Ehitusfoorum

Selline varjant et kui kasutada penot sarikate vahel tuuletõkkena.Jääks selline nt.plekk,roovitus,õhuvahe,kile,õhuvahe,5cm penot,20cm kivivilla,aurutõke,kips.Penole jätaks cm vahet ja kinnitaks sarika külge vahuga.Küsimus veel selles kas peno mängib sarika vahel niipalju et tõmbab vahust lahti ja kasu pole midagi.Arvan et kindlam vist tuuletõkkega ikka asi lahendada aga peno oleks juba soojustuseks ka.Mis arvate?

Minu arust sellest penost ja villast seal sarikate vahel on siin foorumis juttu olnud juba "viiekümne seitsmes" teemas. Chekka vähe ringi ja leiad.

Lahenda tuuletõkkega ja villaga
või
ainult penoga kogu soojustus sarikate vahel.

250 selgelt vähe elumaja katuslaele,endal 350 , pennide peal 500 kivivilla.

kas tõesti on vajalik selline paksus nagu eelmine pstitus 350 ja 500

Meie kliimas võid ka puukuuris elada kui on palju raha iga kuu küttearveid maksta .Ma ei ole miljonär,et odavalt ehitada.

ehk oskab "maik" kasvõi ligikaudseltki öeda iga järgneva 50mm kihi kasuteguri, mis näiteks üle 200mm tuleb ja muidugi iga kihiga kaasneva ehituskulu ja lõpuks tasuvusaja kokkuhoitud küttekuludelt?

maik kirjutas:250 selgelt vähe elumaja katuslaele,endal 350 , pennide peal 500 kivivilla.

Huvipärast, milline on teil seinte ja põranda konstruktsioon ja soojustus, aknad ja välisuks soojapidavuselt, milline ventilatsioon ning küttesüsteem ja palju küttele energiat rahaliselt kulub?
Ja kõige selle kontrollliks, kas ehituslikult on ehitatud kvaliteetselt, tehtud termopilt , õhutiheduse kontroll või energiaaudit?

Ei ma ei oska suurt midagi õelda kasuteguritest ja muud säärasest,aga põhja-norras tehakse nii ja ma arvan,et õieti teevad.Lihtne näide oleks kui sa praegu kohe oma garderoobist sületäie riideid sülle krabaksid ja õue läheksid ning iga 5min.pärast uue särgi selga paneksid kuni soe hakkab,peaks vist kohale jõudma miks ei ole mõtet nuumata igasuguseid energiamonopoliste vaid on mõte vähendada energiakadusi majal.Omal 1k.120 m2. 2k. 90 m2. kokku 210m2.välisseinad 300 silbet,100 penot,ja lode puh.vuuk. 1k.põranda all 100 routat.sarikate vahel 350 paroc,pennide peal 500 paroci.majal soojusvahetiga täisvent mis marki ei mäleta 19000.- maksis.ja moveki maakütte pump therma diplomat kontuuri panin 600jm.üle kõige suurem el.arve oli 1500.- aga sel kuul sai palju sooja veega laristatud.Enamus aeg 1000.- kanti suvel veel vähem.Mul suht suva mis need puukuuride omanikud siin päid raputavad ja karjuvad,et pole võimalik ja iga järgnev kiht soojustust on raiskamine aga maja ülalpidamise kulud tuleb viia minimaalseks.

Panite tähele, et 300 mingit plokki viib maja ülalpidamiskulud minimaalseks ja kui puhasvuuki pole siis õiget asja ei saa ..natuke tögaks!

ei viitsi väga põhjalikult süveneda aga kuskil olid kirjas need optimaalsed soojustuse paksused ja näited, kui väke oli kasutegur kui 30cm villale lisada veel 5 või 10cm, vahe oli ülimalt väike. Selge see, et kui võimalust on siis miksmitte, katsetatakse ju ökomaju, kus küte hoopiski puudub (kas seal mitte 40cm penot polnud, rohkemal puudub mõte)(peno ja villade soojusjuhtivustegur võrdne, kübeke villa kasuks)

Mitte ainult 300 mingit plokki vaid koos 50*50 penoga ja veel teadmiseks,et maja peab olema tervik lahendus kõik elemendid peavad siduvalt toetama normaalset elutegevust,raske selgitada aga umbes nagu inimorganism.Nii kui jääb üks asi ära ei ole tulemus 100% Soojus,värske õhk,palju ruumi,valgus ja madalad ülalpidamiskulud.ma olen happy.

