Ehitusfoorum

Jagage kogemusi, kuidas ja millest lintvundamente olete ehitanud. (Valubetoon, betoonplokid, fibo, columbia-kivi, paekivi, maakivi, killustik, või veel midagi...)

ma olen teinud raudbetoonist

No natuke ühte natuke teist

Taldmikuks ikka korralik valubetoon ca. 200mm ja siis 4-5 rida fibo plokke. Kindlasti 5-sed.

Mulgimaal sai omal ajal tehtud mitmed lintvundamendid järgnevalt:
vundamendi kraav kaevati külmumispiirini
täideti maakividega nii, et sobitati kivid korralikult kivi-kivi vastu. Kivide transportimiseks oli kopaga traktor. Põllu äärest toodi kivid kalluriga.
kivide vahelised tühimikud täideti liivaga ja tihendati veega
maapinnast -20 cm algas taldmik, mille kõrgus oli 20 cm.
selle peale monteerisime betoon plokid
peale valasime armeeritud vöö ca 10 cm.
Ja selline vundament kannab kahekordset silikaat seintega (43-ne müür) tänapäevani.
Pereelamutele ehitati ka nii, et maasisene osa sama, mis eelpool kirjeldasin kuid ilma taldmikuta monoliitne 30 cm paksune, 50...80 cm kõrgune lintvundament. Betooni kokkuhoiu pärast sai pandud sinna hulka täiteks (nii palju kui mahtus) puhtaid pea suuruseid ja väiksemaid maakive.

Tolle-aegsed majad ehitati aga enamasti keldritaga.

Olen ehitanud lintvundamenti ka selliselt, et üks külg sai lautud maakivist, teisele poole paigaldasin raketise ja valasin betooniga sirgeks.

Praegusel ajal pannakse vundamentide taldmike alla ohtralt killustikku. Siis seda ei tehtud.
Nüüd on hakanud osa teoreetikuid väitma, et killustik pólegi talla all hea, ja võib põhjustada vajumist.
Tõtt-öelda olen kahelnud enamasti killustikupadja vajalikkuses. Aga, eks kuidas projektis kirjas - nii tuleb teha.

Viimase aja vundamendid on saanud ehitada tänapäeval levinud viisil :
alla killustiku padi
taldmik
Fibo või columbia plokk,
ja peale vöö või Columbia puhul armeeringuga sarrusploki kiht.

Igal meetodil on kindlasti omad eelised.

Eestikinnisvara kirjutas:No natuke ühte natuke teist

Taldmikuks ikka korralik valubetoon ca. 200mm ja siis 4-5 rida fibo plokke. Kindlasti 5-sed.

Eestikinnisvara, miks väidad, et 5-sed? Kas isegi kui projektis 3-sed?

Pole teinud veel, aga teen ilma keldrita vundamendi ja ilmselt valubetoonist (40-45cm lai) ja kui keegi lähedalt kuskilt kivihunnikust annab, siis betooni hulga vähendamiseks maakive hulka, a võib-olla mitte,sest eks see maakividega mässamine ole ka suur töö,kui nad peaksid veel mullased jms olema. Eks see vundamendi ehitus sõltu ka ilmselt pinnasest kuhu teha. Ma peaksin saama suures osas ilma saalungiteta hakkama, kuna kaevan täpselt vundamendile sobiliku kraavi (umbes nagu Masso Väikemajade raamatus). Betooniga tehes pole ka majasisest vundamenti vaja nii sügavat teha kui välimist osa. Üks tuttav tegi vundamendi endale eelmine aasta nii, et labidaga (isegi kopamehe raha ei raatsinud maksta )kaevas täpse laiusega kraavi, segumasinaga segas segu ning põllult tõi kive. Sai hakkama paarikümne tuhande ja paari nädalaga (maja on mingi 8x9 m). Aga nagu ma näinud olen, tehakse väga paljud vundamendid siiski fibost. Võib-olla on need siis millegipärast paremad

Igal ajal ju omad kombed ja iidolid.
Kus need teoreetikud elavad kes killustiku vajumisest räägivad? Kui põllu peale ei viitsi maakiva otsima minna siis telli rusikasuuruse fraktsiooniga killustik ja täida sellega vundamendikraav sarnaselt maakividega ära, teeb sama välja. Järgi proovitud.

