Ehitusfoorum

Projekti järgi majal "ujuv" betoonist põrand.
Plaan teha nii, et alla liiva kuskil 40 cm , siis killustikku kuskil 20 cm sinna peale peno 200 cm ja peale valada betooni 7-10 cm.
Kas sellina põrand kannab korralikult või on oht, et plaat hakkab vajuma ning peaks valama mingid toed alla?

Kui sa ka niipalju Piirfeldi lugenud,siis kindlasti oled näinud ka põrandate osa. Kas sa ei ole "komistanud" teema otsa,et tegelt see ujuv põrand on a'la sama tänapäeva leitus nagu vundamendisoojustamine

...ja see veel, et kui just mingit betooni kihti ei vala peno alla,siis ikka pannakse peno liiva peale

Hüdro teema olen selgeks saanud aga põrandaid pole põhjalikult uurinud.
Mul arhitekt teinud sellise projekti, kus põrand ei toetu vundamendile ning ei kujuta ette kuidas ma saaks ka seda teha kuna vundamendi laius 300 ja seina paksus 375 mm.
Kas selline lahendus on siis õige, et liiv+kild+liiv+kile+peno+betoon või pole killustikku vaja
Saan aru, et väga hea lahendus oleks nii, et liiv+kild+betoon+hüdro+peno+betoon

Ma olen kaugelt teadja või spetsialisti staatusest,aga ma ei saa selle killustiku kihi vajalikkusest küll aru kahe liivakihi vahel Ma paneks ainult kuiva liiva. Ja miks ei saa panna põrandaplaati toetama vundamendile kui vundamendi laius on 300mm, aga kivi 375mm??? Et kardad,et see on probleem,et 75mm jääb põrandaplaadile "toetama"? Ma kahtlen,et see probleem oleks. Aga loe muu esimese lause esimesi sõnu

zveik kirjutas:Ma olen kaugelt teadja või spetsialisti staatusest,aga ma ei saa selle killustiku kihi vajalikkusest küll aru kahe liivakihi vahel Ma paneks ainult kuiva liiva. Ja miks ei saa panna põrandaplaati toetama vundamendile kui vundamendi laius on 300mm, aga kivi 375mm??? Et kardad,et see on probleem,et 75mm jääb põrandaplaadile "toetama"? Ma kahtlen,et see probleem oleks. Aga loe muu esimese lause esimesi sõnu

Vundamendi lõige on selline http://www.roometi.com/projekt/vundament.pdf
Maja lõige http://roometi.com/projekt/L%d5IGE.pdf

Tõesti, killustik jäta ära. Igasugu vajumiste vältimiseks tuleb tagasitäide korralikult tihendada. Ja üldse pinnast eemaldada võimalikult vähe põranda alt, kui just pole selline pinnas, mida ei saa sinna jätta.

Tänud vastamast.
Teen siis nii, et all liiv, siis kile ja peno ning sinna peale vist tuleb ka kile panna ning siis betoon peale valada

Killustik trambi hästi ära,sinna peale pane liiv.Kild on trenaazi mõttes hea.Olen kuulnud,et ainult liiv on ja tänu veesoontele on see liiv ära uhutud.Muidugi oleneb pinnasest,seda sa pole kirjutanud.Aga vahest on ka arhitektil õigus

eml kirjutas:Tänud vastamast.
Teen siis nii, et all liiv, siis kile ja peno ning sinna peale vist tuleb ka kile panna ning siis betoon peale valada

Miks peno alla kile? Peale pannakse seepärast, et vesi betoonist liiga kiirelt peno vuukide vahele ei kaoks.
Aga tõesti, mis pinnasega tegu, kui sügaval vesi?

Mõtlesin peno alla panna kile selleks, et see hoiaks nagu suurema niiskuse kinni eriti kui panna korraliku ülekattega.
Vee sügavus kuskil 2,5 meetrit ja pinnas selline savine liiv. Puhas savi pole ja pole puhas liiv ka.
Mõtlesin kasutada eps 100 f peno 2x100 mm

Kas peno alla peaks siis panema kile või mitte?
Plaanis kasutada soojustuseks EPS 100 2x100 plaate.
Käisin ühes hüdroisolatsioonimaterjale pakkuvas firmas ja nad ütlesid, et peaks panema kile.
Kui paneb ainult liiva, kas siis äkki imab peno liigselt niiskust?

Tänan

eml kirjutas: Kui paneb ainult liiva, kas siis äkki imab peno liigselt niiskust?

Thermisoli kodukal oleva konstr. lahenduse joonisel pole peno alla kilet pandud:
http://www.thermisol.ee/?op=body&id=47

...ja siis teine lause sealt kodukalt EPS-i kohta:
EPS hoiab ära kapillaarse niiskuse tõusmise ega lase pinnasest tuleval niiskusel tungida otse läbi plaadi siseruumidesse

...aga kui taas kodanik Piirfeldi lugeda, peaks üldse kahekordse betoonivalu tegema ja EPS jääks siis sinna vahele (omateada olen nii sellest aru saanud )

Kile ei ole hüdroisolatsioon, ei näe vajadust peno kilesse pakkida.

Kas peno plaatide vahed peab ka millegiga tihendama või lihtsalt plaadid üksteise vastu ja korras ning kas võib kasutada eps 100 põranda all või peaks olema see 100 routa või eps foam ?

