Ehitusfoorum

tegemist paepealse pinnasega. Mulla kiht paeplaadil c.a 80cm...
Kas sellele plaadile oleks mõistlik vundamenti toetada (st. taldmik otse plaadile)?
Kas sellisel juhul peaks pärast maja ümber pinnast niipalju tõstma, et see 1,20m külmumispiir kätte saada ...või võikski vundamendi sügavuseks selle 80..90cm jätta?

tänud
pepe

Sellega on enamasti nii, et kui oled kindel, et sellel paekihil pole pinna ligiduses pehmeid savikihte, siis võib küll kohe sellele ehitada. Kui aga paas sellisel sügavusel siis ei pruugi see alati ühtlase nivooga olla. Praktikas on isegi maja perimeetri piires paekiht ära kadunud ja puhas savi vastu tulnud!

nõus Restauraatoriga.Kui oled kindel ,et õhukese paekihi all pole uuesti savi ja paekiht ühtlane,pole hambaid-võid julgelt teha otse pae peale.Ideaalne ja 100% kindla teadmise annab geoloogiline uuring.

ok- kui see paeplaat on pädev siis toetan taldmiku otse sellele.

Kas olen õigesti aru saanud, et kuna keldrit ei tule siis vundamendi soojustamisega pole vaeva mõtet näha ,piisab kui teen hüdro vundemendi ja sokli vahele (seda juhul, kui valan kogu vundamendi (kõrgus c.a 1m) betoonist).
Või pean selle külma betoonvundamendi siiski hüdroga ka külgedelt ja alt isoleerima?

ja veel, kui teostan esimese korruse põranda nii (alt üles):
liivapadi
betoonplaat (mis siis servadest toetub vundamendile)
soojustus
betoonplaat (seintest isoleeritud) koos põrandaküttega

siis millises kihis tuleks vedada kanali torud? kas läbi kahe betoonplaadi liiva sees, alumises betoonplaadis, või selles benost soojustuskihis?

tänud
pepe

Ehk oleks ikkagi mõistlik asjatundjad kohale kutsuda,kuna vunda on siiski maja alus(milleks kaks kihti betooni vaja on?)
Olemas palju lihtsamaid võimalusi.

Kuidas siis saab hästi ja korralikult lihtsamalt?

Imre kirjutas:Ehk oleks ikkagi mõistlik asjatundjad kohale kutsuda,kuna vunda on siiski maja alus(milleks kaks kihti betooni vaja on?)
Olemas palju lihtsamaid võimalusi.

asjatundjad tulevad nagunii, hetkel tahaks pildi endale enamvähem selgeks saada (asjatundjaid on igasuguseid..


kui teostaksin ainult ühe betoonikihina ( ja toetaks selle vundamendi servale) siis tekivad probleemid külmasillaga nii vundamenti kui ka seintesse...
vundamendi servale toetaksin seetõttu,et meelsamini väldiksin võimalust, kus mu "ujuvana" (nagu praegu palju tehakse) teostatud ühekihiline põrand paari aasta pärast ära ujub.. (üks kõik mis põhjusel siis).

terv
pepe

Kui ikka korralik tagasitäide(liiv, mitte muld+tikkripõõsad)ja hästi tihendatud(konna ja 400kg plaadiga)ei lähe su põrand kuhugi(väljaarvatud maalihke korral)

