Ehitusfoorum

Fibo vundamendi maa sisese osa väliskülg võõbatakse mustaks. Miks nii tehakse? Algul arvasin, et tegemist hüdroisolatsioonivõõbaga, aga lähemalt uurides selgus, et pind ei olnud kaetud ühtlase membraanina, vaid just-nagu disaini element. Aga milleks maa sisse disaini element? Kas keegi oskab seletada?

olen näinud kuidas maaler väikese pahtlilabidaga väga ühe suuruselt kruvipäid pahteldab ,vuuki täidab täpselt 30cm laiuselt,algul on isegi ilus vaadata aga peale värvi on ikka kõik kips plaadid üle loetavad või ripuvad "vorstid "seinal.

koppees kirjutas:Fibo vundamendi maa sisese osa väliskülg võõbatakse mustaks. Miks nii tehakse? Algul arvasin, et tegemist hüdroisolatsioonivõõbaga, aga lähemalt uurides selgus, et pind ei olnud kaetud ühtlase membraanina, vaid just-nagu disaini element. Aga milleks maa sisse disaini element? Kas keegi oskab seletada?

Kas tegijalt ei õnnestu teada saada ? Ma ei mõtle seda, kes seda musta asja laiali määris vaid seda, kes talt selle tellis. Vbl on mingi uba asjal aga hetkel ei suuda küll välja mõelda.

Peaks toimima hüdroisolatsioonina. Kasuteguris kahtlen.
Tegelikult saad ammendava vastuse Kodu & Aed ehitusfoorumist Alar Piirfeldilt. Soojustuse ja hüdro korüfee.

Kodu Kauniks foorum siiski.

Äkki panid praimerit nakke parandamiseks ,et pärast SBS peale põletada.

Kaldun siiski pigem arvama, et tegu oli võhikutaga, kes ehitamist kusagilt eemalt näinud või naabrimehelt kuulnud.
Koomiline, et objektil oli kaks kontrollijat "asjapulka", kelle väitel tegu hüdroisol. võõbaga. Ja nende arvates oli kõik OK. Soklile ümber paigaldati EPS valge seina peno (vastupidiselt sellele kuidas ette nähtud)

Usun, et tean, kuidas peab olema tehtud vundamendi hüdro ja soojustus. Samas pean ütlema, et ka suurtel objektidel on näha, et seda tehakse valesti. Leian, (nagu ka Alar Piirfeld on foorumites väljendanud)et õigem on jätta see üldse tegemata kui et valesti teha.

Ehk toimetavad meil objektidel siiski kilplased?

Misasi see seinapeno on ?

Näiteks fassaadi peno. Vundamenti võib soojustada valge penoga küll, aga markeering peab olema EPS 120 perimeeter.

Õigus

Eee. Ma sain umbes sedasi asu, et keegi kuskilt eemalt vaatas, et ahaaa, see on seinapeno. Kuskilt kaugelt vaadates ei tee neil küll vahet. Lähedalt vaadates ehk osatakse selle vahumummu suuruse järgi tugevust ka pakkuda.

On veel teisigi mooduseid, kuidas aru saada, mis materjaliga tegu

muuarust ju igale plaadile markeering peale trükitud

Nojah. Ma sain kuidagi nii aru, et kaugelt vaadates öeldi ära, mis materjaluga tegu. See huvitas. Sõrmevahel näppides või servast piiludes saab jah aru, mille tarbeks materjal mõeldud on. OK, ma ei sega enam, nagunii ma siit kottigi targemaks ei saanud.

Vihje: plaatide mõõdud

jan kirjutas:Vihje: plaatide mõõdud

Mis mõõdud ??? Nüüd ütles ! ThermiSol fassaad 60 F 600 x 1000 . Reiden EPS Termi 60 F 600 x 1200.. Reiden EPS 60 F 1000 x 1200..Need kõik ju fassadi plaadid .Kõik erinevad mõõdud ja saab ka ise tellida vastavalt oma soovile mõõtu.Samas on ka ThermiSol Routa 1000 x 1200 . Et kui panen seina Reideni EPS 60 F 1000 x 1200. sina ,kui juhuslikult mööda sõites satud seda nägema siis " Spetsialistina " tead kohe targutada : On ikka jobu ,paneb põranda plaati seina ja vastupidi.

