ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta

ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas tiit001 » 12 Jaan 2008, 11:43

tere, lugesin siis ka seda rubriiki, kus võrreldi erinevate küttesüsteemide käituskulusi 15 a jooksul.. ja selgus et nö odav haluküte tuli elektriküttest u 50tuhat kallim, kuidas kommenteerite?, ja veel seda et sinna ei ole arvestatud enda tööd ja vaeva, mis kulub puudega mässamisele..(saagimine, lõhkumine, kuivatamine , tuppa tassimine, koristamine, korstnapühkimine jne..+katlaruum?)
et kaalun juba tõsiselt ka seda varjanti, et elektri küte maiia panna(kamin või ahi tuleks niikuinii ka, maja 2kordne u 200m2)
mis vahe on siis kaabliga betoonplaati kütta ja teise korruse radikad lihtsalt stepslisse pista, või siis panna el katel ja veetorude peale kogu se värk? kumb oleks mõtekam?
asjalike vastuste eest juba tänud ette.
Erimööbel koos projekteerimise ja paigaldusega http://album.ee/album/361287/50088473 5149336
tiit001
Ehitusspets
Ehitusspets
 
Postitusi: 561
Liitunud: 06 Veebr 2005, 12:16
Tänanud: 0 korda
Tänatud: 0 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas onu41 » 12 Jaan 2008, 16:12

Tubadesse elektriradikad ja asi olemas.Alginvesteering ikka oluliselt väksem teistest kütteliikidest.Ja arvan,et kokkuvõttes on kulu sama, kui hakata kokku arvutama nt 15 aasta pärast erinevate küttesüsteemide maksumust+kulutusi kütmisele.Aga radikate ju hulga lihtsam ei mingit torude vedamist jne.Soojustad maja korralikult ära paned küttele automaatika ka ,et kütab ainult ööelektriga. Ja siis ju endal pole mingit vaeva...Endal ka algul oli selline mõte aga siis otsustasin teisit.Panen endale maasoojuspumba -eks näis kas tasub ära aga loodame.Järgmine kuu loodan asja tööle saada.Aga minu arvamus on selline ,et see sinu mõte on täitsa ok
Plaatimistööd üle Eesti. Smarthouse@hot.ee
onu41
Ehitusspets
Ehitusspets
 
Postitusi: 518
Liitunud: 09 Veebr 2006, 11:54
Asukoht: võru
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 1 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas virgor » 12 Jaan 2008, 21:50

Põranda küte on igaljuhul kasulikum ja mõnusam kui radikaküte.Tahtsin öelda,et efektiivsem
Ahjud,pliidid,kaminad
www.hot.ee/kaminad
virgor
Ehitusspets
Ehitusspets
 
Postitusi: 657
Liitunud: 10 Okt 2007, 09:59
Asukoht: harjumaa ,saku
Tänanud: 2 korda
Tänatud: 8 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|1

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Imelik » 12 Jaan 2008, 22:37

Huvitav mismoodi see öise tariifiga kütmine käib (eriti tavaliste elektriradikatega).Kuhu see soojus salvestub et
ka näiteks 20.00 oleks toas meeldivalt soe.
Imelik
külaline
 
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas virgor » 12 Jaan 2008, 23:09

Oli ühel tuttaval pandud öise peale elektriküte ja kokkuvõteks läks kallimaks.MIKS? Päeval ei kütnud, jahtus põrand maha ja küttis terve öö läbi.Palun selgitage kust kohast tuleb see kokkuhoid.Jama jutt.
Ahjud,pliidid,kaminad
www.hot.ee/kaminad
virgor
Ehitusspets
Ehitusspets
 
Postitusi: 657
Liitunud: 10 Okt 2007, 09:59
Asukoht: harjumaa ,saku
Tänanud: 2 korda
Tänatud: 8 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|1