Ma millegipärast olen põranda tegemisest nii aru saanud....Ei tee ujuvat põrandat ega põrandakütet v.a. vanntuba. Valan vundamendi (nautke ka maapinnast kõrgemale) ja siis täidan seest näiteks liivaga kuni vundamendi ülemise servani, liiva tihendan kihtide kaupa. Siis sinna peale üle terve vundamendi põhja hüdro (see on tegelt minu jaoks praegu ?) ja siis valan sellele betoonplaadi peale (vundamendi servast vundamendi servani), siis laoks vahepeal paar rida nii seinasid (osa on sellest sokkel, ka siseseinad laoks) ja siis seinte vahele betoonplaadile paneks mingi 15-20cm penot. Ja nüüd siis valaks sellele penole teise kihi betooni peale.

Siis oleks vast parem ikka hüdro esimese plaadi peale panna. See plaat tuleks korralikult ära armeerida ja siis ei uju ta kuskile ja saad kõige parema põrssamaja!
Soklihüdro oleks siis vaja veel juurde mõelda, kui see plaat jääb ise sokli sisse.

Et siis jah mul tuleb ilmselt nii, et põranda betoonplaat toetub vundamendile, sellele hüdro, siis ca 15cm peno ja siis teine ujuv betoonplaat seinte vahele (armatuur, kus vaja seal küttetorud). Ümber perimeetri (on see õige sõna ) ilmselt vahtklaas müüri laiusena ja põranda soojustuse paksusena. Fassaadi soojustus ca vahtklaasi alumise servani ehk alumise betoonplaadi ülemise servani. Siis saab vist hea. Mis sa arvad taastaja
PS: Ja vundament ikka betoonist:)

Uskumatu, et nii veel keegi ehitab? Aga kas see vahtklaas juba ülearu kulutuseks ei kujune. Tahad selle ju hüdro peale panna. Kui aga ei vala seda alumist plaati vundamendi välimise perimeetrini, vaid ainult kuskile vundamendi keskele. Jätad astme sisse ja hüdro tood astmega veel vundamendi peale. Astme täidad paraja fiboga(tulid vist fiboseinad)ja seinad ehitad sealt edasi. Nii saad välimise soojustuse tuua päris vundamendi nurgani. Kui kardad, et alumine nurk külm jääb, siis või ju ainult selle astme ka vahtklaasiga täita.

taastaja kirjutas:Uskumatu, et nii veel keegi ehitab?

Kas see siis heas või halvas mõttes? Fibo seinad tulevad jah 200v. 250mm, + 150mm peno. See alumise plaadi astmega tegemise variant oleneb vist tiba sellest, et kas vundament tuleb taldmikuga ja siis vundamendi sein ainult fibo laiune või siis tuleb vundamendi sein ilma taldmikuta aga siis fibost oluliselt laiem ühtse lindina. Seda mul veel arvutatakse/mõeldakse. Kui sai vähe arvutatud/arutatud seda fibo vundamendi värki koos hydro ja soojustusega,siis minu mäletamist mööda ei tulnud vahtklaas (oluliselt) kallim, kui fibole kulutatav hydro ja soojustus. Eks ma ürita hoida seda raha siis mujal kokku, ise paljud liigutused maja juures tehes jne. (Eestis nüüd ju tore seadus, et ka isad saavad lapsehoolduspuhkusel olla säilitades töötasu ).

taastaja kirjutas:Tahad selle ju hüdro peale panna. Kui aga ei vala seda alumist plaati vundamendi välimise perimeetrini, vaid ainult kuskile vundamendi keskele. Jätad astme sisse ja hüdro tood astmega veel vundamendi peale.

Et kui sellele alumisele betoonplaadile hüdro peale tõmmatakse, et kas hüdro on selline materjal,et mida vähem sellel peal koperdada seda parem? Kuidas see õige tööde järjekord käib, et teaks ise ka silma peal hoida. Nii vist ei saa, kuna hüdro lõhutakse ära , et valatakse alumine plaat, sellele hüdro, siis laotakse seinad, tehakse betoonist vahelagi, siis katus ja seejärel alles siis sisetöödena pannakse põranda peno, küttetorud, armatuur, pealmine betoonplaat. Või tehakse nii, et valatakse alumine betoon plaat, selle hüdro, siis laotakse paar rida sise- ja väilsseinasid, seinte vahele pannakse peno, küttetorud, armatuur ja siis valatakse pealmine betoonplaat. Kui betoon ära kuivanud, jätkatakse seinte ladumisega. Veel mingi kolmas, neljas, viies variant?

Eks tuleb toimida sarnaselt nagu ehitatakse hüdroisoleeritud vundamendi taldmik.
Pärast vundamendi ehitamist ühendatakse horisontaalne ja vertikaalne hüdro omavahel. Siin sama, alul teed ainult hüdro müüride alla ja hiljem ühendad selle teise horisontaalse hüdroga. Eks praktikud tea rääkida kuidas seda kõige parem teha ole?

Minu põrand

Mul suurusjärgus plaan samamoodi teha, kuid seal, kus sul Silbet algab, sinna ilmselt panen külmasilla vältimiseks tiba vahtklaasi.

ponkskar kirjutas:Mul suurusjärgus plaan samamoodi teha, kuid seal, kus sul Silbet algab, sinna ilmselt panen külmasilla vältimiseks tiba vahtklaasi.

Kui esimese reana kasutada vahtklaasi, siis oleks tõesti tegu ideaalselt soojustatud põrandaga, kuid kas vahtklaasi hind ja kättesaadavus on teada?