saab mõõta pinnases ja hoones. Pinnas jagatakse üldiselt neljaks: madala, normaalse, kõrge ja eriti kõrge radoonitasemega pinnased, mõõtühikutes väljendatuna vastavalt alla 10, alla 50, üle 50 ja üle 250 kBq/m3 ühe meetri sügavusel pinnaseõhus otsemõõtmisel või U (Ra) järgi arvutatult. Need mõõtmised tehakse alati enne hoone ehitust, soovitavalt ka enne projekteerimist. Kui tase on madal, siis hiljem teda looduslikult kusagilt juurde ei tule, kui on normaalne, siis vaid väga üksikutel juhtudel läheb hoones tase üle lubatu. Kõrge radoonitasemega piirkonnas tuleks kindlasti rakendada mingisuguseid meetmeid ja eriti kõrge tasemega piirkonda spetsialistid ehitada ei soovita, soovitavad ainult kinnisvaraarendajad.
Peale hoone valmimist saab mõõta radoonisisaldust ruumi siseõhus, seda talvisel ajal ja paari kuud kestab pikaajaline mõõtmine.
Tulles nüüd tagasi Viimsi maja näite juurde, siis teostati seal eelnevalt pinnaseuuringud, need näitasid madalat taset, peale hoone valmimist aga oli näit üle lubatu. Peale liiva juskui teisi võimalusi ei jää enam.
Unustasin mainida, et pinnaseõhus tehakse proove kahe erineva meetodiga, gamma-spektromeetriga ja emanomeetriga, kahe erineva metoodika kasutamine minimeerib tekkiva vea võimaluse.
2. Kui palju on on vaja, et 1 mm paksune kile nihkepinge tõttu rebeneks ja sinna pilu tekkiks? Rohkem kui 1 mm. Ma arvan, et sellest veel hoone konstruktsioonidele midagi hullu ei juhtu, kuid kile alla kogunenud radoon leiab omale kiiresti tee välja. Samas, veelkord ütlen, ma olen selle koha pealt väga rumal inimene, need asjad võivad olla hoopis kavalamalt lahendatud.
3. Ma seadsin kahtluse alla, et kas on odavam. Ma ei ole ehitaja, mul ei ole hetkel võrdlusmaterjali, selle saan järgmisel nädalal.
4. Ma pole kordagi öelnud, et see on ainuke lahendus,ma tõin ise jutu teemaks ka kile. On olemas erinevaid lahendusi, aga palun ärge tulge enam rääkima, et radooni tegelikult polegi olemas või kui ta ongi olemas, siis on ta täiesti süütu asi. See, et me teda ei näe ega ninaga ei tunne ei tee teda veel olematuks.
Endiselt on veel mõned pääsmed saadaval, tel 56476700
(ei pea tulema meie boksi maitsma meie pühadeküpsist, lihtsalt on mõned piletid veel üle, kahju kui raisku lähevad).
Kui on veel küsimusi, siis vastan hea meelega.
Kui tahab keegi lugeda lähemalt radooni kohta, siis võin saata linke või uurimusi mailitsi, siinset keskkonda ei tahaks sellega risustada liialt.
Lugupidamisega,
Risto Kaiv
.