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas tubasoojaks » 12 Jaan 2008, 23:17

virgor kirjutas:Põranda küte on igaljuhul kasulikum ja mõnusam kui radikaküte.Tahtsin öelda,et efektiivsem


millega tõestad,äh :yahoo: ilmselt oled kuulnud .. kusagilt kellegi põrandakütte toru müüja arvamust

tegelikult on asi palju keerulisem :roll:
põrandakütte kulud on siis mitte ERITI PALJU suuremad radikaküttekuludest kui põranda all on 200 mm ja välisseina ja betoonplaadi vahel 100 mm peno isolatsiooni
samuti tuleb kasutada õhemat betoonplaati (40-60 max mm) ja hõlpsasti soojust läbi andvat põrandakatet mitte laudu ja paksu laminaati
samuti on põrandaküttega ja suurte akendega ruumides päikesepaiste ilmudes või kaminat läites või suurema seltskonna külla tulles väga raske või võimatu vältida soojašokki ehk ruumitemperatuuri järsku tõusmist

sellepärast et radikavalmistajad pole ka maganud ning praegustel efektiivsetel radikatel nagu näiteks Kermi ei pea võtma enam küttevee max temperatuuriks 75 C nagu vene ajal vaid 55C piisab täiesti
siit järeldus et efektiivne küte on siis kui osa soojust antakse madalatemperatuuriga põranda kaudu ja vajaminev lisa suurte välistemperatuuri muutuste puhuks madala temperatuuri radikatega akende alt :wink:

käin küttesüsteeme kontrollimas ja inimesi energiakasutuse efektiivsuse alal nõustamas kümmnetes majades
paljud kurdavad suurt kütteenergiakulu
kuhu see energia siis kaob?

1.tavaliselt põrandakütte kaudu kuhugi konstruktsioonidesse, sest tagantjärgi on võimatu kontrollida kas isolatsioon on nõuetekohane või ei
on ju eesti rabistaval ehitusturul lohakused ja möödalaskmised tavalised :cry:
2.üleliia kõrge toatemperatuuri , +22 C ja rohkem ning tõhusa ning üleliigse ventilatsiooni tõttu välja.. varestele :scratch:
3.lohakuse ja teadmatuse tõttu hooldamata katelde ja süsteemide tõttu ..õlipõleti ja -katel puhastamata 2-3 aastat, suitsugaasid 240 C... jälle varestele
....
siit koorub jälle välja tõsiasi, et põrandaküte ei ole lihtne asi, vaid see tuleb teha eriti korralikult ja nõuetele vastav, siis saab rääkida alles küttekulude võrdlemisest :good:
Elagu kodumaine energia:):):)
Kasutaja avatar
tubasoojaks
Korralik postitaja
Korralik postitaja
 
Postitusi: 194
Liitunud: 05 Juun 2006, 11:17
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 0 korda
Tänatud: 0 korda
Kasutajahinnangud: 1|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas virgor » 12 Jaan 2008, 23:38

Kuule tubasoojaks,mis sa ähid ja naerad nii tobedalt esimeses lauses,nagu sina oleks kõige targem.Mina mõtlesin veepõranda kütet mitte elektrikaablit.Loomulikult on mul põrand ehitatud täpselt nii nagu peab.Tundub,et sa oled ise radikate müüja,et sa ajad nii jama juttu.Pea seda alati meeles,kui varbad on soojad võib olla toas ka 20kraadi aga kehal on soe.Kui radikaga kütta tuppa 20kraadi,aga põrand on külm,vean kihla,et sa paned villased sokid ja kampsuni selga ja mõttes kiidad vanaema kudumis oskust.See tähendab ju igas mõttes efektiivsust.Iga tahes mina sellist kontrolli küll oma majas ei ootaks(lugedes sinu TARKA juttu).Terve maja tuleb ehitada eriti korralikult mitte ainult põrandaküte
Ahjud,pliidid,kaminad
www.hot.ee/kaminad
virgor
Ehitusspets
Ehitusspets
 
Postitusi: 657
Liitunud: 10 Okt 2007, 09:59
Asukoht: harjumaa ,saku
Tänanud: 2 korda
Tänatud: 8 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|1

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Imelik » 13 Jaan 2008, 00:59

Leidsin eelnevatest postitustest paar kahtlast väidet. Tubasoojaks väitis et põrandaküte on ebaeffektiivne kui
soojustus on puudulik (ei vaidle vastu). Samas on ebaeffektiivne samades tingimustes ka radiaatoriküte (eriti
kui pidada silmas veel madalatemperatuurilist kütet). Teiseks inimeste liigne liialdamine ventilatsiooniga tundub
kahtlane (ise olen küll kogend pigem puudulikku ventilatsiooni, eesmärgiks küttekulude vähendamine).
Virgori postitusest selgus nagu peaks ta elektripõrandakütet ebaeffektiivsemaks vesipõrandaküttest.
Julgeksin vastu vaielda. Elektrikütte puhul on ju energiakaoks voolukadu kaablis (ülejäänud muundatakse vajalikus punktis soojuseks). Vesikütte korral tuleb ju energia muundamisel soojuseks see ju ka veel kohale transportida. Järeldused tehke ise.
Ventilatsiooni koha pealt veel niipalju et korralik ventilatsioon võtab väljuvast õhust soojuse ja saadab selle siseneva õhuga tagasi.
Imelik
külaline
 
