Ehitusfoorum

69.a. ehitatud maja. Esimesel korruse põrandal paneelid. Põrand loodist väljas kuni 2cm, tahaks põranda loodi ajada.
1. variant prussidega ning peale PLP
2. variant kergruusaga üühtlaseks ning peale 5cm põrada peno, mille peale 2X15mm PLP (ülekattega), jääks ujuv nn põrand. Kas antud lahendus toimiks, on keegi nii teinud?

Endale meeldiks teine variant rohkem.
Põrandakatteks tuleks parkett.

See teine meetod on vist 2008 a. väljalase

to: ehitusspets "virgor": see teine variant juba üle 10 aasta tagasi kasutatud , küll mitte PLP kattega vaid põrandakipsiga.Paigaldusjuhise leiab maxit lehelt "Infomaterjalid -> "Fibo põhjalik põrand" (pdf) siit: http://maxit.ee/1942

Kasutasin ise teist varianti, otsi siit mu postitus üles: viewtopic.php?f=17&t=8756

Mul on kergkruus + 2x 18mm OSB ning üldiselt olen rahul. Parem oleks muidugi olnud OSB asemel näiteks dB-plaanoga õhuke valukiht teha, kuid seda käsitsi teha oleks väga raske (taheneb kiiresti) ning pumpadega mehed ei vaevunud isegi kohale tulla ning objekti üle vaadata.

Garmont, iga 20cm tagant liimiriba tundub natuke vähe. Kas plaatide servad liimisid kokku? Kui ei liiminud, siis kas jätsid plaatide vahele väikese vahe? Lahtiselt koos olevad servad ongi just need, mis paindumisel kriuksuma ning krigisema hakkavad. Mul endal said liimiribad väikese vahega risti-rästi ning laiali vajutatuna katvus peaaegu 100%, kruve läks ka ohtralt - ca 35 tk ruutmeetri kohta, mõnes kohas isegi rohkem.

Ja kas vahtplasti pind sai perfektselt tasane? Kui üks plaat teisest kasvõi millimeetri võrra ülevalpool, siis selle koha juures hakkab rõõmsalt kumisema ning liimimata servade korral krigisema, sest PLP on piisavalt jäik, et vigu mitte andeks anda. Samuti pole vahtplast piisavalt pehme, et ise plaadi pinna järgi kohanduda.

Miks ma ise nüüd lõpuni rahul ei ole, on see, et puit ikkagi mängib ning õhuniiskuse kasvades tekivad mõningatesse kohtadesse sellised ülejäänud põrandast rohkem kumisevad kohad - ilmselt lükkab plaadi millimeetri või poole võrra ülespoole kummi (rihtlatiga siiski mingit erinevust nendes kohtades ei näe). Paisumisvuugid on seinte ääres kenasti olemas, kuid põrandapind kokku on üsna suur, seega ilmselt on tal lihtsam mõnest nõrgemast kohast kummi ajada, kui laiusesse viisakalt paisuda. Kuna parkett läheb peale viimasena, siis lasen tal praegu rahulikult elada. Kui ka õhuniiskuse stabiliseerudes sellised kumisevad kohad alles jäävad, siis 6-se puuriga mõned augud sisse, püstoliga vaht alla ning 8-ne puurotsaga polt augule ajutiselt punniks ette.

Ja lihtsuse osas ma nii väga ei sekundeeri - koridoris, kus on ohtralt soppe ning nurgakesi, tasandasin ma kergkruusa kaks päeva. Peale tasandamist on juba tõesti mõnus töö ja see läheb kiiresti. Ja tasandamise all ma ei mõtle lihtsalt rihtlatiga tõmbamist, vaid ka lohukeste täitmist peenema fraktsiooniga ning kogu pinna ühtlaseks pressimist (et järelvajumine oleks minimaalne).

Miks antud lahenduse kasuks otsustasin oli see, et betoonpõrandad kõikusid palju, põrandate alla sai ohtralt kaablite jaoks torusid ning laagide paigaldamine oleks ilmselt veel tülikam olnud. Samuti on uued põrandad helikindlamad, kui vanad laagidel põrandad.