Lõhutud maakivi on eriti mugav sirgema küljega saalungite vastu laduda ja tagumine osa täis valada või säästubetooni kasutada. Kui korralikult tihedalt oskad neid maakive laduda, siis jääb täitsa sile pind ntx keldrisse v. soklisse. Ka ammu järgi proovitud!

No võib ka 3-meseid fibosid kasutada. On omal kah kogemus sellise projektiga. Teevad ju mõlemad oma töö ära!

Kes soovib teha vundamenti nii prostal kujul,et laevab kraavi ja valab betooni täis--siis ok! Aga kaldun arvama,et see kaua vastu ei pea.. Kuna pole herr. Masso raamatut käepärast,siis ei saa kaasa rohkem rääkida. Tundub väike-ehituse (näiteks Ait) ehituseks,aga kindlasti mitte suure ja raske kivimaja ehituseks
Eks ajad muutuvad ja turule tuleb(on tulnud) palju uusi materjale, mis parandavad ehituskvaliteeti. Fibost vundament on siiski (vähemalt minu arust) kõige lihtsam ja kõige lollikindlam. See on siiski maja A ja O!(vundament)

Fibo vundamendi peamised plussid onehitamise kiirus, odavus ja lihtsus. Aga et ka lollikindlus - seda ma ei usu.

Et killustik alusest võib tuleneda vajumisi, seda väideti näiteks pealinnas, ehituskeskuses vundamenditeemalisel seminaril.
Ja algallikaks olevat TTÜ õppejõud.
Ise aga kaldun arvama, et killustikku vundamendi talla all tingimata alati ei pea olema. Saaks ilma. Peamine põhjus, miks killustikku vunda talla alla ohtrasti pannakse, on minu arvates see, et tahetakse kokku hoida geo-uuringult ja projektilt. See osa "ahvitakse" naabrimehe või tuttava vundamendilahenduse järgi või projekteeritakse kopi-paste meetodil, kuna on suht universaalne lahendus. Samas ei vaevuta arvutama, mis tänapäeval killustik koos transpordiga maksab.

Killustiku vajumise tõenäosus (eriti kui ei kasutata geodekstiili) on märksa suurem kui suurtel maakividel kuna tükiarv ja tühimike hulk on tunduvalt suurem. Aga kivid peavad olema korralikult sobitatud.
Ma siiski ei soovitaks sellist vundamendi tüüpi igasuguste majade puhul. Kui keegi soovib endale teha siis eelnevalt pidada nõu arhidektiga.
Siin on veel ka see oht, et aja juuksul kannab pinnase erosioon, vihmaussid ja taimede juured orgaanilist massi kivide vahele. Ja siis on külmakergete oht tõenäone, mis rikub teie ilusa fassadi.

Maakive ei paneks mitte nii, et loobin kraavi kive täis vaid ikka nii, et enamus oleks betoon ja kivid jäävad 100% segu sisse ehk kui oleks võimalik vundamenti vasakult,paremalt, alt ja ülalt näha, siis maakive poleks üldse näha.
Kas tuleb ikka FIBO vundament odavam? 1m3 FIBO5 maksab koos ladumisega ca 2500eek (~44 kivi 25cm laiust ja oletame kui ühe kivi ladumine oleks 20eek), 1m3 betooni kui tellida segusõlmest paarsada krooni üle tuhande+kohale toomine. Aga muidugi kui betooni puhul peaks hakkama mässama saalungitega,siis on betooni puhul kulud teised.