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas küttevahetaja » 13 Jaan 2008, 12:28

Enda loogika väidab, et põrandküte on kasulikum/sootsam. Tegu puhta loogikaga mitte arvutustega. Aga nagu eespool mainitud on põrandakütte puhul üks olulisemaid asju isoleerimine muudest konstruktsioonidest, muidu hakkad maja seina kütma.
Samas lisa radikas seinas temperatuuri kiireks reguleerimiseks on väga hea. Põrand ju reageerib päevase viivitusega.

Küsiks ka, mis maksab selline kaasaegne (saadab sooja õhu tagasi) vent u 175m2 majale? Mõtlen siis ainult seadme hinda ilma paigalduse ning trassita. Kuidas mõjub vent kütte hinnale?

Maja üsna üsna umbne:
arugrupp saksatüüpi puit aknad
sein 40cm betoonblokid+10cm beno
all põrandaküte, üleval radiaatorid
vahelaed betoon
kütteks gaas

Vendiomajad rääkige kogemustest. Kas toas on väga tugev tuul ning müra või ei pane tähelegi, et vent töötab?

EDIT:
Hinnad leidsin ise:
Plaatvahetiga alates 25000.-
Kogu maja koos paigalduse ja projektiga u 65000.-
Plaatvaheti efektiivsus soojustagastusel on ligikaudu 60%.

Mis võiks olla % küttekulude tõusul?
küttevahetaja
Korralik postitaja
Korralik postitaja
 
Postitusi: 209
Liitunud: 08 Dets 2007, 13:49
Tänanud: 1 korda
Tänatud: 0 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas tubasoojaks » 14 Jaan 2008, 15:40

virgor kirjutas:Kuule tubasoojaks,mis sa ähid ja naerad nii tobedalt esimeses lauses,nagu sina oleks kõige targem.Mina mõtlesin veepõranda kütet mitte elektrikaablit.Loomulikult on mul põrand ehitatud täpselt nii nagu peab.Tundub,et sa oled ise radikate müüja,et sa ajad nii jama juttu.Pea seda alati meeles,kui varbad on soojad võib olla toas ka 20kraadi aga kehal on soe.Kui radikaga kütta tuppa 20kraadi,aga põrand on külm,vean kihla,et sa paned villased sokid ja kampsuni selga ja mõttes kiidad vanaema kudumis oskust.See tähendab ju igas mõttes efektiivsust.Iga tahes mina sellist kontrolli küll oma majas ei ootaks(lugedes sinu TARKA juttu).Terve maja tuleb ehitada eriti korralikult mitte ainult põrandaküte


veame siis kihla aga kaotasid juba :cry: , telliks Sulle sokid aga vanaema juba teises ilmas
sest mul tubades puu ja korkpõrandad ilma kütteta kuid alt korralikult isoleeritud ja soojad, radikatest piisab
käin paljajalu, sest olen maalt pärit ega vesista nina kunagi külma ilma saabudes
kuid linnainimeste jalad ei kannata tõesti külma laminaati ja nina on neil kohe ka nohune esimese külma saabudes
villased sokid panen jalga alles siis kui hüppan kelgusanga Lapis ja väljas on - 25-27C :good:
rebib Ski-Do nööri ja lendad rõõmu tundma kangest õhust ja puhtast loodusest
lapsepõlves oli meil ka nii

EI, ma pole põrandakütte vastane, aga toonitan, et sellega ei tasu liialdada, ikka mõistlikult
tutvusringkonnas teevad juba paljud nii, et põrandaga antakse minimaalne vajalik soojus ja radikatega reguleeritakse temperatuur paika
selline variant ei tekita ülekütmist ja on tõesti mugav ja säästlik nii kaminat küttes, päikesepaiste ja suurte akende või tuulise külma ilmaga
nädalavahetuse ringkäik näitas, et paljudes meil ehitatavates majades praktiliselt ei paigaldata välisseina ja betoonplaadi vahele isolatsiooni ja paisumisvuukidest ei teata samuti midagi, plaadi alla läheb ka ainult 100 mm peno kuigi Uponor soovitab min 150 mm
nii palju siis *targast jutust*
aga lugege ise kui usu, kes soome keelt valdab
http://www.rakentaja.fi/
Elagu kodumaine energia:):):)
Kasutaja avatar
tubasoojaks
Korralik postitaja
Korralik postitaja
 
