Ehitusfoorum

Tere,

Kolisime just uude majja sisse ja miskipärasdt ajab korsten vingu/suitsu veidi sisse. Nüüd jooksevad ka piginired mööda korstent alla.
On kellegil aimu, millest see võib tingitud olla?

pane ikka juurde mis küttesüsteemi kasutad ja millega kütad

Lisan veel infot: kütame puitbrikettiga, alguses sai köetud paar nädalat ka puiduga. Tegemist on keskküttekatlaga Prudesta (põrandaküte kogu majas).

Arvatavasti need paar nädalat puiduga kütmine tahmas korstna ära.(niisked puud).Korstnal ei ole vist mütsi peal ja sajab sisse,siis hakkavad piginired jooksma alt välja.

aitaks rv.hülss korstnasse panna,saaks sellega aidata 55606937

Proudest . vabandust,aga mis katel see on.

Tere huvitav oleks teada mida sa selle korstnaga ette võtsid. Mul nimelt sama häda. Tegin sauna ahjuseguga uue korstna sain mõnda aega kütta kui hakkas pigi vuukide vahelt väja ajama. Naabrimees arvas et tuleks müts korstnale peale panna. Aga enamus korstnaid on ju ilma ja ei pigita ega midagi.

Ega ma tea, mis asi see sauna ahjusegu on, aga kui pigi vuukidest läbi tuleb, siis võin pea anda, et vuugisegust see küll tingitud pole. Viga võib olla sajas asjas, aga nii asja nägemata ei oska küll keegi seda ära arvata. Kutsu korstnapühkija või mõni pottsepp, aga kuda sa nende kutsesobivuse kindlaks teed ei oska mina küll öelda.

Kus asute?

mina ütleks selle peale, et korstnal tõmme puudub, suitsugaasi temperatuur sellise korstna jaoks liiga madalad, korstent ei köeta soojaks. tänapäeva kõrge kasuteguriga küttekolded mis väljutavad madalaid suitsugaase ei kõlbagi ilma hülsita ja kondentsiavata korstnaga.
vanasti tehti küttepuid talvel, langetati, lõhuti suvel kuivasid riidas ja järgmisel hooajal hakkasid kütma. millise niiskusastmega puudega aga kütate täna?
niiske aur ei jaksa korstnast lihtsalt välja tõusta. kui korsten on aga niiskust saanud siis tuleks seda tuulutades või korralikult küttes kuivatada.
edu kütmisel!

Tere!
Arvan sama, mis vanakala.
Katla kasutegur suur, seetõttu väljuvad katlast jahedad gaasid. Korsten külm. Lisaks niiskus. Pigi teke on harilikult nende tegurite koosmõju. Kas katlal juhendit kaasas polnud, milles öeldud, milline korsten vajalik ja kuidas kütta?
Aitaks korstna soojustamine, tõmbe suurendamine ja niiskuse vähendamine korstnas.

Pigi on mittetäieliku põlemis jääk.
Kui tekib pigi-seega toimub mittetäielik põlemine ja kütuse raiskamine: kui põlemiseks on piisavalt hapniku, siis põlemine toimub.
Kui põlemis gaasidel ei ole kuhugi minna (korsten ei tööta - ei tõmba), siis küttekolle ajab suitsu-vingu ruumi, kus asub küttekolle, või muudesse ruumidesse, mida läbib korsten, kui korstnas on praod, kui pragusi ei ole, siis ving-suits jäävad ruumi, kus asub küttekolle.
Kas ikka antakse piisavalt õhku, et põlemine oleks piisav-täiuslik?
Peale suitsugaaside väljumist küttekoldest, enam ei teki ei pigi ega vingu, kõik need põlemis jäägid tekivad küttekoldes, põlemis protsessis ja hilisemalt põlemis jäägid konsentreeruvad korstna sisepinnal.
Peaks ikka uurima küttekollet !
See on minu arvamus.

mina ei ole velloga päris nõus:
kui korstnal on osasline tõmme olemas ja põlemis õhuga on nii kuidas on siis ei pruugi alati suitsu tulla küttekolde ruumidesse. kui suitsugaasid on oma keerdkäigud lõõrides lõpetanud hakkab soe õhk niiskusest eralduma mille tulemusena soeõhk pääseb kuidagi veel korstnast välja aga veeaurud kondenseeruvad külmale pinnale. lisaks toodab ka korsten veel ise niiskust juurde. ka kuivade puudega küttes tuleb jääkgaase ainult, et korraliku tõmbe ja piisava soojuse puhul ei ole neid silmaga märgata.

loomulikult on tulekolle korstna ees ja kui kolle ise ei lase juba piisavalt gaase läbi siis viga ei pruugi olla korstnas. elementaarne ka see, et küttekolle ei tekitaks küttekolde asetsevas ruumis alarõhku.

elementaarne on muidugi see, et kütus (puu, graanulid jne,) peavad kuivad olema ! ! !