No kui alus (pinnase töd) on teostatud õigesti, siis on see vundament suht "lollikindel". Killustikku pakuvad 90% arhitektidest kindlasti. Iseasi on see,kas mees on teadmatusest või kokkuhoiu mõttes jätnud kasutamata pinnase tihendaja (loe: pinnase tampia)!(selle peale ju toetub vundamendi taldim,milleks on vähemalt 200mm raudbetooni-sealt edasi kivi)
Kui kasutatakse korralikku hüdrot,soojustust,"mummukilet"-siis ma ei näe midagi halba antud vundamendi juures. Loomulikult saab ka teisi vundamente teha, aga ka neid peab soojustama.
Iga normaalne firma teeb kas ise või tellib pinnase uuringu. Ega lint vundament ei sobi ju igasse olusse. Reeglina arhitekst ei käi ennem objektiga tutvumas ja on olnud juhus,kus täiesti vesisele ja savisele pinnale tahetakse panna lintvundament,kuigi sobib vaid plaatvundament. Kuna plaatvundament on siiski kallim-siis selle vajalikkust omanikule selgitades jooksed peaga

Ei ole vahet,mis vundamendi teed,kas fibost,maakivist,raudbetoonist või millest iganes, kui teed-tee korralikult! Ei kujuta ette seda betooni kraavi valamist, et sellest saabki maja kandealus?! Nagu ennist ütlesin,ei ole mul seda raamatut käepärast,aga katsun selle leida ja uurida samuti,mis kontekstis sellisest vundamendist kirjutati.

Siia toon veel ühe näite,kuidas saab vundamenti soojustada:
Näiteks Omatalo vundamenid on 98% ulatuses projekteeritud fibost. Kuid, eesti inimesele uskumatult soojustatakse (ca.200mm) seestpoolt. Välja läheb "mummukile". Samuti armeerime fibo "müüri" üle 2 rea.

Siin mehed räägivad, et kui ei ole keldrit, siis ei ole mõtet üldse vundamenti soojustada.

No selle asja peale küsiks, et ole hea ja anna viide,mis eksperdid need küll olla võiksid,kes sellist "iba" ajavad

Katsun panna üles ka täna tehtud pildid objektilt,kus on siis nö. soome tehnoloogiaga vundament valmimas.(Ei osanud paremat nime anda )

EDIT: Aga miks on vaja keldriga vundamenti soojustada? Küsi seda ja vaata ,mis nad ütlevad! Küsi ka ,kui sügavalt peaks soojustusega alustama!

Siinsamas erinevates foorumi teemades vundamendi soojustamise vajalikkusest/mitte vajalikkusest juttu olnud.
Keldriga majasoojustamisest. Kui nüüd õieti mäletan, siis hr Piirfeld on siin foorumites sellest kirjutanud ja link kodulehelt, kus ta töötab:
http://www.tarmatrade.ee/File/soklitesoojustamine.pdf

No ütleme nii, et aeg on edasi läinud ja saab JUBA valida erinevate penode vahel.. Jutt on kuidagi aegunud ja joonised,mis antud lingil asuvad on arusaamatud. (Ülimalt kehva kvaliteediga). Kui härra Piirfeld väidab teile,et soojustada ei ole vaja-siis... No comments! Asi kipub jaburaks kätte.

Edit: Ja seal on siiski räägitud erinevatest ohtudest, kui kasutada VALE materjali ja millegilt kokku hoides. Näiteks: "mummukile--keevitatav"!
Kuidas siiski kavatsete välistada Teie külmakerkeid ja külmasildu põrandas/seinas?? Mõni suudab teha vundamendi ka ilma armatuurita, kuid kas see ka õge on?

Eestikinnisvara kirjutas:No selle asja peale küsiks, et ole hea ja anna viide,mis eksperdid need küll olla võiksid,kes sellist "iba" ajavad

Ja omaltpoolt anna viide millised eksperdid need küll olla võiksid, kes keldrita vundamenti soojustavad?

No nii, panen siia pildid siis vundamendist:

Link: http://www2.snapfish.com/thumbnailshare ... =110087267

Pildid on tehtud küll telefoniga, aga peaks aru saama!

Teemasse!