Postitusi: 194
Liitunud: 05 Juun 2006, 11:17
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 0 korda
Tänatud: 0 korda
Kasutajahinnangud: 1|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Külaline » 14 Jaan 2008, 18:02

Imelik kirjutas:Kuhu see soojus salvestub et ka näiteks 20.00 oleks toas meeldivalt soe.

On olemas salvestavad elektriradiaatorid
Külaline
külaline
 
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas virgor » 14 Jaan 2008, 22:57

No tubasoojaks küll sa oled ikka üks karastatud kiidukukk.Lausa naerma ajad.Arvesta sellega,et me ei ole siin foorumis kahekesi,kindlasti mõni peale minu veel naerab sinu enesekiidu jutu peale.Ok lõpp jamale ,tiit001 tahtis saada asjalikke arvamusi mitte seda kraaklemist
Ahjud,pliidid,kaminad
www.hot.ee/kaminad
virgor
Ehitusspets
Ehitusspets
 
Postitusi: 657
Liitunud: 10 Okt 2007, 09:59
Asukoht: harjumaa ,saku
Tänanud: 2 korda
Tänatud: 8 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|1

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Imelik » 20 Jaan 2008, 21:52

to tiit 001 vaatasin et peale ventilatsiooniseadmete on veel võimalik soojust tagasi saada väljuvast õhust
selliste asjadega http://www.ivt.ee/indexs.html
Imelik
külaline
 
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Imelik » 20 Jaan 2008, 23:32

Hakkas huvitama üks olukord. Lugesin maakütte kohta et kontuuri paigaldatakse ka veekogusse (selle olemasolul). Huvitav kui suur peaks
selles veekogus olema veemass et asi oleks rentaabel. Teoreetiliselt oleks ju võimalik tekitada näiteks maasisene hästiisoleeritud tehislik
veereservuaar(kui vajaminev mass ei ole üüratu) ja salvestada sinna suvist päikese soojusenergiat. Igast küljest isoleeritus tagaks välismõjude eest kaitse ja vähendaks salvestusel energiakadusid. Olen aru saanud et mida kõrgem on kontuuri ümbritsev temperatuur seda
tootlikum on soojuspump(elektri kW/ sooja kW). Või ajaksid sellise süsteemi ehitamis- ja salvestuskulud energiaallika hinna liiga kõrgeks.
Huvitaks samuti kui suurt kogust energiat võimaldab salvestada päikesepaneeliga süsteem ja kas seal on üldse salvestamine rentaabel.
Andeks kui küsimused idiootsed aga äkki keegi viitsib vastata. :hello:
Imelik
külaline
 
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas wimms » 27 Jaan 2008, 15:27

Vee erisoojus on selline, et iga tonn vett salvestab 1.16kWh energiat 1C temperatuurimuutuse kohta. Akupaakides kasutatakse 80-90C vett ning selle jahtumisel kuni 30C-ni saab salvestada nö 60C temperatuurivahega ca 70kWh energiat iga tonni vee kohta. See on umbes ööpäevane vajadus.

Pinnases oleva vee korral saab arvestada vaid vee alajahutamisega kuni jäätumiseni. Kui kaevad oma reservuaari maa sisse, siis võid arvestada umbes 5-7C-se vee temperatuuriga. Jahutada saad seda kuni 1C-ni, ehk ca 6C. Selleks, et saada kätte sealt 70kWh energiat, peaks olema vett 10 tonni.