Pigi tekib siis, kui põlemistemperatuur on madal ning puud on märjad. Katlal tuleks lasta intensiivselt põleda ning mitte piirata selle põlemisintensiivsust. Samuti ei tohiks põletada märgi puid (nagu eelkõneleja juba märkis).

Kui uue maja korstnal juba piginired jooksevad mööda külge alla, siis on üsna tõenäoliselt tegemist lohakalt laotud korstnaga. Vuugid ebatihedad, mis on ka halva tõmbe üheks oluliseks põhjuseks.
Usaldage korstnaid laduma ikka ainult suurte kogemustega ja väga hoolsaid meistreid.

virgor kirjutas:Arvatavasti need paar nädalat puiduga kütmine tahmas korstna ära.(niisked puud).Korstnal ei ole vist mütsi peal ja sajab sisse,siis hakkavad piginired jooksma alt välja.

Kordan veel korra.Lase korsten ära puhastada ja müts peale ja ongi korras

värskelt tekkinud pigi saab ainult survepesuga maha(vist),aga korstnas pole see see võimalik.mütsi puudumine igapäevaselt köetavalt korstnalt ei tekita piginiresi.see on kütmisest või küttest jne. .korstnavuuke ei saa nii tihedalt laduda ,et pigi läbi ei tule .pigi tuleb ka tellisest läbi(läheb pikalt,aga tuleb) vanadest korstnakividest on seda näha.

talupoeg kirjutas:värskelt tekkinud pigi saab ainult survepesuga maha(vist),aga korstnas pole see see võimalik.mütsi puudumine igapäevaselt köetavalt korstnalt ei tekita piginiresi.see on kütmisest või küttest jne. .korstnavuuke ei saa nii tihedalt laduda ,et pigi läbi ei tule .pigi tuleb ka tellisest läbi(läheb pikalt,aga tuleb) vanadest korstnakividest on seda näha.

Mütsi puudumine tekitab küll pigi kui öö läbi ju ei küta ja sajab vihma.See on kindel

virgor, äkki seletad asja lahti, et kuda ikkagi saab tekkida korstnas pigi !?!?!?

Kui korsten on tahmane,köetakse märja puuga ja vihma sajab sisse siis tekkibki pigi.Kui kaua see asi nii toimib siis see pigi ainult koguneb juurde.Tagajärjed võivad olla kurvad

Virgoril ei ole need asjad päris selged veel. Tahma on korsten ka siis täis, kui toimub täielik põlemine. Ja vihmaga saavad need olla siis ainult tahmanõred, mis võivad, oleneb olukorrast ja korstna ehitusest, ka mõne luugi vahelt välja (tuppa)niriseda.

mul on selline arvamus,et pigi tekib ikka mitte tõhusast põlemisest ja mitte kuivade puudega kütmisest,ja kindlasti on vaja anda hapnikku. Asi siis selles sai paigaldatud kliendile korstnahülss ennem sai üteldud,et kui kütta siis 60-70 kraadi juures on põlemine kõige tõhusam(keskkütte katlal vee temperatur)aga klient soovis pikka põlemist ja keeras siibrid koomale selle tagajärg oli 2nädalaga korsten pigi täis ja kinni. Sai siis korsten lahti lükatud ja nüüd natuke siibert lahti tehtud, on asjad korras.

Siibril on olemas tôesti ainult kaks asendit : avatud ja suletud, kuid inimesed . . . . , no see, veel selleks, kuid tihtipeale on katlaruumid suht väikesed ja uksed ôhutihedad, sellises olukorras on pôlemine vôimatu, kui ruumi ei tule ôhku-hapniku pôlemiseks ! ! ! Tihti on see ka korstnate pigitamise pôhjus.

See on nüüd küll huvitav, et siibril on katlamaja ainult kaks asendit. Kas see kehtib ka juhul, kui tehases on siibrile juba viis asendit tehtud? Peab siis ntx korstna punaseks kütma või valima optimaalse temperatuuri mida korstnasse lasta. Spetsialistid ehk õpetaksid, et kuidas seda siis on parem ilma siibri asendit muutmata tagada? (ei räägi arutust "kõri "kinni tõmbamisest st, et korstnaotsast väljuks ikka vähemalt 100`C)