Mehed, kas tõesti jõuame sinna, kus ütlete, et vundamenti pole vaja soojustada? Ma ei hakka nii jabura väite peale otsima mitte ühtegi linki, ega viidet... Mul on väga kahju inimesest,kes kokkuhoiu soovis on teinud selliseid vigu. Neid peab parandama nii-ehk naa, halvimal juhul maja maha ja uuesti,kuna pole midagi päästa,vundament nagu rabe..

EDIT: 1. http://www.soojustuskeskus.ee/failid/pu ... misest.pdf
2. http://www.rmp.ee/uudised/206/1984

Rohkem ma ei pea vajalikuks linke lisada. Ma küsiks, et mis koolis/kursustel siin olevad "spetsialistid" käinud on? Saan loomulikult aru, et paljud kaasarääkiad on pigem teise eluvaldkonna inimesed ja soovivad infot, et ise ehitada-või mis iganes....

Tere. Minul on hariduseks kolm klassi külakooli ja koridor ka läbi tehtud, aga mu ehitajast vanasisa keeraks ka hauas ringi, kui sellist kinnisvara juttu loeks. Rohkem ei riski kirjutad, sest kindlasti tuleb lugupeetud trumm ja väidab, et ma pritsivat sappi.

Ikka ei anna rahu, et üks müügimees tuleb siis iseehitajaid lollitama endal Massogi läbi lugematta.

No austatud taastaja, selline kommentaar on tõesti lihtne tati pritsimine!Seda ei pea sulle "trumm" ütlema. Masso on täiesti loetud,vähemalt oma mälu järgi. Jääme siiski teemasse!
Mille pärast vanaisa hauas ringi keeraks? Palun täpsusta...

Ise isiklikult ei ole iseehitaja ega ole ehitusharidust olemas (olema lihtne kõrgharidus, mille üks eesmärkidest on õpetada inimest kirjandust kasutama), aga tahaks endale asja võimalikult selgeks teha erinevat kirjandust ja foorumeid lugedes, et oskaks natukenegi kaasa rääkida. Kui mulle pakuti mõned kuud tagasi, et vahelaele pannakse aurutõke ja siin foorumis öeldi kellelegi sellise küsimise peale, et kust sa sellised ehitajad leidsid, siis on selge,et tänapäeva Eesti arhitektidel ja ehitajatel endalgi ei ole asjad kahjuks selged. Ka käesolev juhtum, kus vaieldakse vundamendi materjali ja soojustuse üle, on ehe näide sellest. Mina seda ei tea, mis see õige on, aga erinevat kirjandust ja foorumeid lugedes, olen aru saanud, et kui teha keldrita majale betoonist vundament ja seda mitte soojustada, siis ma ei ole valesti teinud. Põranda soojustusega tuleb tähelepanelik olla. Head nädalavahetust
PS: Hea meel on, et on olemas sellised foorumid

Paraku see eluke on juba sihuke siinkandis, et kui ise ennast ei aita, ise ennast ei hari, siis igasugused kasutavad seda ära ja püüavad teab mida kaela määrida. Kivimaja ehitamiseks pole vaja fibo plokke ja vundamendi valamiseks betoonist pole tingimata vaja ehitada saalungeid. Kuigi mõni on ahastuses ja väidab, et ilma saalungiteta vundament juskui ei kannaks ja kui sa seda veel ära ei soojusta, siis oleva päris jama majas. Tõsi, kõik oleneb ka projektist, aga siis peaks ka nii rääkima, kui selle alane haridus olemas on. Või mõni ei tee lint- ja plaatvundamendilgi vahet? Ka seda on meil viimsel ajal ette tulnud....

mina tegin omale hiljuti maja, ilma soojustamata lintvundamendiga
tundus mõistusevastane olevat seda soojustada.
see oleks sama hea, kui ma soojustaks oma õues oleva maakivimüraka ära

Eestikinnisvara kirjutas:No nii, panen siia pildid siis vundamendist:
http://www2.snapfish.com/thumbnailshare ... =110087267

Kas selliselt ongi projekteeritult nö. soome tehnoloogiaga vundament ning tehtud täpselt projekti järgi ja materjalidega nagu projektis ette nähtud?
Kas mingit konstruktiivset skeemi on sellest kohast kus vundament/sokkel, põrand ja sein kokku saavad.
Loodan, et oskad seletada, kui ehitusteenuseid pakkuvana, miks just selliselt teed vundamenti.
Millise otstarbega soojustus just sinna pandud nagu pildil näha?
See rullis materjal mis on keritud vundamendile väljapoole- mis materjaliga tegu ja otstarve sellel on?