Ehk ei sõidetud mõõda, vaid töötati kõrvaloleval objektil? Lähemale saab ka minna, ehkki pole ilus väga uudishimulik olla.
Siin kõvad penomehed koos, nagu näha. Kas mõni oskab öelda, miks on tihti nii,et all osas, kus töökvaliteet on hästi kontrollitav, on peno vahed korralikult vahuga täidetud, aga ronides üles kõrgele tellingu peale, siis pilt oopis teine. Eemalt vaatad asi korras, lähedalt on näha, et vahtu on vaid ääre peale situtud ja sein plaatide vahelt vahib vastu. Olen mõelnud, et ehk tellingul olles jalad värisevad ja seetõttu töö hästi ei õnnestu ja järelvalvaja ei julge ju niikuinii üles vaatama ronida.
Aga kuidas mõjub see soojapidavusele? Kas niiskuse ebaühtlane liikumine õhekrohvi ei või kahjustada?

Isetean kirjutas:

jan kirjutas:Vihje: plaatide mõõdud

Mis mõõdud ??? Nüüd ütles ! ThermiSol fassaad 60 F 600 x 1000 . Reiden EPS Termi 60 F 600 x 1200.. Reiden EPS 60 F 1000 x 1200..Need kõik ju fassadi plaadid .Kõik erinevad mõõdud ja saab ka ise tellida vastavalt oma soovile mõõtu.Samas on ka ThermiSol Routa 1000 x 1200 . Et kui panen seina Reideni EPS 60 F 1000 x 1200. sina ,kui juhuslikult mööda sõites satud seda nägema siis " Spetsialistina " tead kohe targutada : On ikka jobu ,paneb põranda plaati seina ja vastupidi.

1. Ära tee järeldusi foorumi poolt külge kleebitud tiitli alusel - ma pole mingi spetsialist. Kui oleks minu teha, siis ma eemaldaks selle ära.

2. Seda vihjet kuulsin kunagi soojustusega tegelevate inimeste (sinu jutu järgi siis ilmselt "spetsialistide") käest, kes kommenteerisid 600x1000 plaatidega soojustatud vundamenti. Kui tundsin huvi, mille alusel nad kaugelt nähtud plaadid valesti valitud materjaliks tituleerisid, siis vastati, et dimensioonide järgi - vundamendi ning põrandate soojustamiseks sobivat materjali 600x1000 mõõtudega naljalt ei ole. Thermisoli ning Reideni lehtedelt leitud andmed kinnitasid seda. Aga muidugi on erimõõduliste plaatide tellimise võimalus alati olemas.

Me saime objektil naerda, kui Lõuna-eesti mehed gyprokid relakaga mõõtu tükeldasid. Ise valged nagu tondid ja maru õnnelikud

Nalja palju kui soome"proff"plaatiha plaadi vuuke yxaaval täidab, pulgaga

helsingis nägin kuidas soome torufirma mehed kanalisatsioonitorude otsi lintlihvijaga ümaraks lihvisid.

pultsar kirjutas:helsingis nägin kuidas soome torufirma mehed kanalisatsioonitorude otsi lintlihvijaga ümaraks lihvisid.

Ma ausalt öeldes ei olegi kursis - kas kanali torude otste faasimiseks on mingi mugav seadeldis ka olemas? Või oli tegu suuremate torudega?

Mul pole olnud vaja palju torusid ühendada aga olen faasi lõiganud nii noaga kui ka lihvinud käsitsi. Mõne tõmbega lihvides saab justkui kiiremini ning ühtlasemalt. Noaga jäävad mõni kord servad ikkagi teravad ning siis on faasimisest pigem kahju kui kasu.

On olnud au töötada ühel objektil, kus paneelid raketiste peale tõsteti ja hiljem müürid alla laoti kuna poolakad polnud piisavalt kiired. Hiljem aga pandi samade müüride peale karkass ja kips kuna peale kruntimist selgus et krohvi ja pahtliga ei suudetu seinu piisavalt sirgeks ajada.
Samal objektil valasid soomlased epopõrandaid kaks korda kuna esimene kord olid kruusakivid ja kõverad naelad sisse ununenud. Kolmanda korra valasid eestlased, kes suutsid selle enam vähem talutavalt valada. Objekti arngusse tuli pööre, kui diplomeeritud töödejuhatajad vahetati välja vähem haritud, kuid kogemustega töödejuhataja vastu.

Lõpp hea, kõik hea.