SRY. kippub vägisi kiitmiseks,see ei olnud mu eesmärk.

Ma ütleks, et 100 mm peno seinas jääb väheks proportsionaalselt võrreldes katuslaega.
Akende kohta te ei öelnud midagi. Mitmekordse klaasiga?

Kuidas vähe,300 silbet liimiga kirjade järgi lisasoojustust vist ei vaja, minu arust on propotsioonis kuna soojal õhul on kalduvus liikuda ülespoole siis ei pea seinale nii palju rõhku panema kui laele.Ja olgem ausad siin pool jõge ma ei ole täheldand sellist seina paksust nagu mul.Aknad nagu ikka hüpper supper topelt selektiivid 80 lengiga,

Aga tekib küsimus, miks siis 300-sele plokile üldse soojustust panid?
Kas 1 korruse soojus liigub teil ka vabalt 2 korruse katuslae alla?
Soe liigub ka soojast külmema poole, igas ilmakaares.

Isiklikult mina oleks seina 300plokk+100soojustust asemel teinud odavamalt ja soojemalt
200 plokk +150 soojustust. Või kui sama paksuse 400 juurde jäädes, siis 200 plokk ja 200 soojustust ning saanud veel parema tulemuse.

Külaline kirjutas:katsetatakse ju ökomaju, kus küte hoopiski puudub

Passiivmaja ikkagi. Kus katsetatakse? Eestis ei ole veel ühtki sellist, mujal euroopas aga küll ja mitte katsetamiseks.

Jubedaks uhkustamiseks läks küll maik-i poollt,aga noh las olla.franc-ile .50mm.penot ja 200mm. villa on hea mõte.Ainult 250mm villa ja tuuletõke on vähe võitu.Liiga palju penot ja vähe villa hakkab plekk katus jälle läbi kostma.maik-i 850mm.villa laes on ikka julm laristamine,ei tea kust sellise asja peale küll tullakse proovi veel,pane 150mm. villa lisaks ja vaata kas on veel soojem.Vean kihla,et ei ole.

maik,

kust sa 19 000 soojusvahetiga vendi said?

teistele - no mis uhkustamine, faktide kirjeldus pole mingi uhkustamine.

virgor kirjutas:franc-ile. 50mm penot ja 200mm villa on hea mõte. Ainult 250mm villa ja tuuletõke on vähe võitu.

Kui soojaerijuhtivus on neil sarnane, siis kuidas 50 peno + 200 villa on parem kui 250 villa?

virgor kirjutas:maik-i 850mm villa laes on ikka julm laristamine,ei tea kust sellise asja peale küll tullakse

Ma lugesin küll välja, et katuslaes on 350 mm villa ja pennidel on 500 mm.

Soojaerijuhtivus ei ole villal ja penol sama ja veel peno on ka tuuletõkke eest.Sorry ajasin selle 850mm.natuke pada kuna ei lugenud õieti(katuslaes)

Kuidas siis on kas peno ja vahu vahele tekkivad mingi aja möödudes praod ja hakkab tuult läbi laskma või ei.Niiskus ka vist läbi peno eriti ei lähe,siis peaks selline seis tekkima et vill võib niiskeks jääda.

franc kirjutas:Niiskus ka vist läbi peno eriti ei lähe,siis peaks selline seis tekkima et vill võib niiskeks jääda.

Ja mida sulle siis esimestes postitustes vastati....

Tartust eelmine talv Turu tn, kliima abc st.Flexit.Huvi pärast hakkasin uurima passiivmajade kohta ja sain aru,et ma ei olegi päris loll ja kui külm ära ei võta siis võib minust asja ka saada.