Tere!

Siin teema vahepeal edasi kulgenud.

Aga läheks korraks teemas pisut tagasi

Eestikinnisvara kirjutas:Iga normaalne firma teeb kas ise või tellib pinnase uuringu.

Küsiks: kuidas käib ühes normaalses firmas pinnase uuringu tegemine? Kas on keegi targa näoga mees, viskab pilgu peale ja otsustab kandvuse üle kõhutunde järgi või on mõni kindlam meetod?

Veel fibo lollikindlusest
Kui vanasti valiti ehituseks kõrgem koht, siis tänapäeval väga tihti ehitatakse majad soo mülkasse. Ehkki Fibo tootja annab külmakindlus garantiiks 50 tsüklit on mul kõhe tunne mõelda ja näha, et fibo vundamendid ehitatakse ka kohtadesse kus pinnasevesi tõuseb aeg-ajalt sellisele kõrgusele, et uputab Fibo plokiread. Kui nüüd sellises olukorras lisandub plokkide läbikülmumisi, siis kas ikka alati on täiesti lollikindel vundamendimaterjal. Vundament on maja alus, ja peab vastu võtma sellele mõjuvaid koormusi. Öeldakse, et ehitatakse vähemalt 50ks aastaks. Vaatame maju, mis on püsinud aasta sadu. Nende vundamentides pole kasutatud ei Fibot ega betooni, armeerimisest rääkimata.
Kindlasti kõik uueneb, aga kogenumad inimesed teavad, et vanad tehnoloogiad on osutunud tihti kindlamateks.
Usun, et paljud tänasel päeval ehitatavad majad osutuvad kvaliteedilt probleemseteks nii uute materjalide, tehnoloogiate kui nende väärkasutuse tõttu.

Jah,vundament mis on "pildikaustas" on tehtud täpselt projekti järgi! Pildil olev vundament ei ole lõpplikult valmis. Millist soojustust mõtlesid?(2 kihti sinist pannakse horisontaalselt ja 10 plus 5 läheb sisse). Kahjuks ei tohi ma teiega jooniseid jagada...
Ümber vundamendi on "mummukile".
Fibo lollikoindlusest rääkides- ma ei rääkinud extreemsetest tingimustest, vaid normaaltingimustest. Sellisele pinnasele nagu koppees viitab sobib siiki plaatvundament paremini.
Pinnase uuringutest. Jah ütlen ausalt, et mingit geodeeti meil oma firmas ei ole ja ei näe tema järgi ka vajadust. Kui eelkõnelejale tundub kõhujärgi ennustameine-siis olgu nii. Niisama on ikka hea ilkuda

Põhimõtteliselt on minu jaoks teema ennast ammendanud. Kes sovib võib tõesti ehitada kivimaja ja selle soojustamata jätta. Pole hullu- vastava küttesüsteemiga saab seda maja kindlasti kütta. Ja kelle meeldivad külmad põrandad, külmakergetest mõrased seinad -andku minna, ehitage nagu meie kõigi vaarisad. Milleks mõelda välja uusi lahendusi ja paremaid materjale?

Esiteks ei ole ma müügimees, seda teeb siiski Omatalo(SOOME MAJA EHITAJA OÜ). Projekteerija pole ma samuti..
Keegi rääkis siin "et kõik sõltub siiski projektist"-sulle teadmiseks, et mina olen "ponskari" projketi näinud. Ponskarile- räägi oma arhitektiga ja uuri/kuula ,mida tema sulle soovitab. Seal on siiki savine pinnas.

Edu teile kõigile!