Tere. Kui panna plaat kandma vundamendile nii nagu on enne meid juba sajandeid ehitatud, siis ei uju plaat kuhugi. See inseneritarkus töötab 100 %. Ka külmasildadest on hea tahtmise puhul võimalik lahti saad. Kui panna põrand ülejäänud majast eraldi "ujuma", nii nagu tänased "optimaatorid" on välja mõelnud, siis 1 juhul 10-st esineb probleeme. See tarkus töötab järelikult 90 % tõenäosusega. Kui satud ülejäänud 10 % hulka, siis kaevata pole hiljem kuhugi, "inseneritarkuste" kooliraha tuleb maksta "tänapäevaste tehnoloogiate" ohvril. Lugupidamisega . Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Kui panna plaat kandma vundamendile nii nagu on enne meid juba sajandeid ehitatud, siis ei uju plaat kuhugi. See inseneritarkus töötab 100 %. Ka külmasildadest on hea tahtmise puhul võimalik lahti saad. Kui panna põrand ülejäänud majast eraldi "ujuma", nii nagu tänased "optimaatorid" on välja mõelnud, siis 1 juhul 10-st esineb probleeme. See tarkus töötab järelikult 90 % tõenäosusega. Kui satud ülejäänud 10 % hulka, siis kaevata pole hiljem kuhugi, "inseneritarkuste" kooliraha tuleb maksta "tänapäevaste tehnoloogiate" ohvril. Lugupidamisega . Alar Piirfeld

äkki oskad soovitada kuidas külmasildadest oleks kõige mõistlikum lahti saada? kas vahtklaas on enam-vähem ainuke optsioon?

ja seda ka,et kui keldrit ei tule ja vundamenti/soklit ei soojusta, kas siis omab funktsiooni vundamendi vertikaalne hüdro? põrandaplaadi ja vundamendi vahele tuleb horisontaalne nagunii.

tänud
pepe

Tere. Vahtklaas oleks ideaalseim variant. Aga kui vahklaasi ei pane, siis kui suur võiks olla selle külmasilla kaudu soojushulk (rahas), mis sealtkaudu väljuda võiks? Kas ülejäänud külmasillad on ikka likvideeritud, et mujale kui vundamendipealsele tähelepanu pole vaja? Kui suur on näiteks külmade piirdekonstruktsioonide (aknad näiteks) soojakadu? Kas ventilatsiooni kaudu väljuv soojushulk pole suurusjärkude võrra suurem kui alumise nurga kaudu? Ülejäänud küsimustele oled juba ise vastanud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Külaline kirjutas:Tere. Kui panna plaat kandma vundamendile nii nagu on enne meid juba sajandeid ehitatud, siis ei uju plaat kuhugi. See inseneritarkus töötab 100 %. Ka külmasildadest on hea tahtmise puhul võimalik lahti saad. Kui panna põrand ülejäänud majast eraldi "ujuma", nii nagu tänased "optimaatorid" on välja mõelnud, siis 1 juhul 10-st esineb probleeme. See tarkus töötab järelikult 90 % tõenäosusega. Kui satud ülejäänud 10 % hulka, siis kaevata pole hiljem kuhugi, "inseneritarkuste" kooliraha tuleb maksta "tänapäevaste tehnoloogiate" ohvril. Lugupidamisega . Alar Piirfeld

Kuldsed sõnad.

Külaline kirjutas:Tere. Vahtklaas oleks ideaalseim variant. Aga kui vahklaasi ei pane, siis kui suur võiks olla selle külmasilla kaudu soojushulk (rahas), mis sealtkaudu väljuda võiks? Kas ülejäänud külmasillad on ikka likvideeritud, et mujale kui vundamendipealsele tähelepanu pole vaja? Kui suur on näiteks külmade piirdekonstruktsioonide (aknad näiteks) soojakadu? Kas ventilatsiooni kaudu väljuv soojushulk pole suurusjärkude võrra suurem kui alumise nurga kaudu? Ülejäänud küsimustele oled juba ise vastanud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

kuna akna pinda suht palju siis ilmselgelt soojakadu seda kaudu kõige suurem. vendi kaudu väljuvat sooja on plaanis soojusvahetiga vendiagregaadiga tuppa tagasi pumbata. Alumise nurga soojustust pidasin oluliseks just seetõttu, et tare on plaanis põrandaküttega kütma hakata ( ja seeõttu plaadi temperatuur kõrgem ning seega ka soojakadu suurem kui tavalise nn. külma põranda puhul.).

tänud kommenteerimast, pilt märksa selgem
pepe