Kui tahad üldse terveks talveks salvestada energiat, ja maja kulutab sul talve jooksul ütleme 14MWh energiat, siis oleks sul vaja vee reservuaari mahuga 2000 tonni. Selleks peaksid sa tegema suuremahulisi pinnasetõste töid, mille käigus ilmselt liigutad 4000tonni.
Ma arvan, et tuleb odavam ja rentaablim kaevata 1m sügavusele maakütte torustik ja jahutada otse seda pinnast, mitte asendada seda veega.. :wave:
wimms
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
 
Postitusi: 54
Liitunud: 08 Nov 2006, 22:33
Tänanud: 0 korda
Tänatud: 0 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Imelik » 27 Jaan 2008, 16:20

Tänud,vastus igati mõistetav ja põhjalik. Nagu aru saan on siis kontuuri veekokku paigaldamise põhjuseks pigem väiksem kaevetööde maht kui vee soojusmahtuvuslikud
omadused. Aga kas ei teki siis oht et liiga väikese veekogu puhul ta talvel põhjani jäätub
(jahutatakse ju kontuuriga vett) või kompenseerib seda järvepõhi maapinna soojuse näol. Huvitab veel et kuidas on saadud märgitud kasutegur (elektri kW/sooja kW) kui kontuuri ümbritsev soojuse kogus on ju suhteliselt muutuv suurus. :hello:
Imelik
külaline
 
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas vanakala » 27 Jaan 2008, 19:48

päriselt need asjad nii ka ikka ei ole.
kui puurid augud siis veesoonele. lisaks eraldub ka sinna maapinna enda soojus. need mis mina olemn paigaldanud siis enne jäätub maa sees olev tavaline kontuur kui puurkaevu oma. aga siin muidugi ka omad nõksud juures.
vanakala
külaline
 
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas kmr » 12 Mär 2013, 23:00

Tere,
vana teema aga kui mul on juba olemas 12 kanti tünn maa sees kus
kõige õhemas kohas on mulda peal pea meeter ja tünn ise tundub olevat
mingi auto pealt võetud pütt - alumiiniumi laadne?
Kas seda saaks ära kasutada maakütte torustiku sisse istutamiseks ja veega täitmiseks.
Vesi ise salvestab ja läbi tünni seinte vahetab ka pinnasega energiat.
Mõtlen et kas saan seda tünni kuidagi peenema kõttesüsteemi ehitamisel ära kasutada.

Edu
MR
kmr
külaline
 
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Külaline » 12 Mär 2013, 23:07

kmr kirjutas:Tere,
vana teema aga kui mul on juba olemas 12 kanti tünn maa sees kus
kõige õhemas kohas on mulda peal pea meeter ja tünn ise tundub olevat
mingi auto pealt võetud pütt - alumiiniumi laadne?
Kas seda saaks ära kasutada maakütte torustiku sisse istutamiseks ja veega täitmiseks.
Vesi ise salvestab ja läbi tünni seinte vahetab ka pinnasega energiat.
Mõtlen et kas saan seda tünni kuidagi peenema kõttesüsteemi ehitamisel ära kasutada.

Edu
MR

Kuna teema tõesti vana, siis soovitaks : TULE MAAPEALE TAGASI! :jooma
Külaline
külaline
 
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Jaanus2 » 16 Mär 2013, 22:12

Ikka saab, miks ei saa! Näiteks nii http://www.youtube.com/watch?v=zWNXQNXEvyI Ehk tekitad sinna torupuntra ja lased soojuspumbal paagitäie vett jääks muuta. 10 kanti 0-kraadist vett 0-kraadiseks jääks - eraldub 8000 kw soojust, lisaks veel see, mille saab kätte vett jahutades, enne kui see jääks külmub. Kas pütt lõhki ei külmu? Kui torud on keskel, ümbritseb jää ainult torusid ja välisseina lähedal on alati veekiht. Tasuta lõunaid ei ole, suvel peab selle jää jälle üles sulatama, kasvõi päikesepaneelide abiga. Nii saab talveks päikeseenergiat varuda.
Jaanus2
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
 
Postitusi: 60
Liitunud: 09 Sept 2009, 13:09
Tänanud: 0 korda
Tänatud: 3 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Kalvis » 17 Mär 2013, 08:47

Palju mõttekam on selle püti asemel kasutada maapinda, saab sama asja aga pütti pole vaja ehitada.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
 
Postitusi: 4524
Liitunud: 03 Veebr 2008, 15:02
Tänanud: 2 korda
Tänatud: 59 korda
Kasutajahinnangud: 11|0|1

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Jaanus2 » 17 Mär 2013, 11:25