Kulla vmb,sa loe teema algataja jutt korralikult läbi ja võrdle selle fibo õpetusega (mille vist kogemata otsingu kaudu leidsid)enne kui räuskama hakkad Siin juba kaks inimest on, kes pole asjaga rahul.Ega see midagi head küll ei ole.

virgor kirjutas:Kulla vmb,sa loe teema algataja jutt korralikult läbi ja võrdle selle fibo õpetusega (mille vist kogemata otsingu kaudu leidsid)enne kui räuskama hakkad Siin juba kaks inimest on, kes pole asjaga rahul.Ega see midagi head küll ei ole.

Ära seda nii võta, et ma üldse rahul pole. Kuna ma olen iseloomult hirmus pedant, siis on lihtsalt tunne, et oleks ka paremini saanud - oleks pidanud ikkagi betoonimehed kohale peksma.

Muidu aga sai üsna hea põrand - kogu korteri ulatuses on kõrguse kõikumist 5mm (vahelae enda kõikumine ~13cm) ning kohalikku kõikumist 2mm / 2,5m kohta. Ainuke mure ongi need kumisevad kohad kui peal kõvemini talluda / hüpata. Võib-olla ma valetan endale, kuid ma usun, et õhuniiskuse normaliseerudes tõmbavad need kohad tagasi.

Samas ega ma seda tehnoloogiat tõesti soovitada ei julge, sest nüansse, millega arvestama peab, on palju. Kui on lihtsamaid alternatiive, siis kasutage. Mul endal oli lihtsalt aega ning tahtmist ebastadardsete olukordadega mässata, seega mulle sobis.

PS. Alternatiiv oleks veel kipsist põrand olnud, kuid parketi paigaldajad väitsid, et mitmes kohas on liistparkett kipsi kartongi lahti tõmmanud. Uurisin ka neid Knaufi põrandakipsplaate, millel kartongi pole, kuid neid väidevalt Eesits kohapeal üldse ei olegi ning tuleb vist Lätist või kusagilt tuua, kui tellimus esitatakse.

lugesin velkord nii küsija, enda kkui "virgori" postitused läbi ja - leian et see Fibo lehekülje õpetus on just see mida küsitud - (ebatasase aluse, olgu see pinnas, betoon või puitpõrand, loodi ajamine) ja see õpetus tasuks ridarealt läbi lugeda mitte ainult pilte vaadata "virgor" vist kuulis sellest esmakordselt 2008 aastal, mina tegin analoogset (küll ilma penota ja kipsiga nagu ka juhendis aga põhimõtteliselt eriti vahet ei tohiks olla?) 1997a Küll ei oska seda soovitada, pole nüüd hiljem neid põranda kvaliteete kontrollimas käinud.

küttevahetaja teine varjant ei ole ju sama mis õpetus.Ega sa ei tahaks vist nende põrandate kvaliteete kontrollima minnagi .OK mina lõpetan,las targemad arutavad.Vaielda võin ma teises rubriigis

Kui kellelgi huvi on, siis minu põrandaid võib vaatama tulla küll - näitan hea meelega kõik head ning halvad omadused ära. Aga mingit hordi ma siin muidugi näha ei taha - kes tahab, võtab privaatsõnumiga ühendust. Asub Tallinnas, Mustamäel.

Mul kodus kombineeritud mõlemad lahendused, laagidel põrand ikka kriuksub - plaadiks punniga OSB.
Aga kergkruusa peale soovitan põrandakipsi. Siis lasin naeltüüblitega (4 tk plaadile) kõvasti paneeli kinni.
Peale raabitsvõrk ja siis valasin 5mm tasandussegu.
Ainuke probleem - enne valamist ei teipinud kõikvõimalikke avasid kinni ja osades kohtades jooksis segu ära- jäi ebatasane.
Muidu on kindel ja soojem, kui betoon.