Sarikate rihtimine.

[Külastaja5437]

Plaanis maja teine korrus elamiseks teha.Põrand on tehtud ja nüüd tahaks siis lagede ja seinte kallale minna.Tahaks vanad sarikad ära rihtida peno soojustuseks siis roovitus ja gips.....küsimus oleks et mis oleks sellise töö ruudu hinne.....sarikad on kõvasti ära vajunud nii et rihtimist on päris oma jagu.

[saepuruplaat]

rihi väljakõrgeim koht, tõmba nöörid ja löö sarikatele külje peale prussid.

[Habe]

TERE
Hädapärast võid ju prussi asemel kasutada ka tollist lauda. Kindlasti ei sobi hästi peno sarikate vahele. Kurjast on ka palkseina tihendamine vahuga. Milles uba? Puit elab ja hingab .Paisub ja kahaneb. Peno ei hinga, on nagu tuuletõke. Ei lase ka niiskust märkimisväärselt läbi. Lisaks välisseinas liigub 0 punkt. See on koht, kus talvel tekkib kondents ja pikema ajajooksul määndab puidu. Igas ruumis tekib niiskus. Inimene ise juba eritab õhku niiskust.
Rihtimine võiks maksta kuskil 200kr/m2. Määrav tööde operatsiooni arv plus kuluv aeg. Hind nagu ikka rohkem kokkulepeline küsimus. Mõni mees kallis, teine odav ja mõne mehe töö tuleb teinekord jälle ümber teha.

[vanakala]

Habe
kas siis ka puit ei hinga kui sarikate vahel on peno aga puidu servad ja otsad on lahti?
niiskus ei tohigi soojustusse ronida. selleks peaab ruumides normaaalne vent olema.

[Külaline]

TERE
Hädapärast võid ju prussi asemel kasutada ka tollist lauda. Kindlasti ei sobi hästi peno sarikate vahele. Kurjast on ka palkseina tihendamine vahuga. Milles uba? Puit elab ja hingab .Paisub ja kahaneb. Peno ei hinga, on nagu tuuletõke. Ei lase ka niiskust märkimisväärselt läbi. Lisaks välisseinas liigub 0 punkt. See on koht, kus talvel tekkib kondents ja pikema ajajooksul määndab puidu. Igas ruumis tekib niiskus. Inimene ise juba eritab õhku niiskust.
Rihtimine võiks maksta kuskil 200kr/m2. Määrav tööde operatsiooni arv plus kuluv aeg. Hind nagu ikka rohkem kokkulepeline küsimus. Mõni mees kallis, teine odav ja mõne mehe töö tuleb teinekord jälle ümber teha.

Krt. Jälle üks lollakas siin vett sogamas.Ära nämmutatud teema." PENO HINGAB ".
Mine habet ajama !

[taastaja]

Peno ju ei hingagi! Samuti mineraalvill või saepuru...aga kuidas 0 punkt välisseinas liigub ja teisi kavalusi võite vaadata siit:
http://woman.delfi.ee/nurgakivi/puitmaj ... d=16809145

[vanakala]

taastaja pani väga asjaliku lingi mis ühtib ka minu nägemusega asjast. endal on mul tehtud vana palkmaja väljast 2x5 penoga ja uus laudis peal. sees on aurutõke ja laudis. vent on ka enam vähem tehtud. jätsin ka sissepoole mõned mõõtmis augud. palgi niiskus enamus ajast kuskil 8-11% . talvel kui väljas oli -25 ja toas +24 siis 15cm palgisügavuses oli temperatuur +10 põrandalähedal ja lae all +16 palk ise läbimõõdult 30cm. ise olen renoveerimis tulemustega väga rahul.

[taastaja]

Ma ei tea, mis linki vanakala juhtus vaatama, aga minu juhatatud lingil on asjalikkusest asi kaugel...

[ponkskar]

Läheb küll nüüd tiba teemast mööda, aga no jumal issand . Vaatasin ka selle taastaja "Nurgakivi" jupi läbi ja tundub,et kogu see tarkus?, mis viimaste kuudega loetud, on seal lõigus enamuses vastupidi. Siiani olin aru saanud,et suurusjärgus on nii, et aurukilet on pigem just siis vaja kui soojustuseks kasutatakse villa ,aga mitte penot. Ja see peno mittehingemise jutt on täpselt selline,et üle ühe kommentaari puhul peno hingab ja teistel juhtudel ei hinga.Mina olen teadmises,et peno hingab, aurukilet kasutada villa puhul, peno puhul pole vaja.
Mis see siis minusugune tavainimene peab tegema, kui vaatab, kuidas kõrgkooli inimene (ilmselt õppejõud?) räägib sellist juttu nagu rääkis ja foorumites räägitakse nii ja naa juttu. Leia siis see inimene paljude tarkade seast ülesse, kes see õiget juttu ajab

[wake]

Teemasse on siin 2 ja pool postitust, veebimeister võiks midagi ette võtta.
Kui juba OT, siis mõn� materjalide auru erijuhtivused (kg/(msPa)):
okaspuit - 1...3
mineraalvill - 85...125
vahtpolüstüreen- 1,2...7
pehme puitkiudplaat - 35...100
poorne puitkiudplaat - 20...40
poolkõva puitkiudplaat - 4,4...7,1
kõva puitkiudplaat - 4,2...6,1
õhk - 185
kipsplaat - 10...20

Allikas Ehituskonstruktori käsiraamat. Mingid suurusjärgud, järeldused tehke ise.
Ahjaa, hingamine pidavat olema füsioloogiline mõiste.

[vanakala]

eks teemaalagataja ka teema püstitanud suht mõtetult. kes seda ruudu hinda siis sedasi ütleb kui ei ole näha kuskilt palju seal tööd on. võib olla tuleb veel enne isegi katus sirgeks ajada ja alles siis rihtima hakata seest. enne vaja ikka näha kohapeal mis toimub.

[taastaja]

.....
.. Siiani olin aru saanud,et suurusjärgus on nii, et aurukilet on pigem just siis vaja kui soojustuseks kasutatakse villa ,aga mitte penot. Ja see peno mittehingemise jutt on täpselt selline,et üle ühe kommentaari puhul peno hingab ja teistel juhtudel ei hinga.Mina olen teadmises,et peno hingab, aurukilet kasutada villa puhul, peno puhul pole vaja.
Mis see siis minusugune tavainimene peab tegema, kui vaatab, kuidas kõrgkooli inimene (ilmselt õppejõud?) räägib sellist juttu nagu rääkis ja foorumites räägitakse nii ja naa juttu. Leia siis see inimene paljude tarkade seast ülesse, kes see õiget juttu ajab

Ei sobi vist teisi selles süüdistada, et ise veel päriselt sellest asjast aru ei saa. Kuskil ennem mainisid samuti, et valisid soojustuseks peno, kuna see ei nõua aurukilet.
Nii kahjuks ei saa nende üksikute materjalide üle ju otsustada. Kui ehitad siis pannakse enamasti sellised üksikud ehitusmaterjalid üheks tervikuks(muidugi võib ka ainult üks materjal olla) ja seda siis alles hinnatakse, et kas see tervik nn hingab või mitte, nendes tingimustes milleks see ehitatud sai. Kui nüüd arvutused näitavad, et asi ei toimi, siis otsitakse lahendusi selle parandamiseks ja üks võimalus on sisse tihe, aurukindel kiht paigaldada ja välimises kihis pole siis enam vahet, on seal vill või peno...

[ponkskar]

Eks ta ole,et ega töö juures pole mõtet kõrvaliste asjadega tegeleda Ega ei süüdistagi kedagi (pole seda tüüpi ning samuti pole asjadega nii "kodus" et võiks süüdistada),aga kuna kogu aeg räägitakse soojustustuste "hingamisest" ja mitte "hingamisest", siis sain algul ka selles lõigus aru, et räägiti peno mittehingamisest (seetõttu mitte kasutada puitmajas), aga tegelikult räägiti peno suuremast aurutihedusest.

Ehk keegi räägiks nüüd sarikate rihtimisest:)

[Isetean]

Plaanis maja teine korrus elamiseks teha.Põrand on tehtud ja nüüd tahaks siis lagede ja seinte kallale minna.Tahaks vanad sarikad ära rihtida peno soojustuseks siis roovitus ja gips.....küsimus oleks et mis oleks sellise töö ruudu hinne.....sarikad on kõvasti ära vajunud nii et rihtimist on päris oma jagu.

Objekti ennast nägemata ja tuginedes omadele kogemustele siis ca 250.-350.-m2 + käive

[nimi olemas]

saab sarikate vahele panna peno-see on see uus ups systeem vöi mis ta oli-peno on kaetud millegiga-ja sobib just kylmade katustealuste soojendamisteks vanadel majadel-sarikate vahele ja laudis peale