Mõttekas on selline jäämahuti just koostöös päikesepaneelidega - võimaldab salvestada suvist üleliigset energiat ja seda soojust, mida otseselt kütmiseks kasutada ei saa, kuid mis on piisav jää sulatamiseks. Saab kasutada ka väljaventileeritava õhu soojust. Märtsist alates piisab juba üksnes päikesest, kui kollektor on piisavalt suur. Ei pea olema keeruline ja kallis - kui majal on tume plekk-katus võib sinna alla panna vonklema toru või kasutada seal tekkivat sooja õhku. Siis peaks mahuti mahutama maksimaalsel 3 talvekuul vajaliku energia, kui päikesest abi ei ole. Kuid ka siis on sulailmu, kui jääd sulatada saaks. Piisava ruumi olemasolul võiks mahuti olla ka hoones sees - temperatuurivahe on ainult ca 20 kraadi ja isoleerida lihtsam kui kuumi paake. Kogu mahuti võib olla vahtplastist, sest ei pea taluma kuumust.
Selles on muidugi õigus, et kõik soojuspumbal põhinevad küttesüsteemid kasutavad päikeseenergiat, olgu see salvestunud õhku, maapinda või kuhugi mujale. Jäämahuti võimaldaks ära kasutada märgatava osa sellest u. 1000 kilovatist, mis langeb aastas katuse lõunakülje ruutmeetrile ja jääb täna kasutamata. Soojuspump ei pea kogu kütteperioodi töötama, kevadel ja sügisel piisab ka otsesest päikeseküttest, kuid kui suvist energiat salvestada ei saa, et tasu süsteemi välja ehitada.
Jaanus2
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
 
Postitusi: 60
Liitunud: 09 Sept 2009, 13:09
Tänanud: 0 korda
Tänatud: 3 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Kalvis » 17 Mär 2013, 12:55

Mahuti ehituse asemel varustad päikesepaneelid diferentsiaalreleega, mis märtsis päeval vaatab maapinna kollektori vedeliku temperatuuri ja päikese paneeli oma ja kummal suurem, selle soojuskandja maasoojuspumpa läheb. Dif.relee skeem oli eesti elektroonikafoorumis olemas, sest poes taskukohase hinnaga neid saada pole. Odav ja lihtne lahendus, kõige kallim element on päikesepaneelid ise (on kasu vaid kevad-sügis, muul ajal investeering pappi eriti ei too).
Saaks ka maapinda tagasi kütta aga märtsis on päikesekollektor liiga väikese tootlikusega, suvel aga pole enam suurt seda sooja vaja.
Sellise imepaagi kui hästisoojustatud maapinna ehitus läheks ropp kalliks, mis salvestaks suve temperatuuriga sooja paaki/maapinda ja talvel saab kasutada. Kuid neid on ehitatud.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
 
Postitusi: 4524
Liitunud: 03 Veebr 2008, 15:02
Tänanud: 2 korda
Tänatud: 59 korda
Kasutajahinnangud: 11|0|1

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas rokikas » 17 Mär 2013, 12:55

Jaanus2 kirjutas: 10 kanti 0-kraadist vett 0-kraadiseks jääks - eraldub 8000 kw soojust

Kas oled ikka päris kindel selle numbri õigsuses?
Kas see number pigem ~915 kWh kanti ei jää?
Üldehitus. Vundamendid, müüritööd, kipsitööd, jne.
55678786 ehitusremont@gmail.com
http://ehituspenskarid.com/
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
 
Postitusi: 5312
Liitunud: 30 Jaan 2005, 16:38
Asukoht: Saue
Tänanud: 165 korda
Tänatud: 177 korda
Kasutajahinnangud: 10|0|0

Re: ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

Lugemata postitusPostitas Jaanus2 » 17 Mär 2013, 13:14

Läks vist jah üks null ülearu... Saksamaal need süsteemid juba üsna levinud ja mitu tootjat. Seal küll see eelis, et miinuskraade vähem. Siiski mõtlemapanev - liitri vee kuumutamiseks 0 - 80 kraadi kulub sama energia kui kilo jää veeks muutmiseks, nii vesi kui jää 0 kraadi.
Viimati muutis Jaanus2, 17 Mär 2013, 13:27, muudetud 1 kord kokku.
Jaanus2
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
 
Postitusi: 60
Liitunud: 09 Sept 2009, 13:09
Tänanud: 0 korda
Tänatud: 3 korda
Kasutajahinnangud: 0|0|0

Järgmine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist