Ehitusfoorum

Umbkoldega ahjus on p'olemis temperatuur ca 800 kraadi
Restkoldega kaminahjus on p'olemistemperatuur tugevalt 'ule 1000 kraadi
Milline ahi on efektiivsem

Ei saa aru,mida külaline efektiivsuse all mõtleb.Kas seda,et kumma ahjuga saab võrdse aja jooksul rohkem puid läbi kärsatada?Edu!

Efektiivssus - millisel juhul on kasutegur suurem ?. Andmeid sellele küsimusele vastamiseks on vähe.Vaja on teada, milline on suitsugaaside temperatuur siibri taga. Meid huvitab kui palju kogu soojusest jäi ahju ? Olgu suitsugaaside temperatuur kolde laes 700 kraadi ja suitsugaaside temperatuur siibri taga 170 kraadi siis kasutegur on: (700 - 170)/700 x 100 = 75.7 % Oluline on suitsulõõride pikkused - mida pikem seda rohkem soojust salvestatakse. Suitsulõõride ristlõiked -suur ristlõige vähendab sooja ülekannet lõõridele ja väike takistab suitsugaaside liikumiskiirust. Suitsugaaside liikumiskiirus lõõrides - mida suurem on suitsugaaside liikumiskiirus lõõrides, seda rohkem sooja antakse üle lõõride seintele.

to:teadja
mis siis ahju efektiivsus saab olla!?!?!

Efektiivsus on kasutegur, s.o suhtarv, mis näitab mitu protsenti toodetud soojusest jäi ahju. Kui meil "õnnestus" 1000 kraadi korral korstnasse juhtida 800 kraadiline suitsugaas, siis kasutegur on (1000 - 800) / 1000 x 100 = 20 %, seega 10-st halust 8 läksid korstnasse. Loota, et meil ahju kolde laes oleks 800 kraadiline temperatuur, siis peaksid kolde šamott-tellised olema korralikult punased. Arvestage sellega, et suitsugaaside temperetuur on sellisel juhul ca 10 kraadi kõrgem kui kolde lae temperatuur.

Tere annes!
Lahkaks siin seda suitsulõõride kuju veel. Nagu asja selgitad, on kõik selge ja hää.Vanad tegijad seda lõõride pikkust on nõus venitama ikka sula pigini välja, et ahi oleks õkonoomne.Teine lemmikviis, "ummistuste" vältimiseks, paistab olema lõõride ristlõike suurendamine vastavalt meistri tõekspidamistele. Välismaistes esitustes on aga levinud kitsaste aga laiade lõõridega müüritud küttekolded. Lõõriseinte pindala suur,suitsu teekond korstnani väike ja käänakutevaene, ristlõige,õigemini siis siin lõõri laius selline, et oleks tagatud optimaalne kiirus ja maksimaalne sooja ülekanne. Ahjude puhul siis 70-80 mm ja lühemate lõõridega küttekolletes isegi 50mm. On siis jõutud selliste lahendusteni nii põhja-, madal-, kui ameerikamaades ja paistab, et ka ahjude suurus ei ole enam "peaasi, et odav". Tekkinud on soov elada ütlase temperatuuriga majas ööpäevaringselt.
Nüüd ma küsiks, et kuidas hindate Eesti pottseppade võimet konstrueerida ahi just nendesse tingimustesse, mis klient ette seab? Juttude järgi ikka kõik insenerid aga tegelikult?
Parimat, teie õpilaselt!

ja kui temperatuur on kaolde laes ca 800 kraadi,mis siis saab?

Kui külaline küsib kolde temperatuuri järgi ahjude efektiivsust,no mis mull siis ikka üle küsida jäi.Annes tegi külalisele üldjoontes ahju kasuteguri
arvutamise selgeks.Nüüd võtan julguse kokku ja vastan kaminahju küsimusele,milleks meie pottsepad võimelised on?
Alati ei olegi võimalik kliendi ette kirjutatud parameetrite järgi ahju ehitada.Aga inimestele tuleb asi selgeks teha ja ehitada parim vajant võimalikust.
Ja selleks on üks korraliku pottsepp täiesti võimeline,selleks ta väljaüppe on saanudki.Edu!

Kui temperatuur on 800 kraadi, siis peame teadma palju on temperatuur siibri taga s.o temperatuur väljuvatel suitsugaaside ja arvutama analoogiliselt

Soojustehniliselt on parim lõõri ristlõige ring, edasi ruut ja siis ristkülik, hõõrdetakistus lõõri seintel. Meid aga huvitab, et ahju külgpindala oleks ühtlaselt soe, mida aga on praktiliselt võimatu saavutada. Peame leidma mingi kompromissi. Kitsas lõõr vajab korralikku hooldust ja korstnapühkija luud peab mahtuma lõõri sisse. Küttekolle peab olema kitsas ja kõrge.
Kitsas seetõttu, et kolle soojeneb tulest, mis on koldes ja soojuse ülekanne kolde seintele väheneb kauguse ruuduga kolde seinast. Kõrge seetõttu, et puu põleb pika leegiga ja vajab oma põlemiseks ruumi ja õhku. Suitsulõõride juures peame arvestama, et 1 meeter suitsulõõri vähendab suitsugaaside temperatuuri 60-80 kraadi, korstnasse peaks suits minema nii 150-170 kraadilisena, sest korstnas langeb suitsugaasi temperatuur 10 kraadi meetri kohta. Puu põlemisel hakkab suitsugaas veelduma 79 kraadi juures. Korstna otsast peaks väljuva gaasi temperatuur olema ca 100 kraadi. Ahju kütmise alguses muidugi seda ei saavuta. Minimaalne suitsulõõri kogupikkus peaks olema =1.3 x (ruutjuur max. lubatud puidu kogus).Näit
olgu lubatud max puu kogus 20 kg, siis min. suitsulõõri pikkus on 5,8 meetrit. Max suitsulõõri pikkuse määrab korstna kõrgus.
Mis puutub pottseppade oskustesse, siis see on seinast seina. Oleme ausad ja tunnistagem, et A.Veski raamat on 50 aastat vana ja selle ajaga on soojustehnilised arvutused kõvasti edasi arenenud. Ma mõtlen saksakeelset kirjandust, mis ka minul laual on (autorid K. H. Pfestorf, C. Madaus jt) Foorumis on palju kirjutatud Soome autoritest ja nende uurimustest. Pole õnnestunud enda käes neid raamatuid hoida. Küll on aga nende tellisahjude tööde aluseks venekeelsed väljaanded ja peab ütlema, et selles osas on venelased kõvasti uurimusi teinud.

kui suur kasutegur (efektiivsus) võib olla kaminahjul mille kõrgus on kaks(2) meetrit,ahjul on kaks laskuvat lõõri ristlõikega 1000X50mm? Tänud vastuse eest!

Kolde lael temperatuur 1300kraadi

kaminahi kirjutas:Tere annes!
Lahkaks siin seda suitsulõõride kuju veel. Nagu asja selgitad, on kõik selge ja hää.Vanad tegijad seda lõõride pikkust on nõus venitama ikka sula pigini välja, et ahi oleks õkonoomne.Teine lemmikviis, "ummistuste" vältimiseks, paistab olema lõõride ristlõike suurendamine vastavalt meistri tõekspidamistele. Välismaistes esitustes on aga levinud kitsaste aga laiade lõõridega müüritud küttekolded. Lõõriseinte pindala suur,suitsu teekond korstnani väike ja käänakutevaene, ristlõige,õigemini siis siin lõõri laius selline, et oleks tagatud optimaalne kiirus ja maksimaalne sooja ülekanne. Ahjude puhul siis 70-80 mm ja lühemate lõõridega küttekolletes isegi 50mm. On siis jõutud selliste lahendusteni nii põhja-, madal-, kui ameerikamaades ja paistab, et ka ahjude suurus ei ole enam "peaasi, et odav". Tekkinud on soov elada ütlase temperatuuriga majas ööpäevaringselt.
Nüüd ma küsiks, et kuidas hindate Eesti pottseppade võimet konstrueerida ahi just nendesse tingimustesse, mis klient ette seab? Juttude järgi ikka kõik insenerid aga tegelikult?
Parimat, teie õpilaselt!

No sõbrake,ära kunagi häbene küsida!Edu!

kaminahi kirjutas:...ja paistab, et ka ahjude suurus ei ole enam "peaasi, et odav".

Paluks täpsemalt lahti seletada suurus "peaasi,et odav".

Loodetavasti suudab puhastav käsi hoida asja teemas,kui postitajad ei saa aru kuhu ja mida kirjutada

Kuna soojuse ülekanne toimub lõõriseintele, siis tuleb ahju projekteerimisel arvestada ikka lõõriseinte pindalaga, mitte pikkusega? Oma koduahju puhastades (poodides müügiloleva 80mm harjaga) jäin "kuivale".Kas Kovalevskit järgivate lõõrisuuruste ehitamise ja tahmumise tagajärjeks ei ole just vähene soojuse ülekanne ja aeglane suitsugaaside liikumine? Kiiruse peamiseks pidurdajaks kindlasti ka külluslike käänakutega lõõristikud? Korstna ristlõige kindlasti parim ringi või ruuduna aga ahju sobib ehk ka kitsas ristkülik?
"Peasi, et odav", oli mõeldud umbkolde fännidele. Ehju efektiivsemaks muutmine ei saa küll olla asi, mis ilkumist väärib?
Leevilt ootaks kogemuste(?) jagamist ja ettenäitamist,võin toetada fotokaga, mitte keksimist, et enne teisi Soomes käinud. Kus veel käinud oled?

ma ei saa aru millega te kütate,et sellised temperatuurid saavutate ahjus?

Puukütte MM-rekord on vist 1510 kraadi

sellised temperatuurid ei sobi ahju,mis on mõeldud toa kütmiseks.mõtle enne ikkagi,kui midagi välja ütled(kaminahi).

miks ei sobi?

Ja CO-d tossutavad ja õhku saastvad ahjud sobivad?

Olen eluaeg suhtunud äärmise ettevaatlikkusega inimestesse, kes mistahes tõdesid absoluutsetena kuulutavad. Võibolla tuleneb see sellest, et pärinen ühiskonnast, kus selline maailmavaade oli valitsev ning et selles ühiskonnas oli kohutav elada, aga usun, et sellises suhtumises on lihtsalt midagi äärmiselt loomuvastast.

Tulles nüüd tagasi ahjude juurde ja tehes seda alustades lõõristikest, siis pean tunnistama, et iseõppinud pottseppade äärmiselt kitsarinnaline ja piiratud nägemus asjast on üksnes kurb. Kui väidan, et nn soome kaminahju lõõristiku näol ei ole olemas üht ja ainuõiget lõõrisüsteemi, siis ei mõtle ma seda, et kõik muud oleksid õiged. Tahan vaid öelda, et on olemas ka teisi võimalusi, mis ei ole vähem õiged või tõhusad. Äärmiselt efektiivseid ahjusid ehitatakse mitmel eri viisil nii mujal skandinaavias kui ka Kesk-Euroopas. Niga ka ookeani taga. Toon siin ära vaid ühe näite Rootsist:


By leevi

Kaminahi! Kitsad lõõrid on head küll, aga ainult laskuvad võivad olla hästi laiad. Tõusvates, hästi laiades lõõrides, ei hakka ju gaasid ühtlaselt liikuma ega suuda kogu pinda ühtlaselt soojendada. Sama ka rõhtlõõridega ahjudes, lõõri ülemine osa läheb rohkem soojaks... niipalju siis oma arusaamu kitsastest lõõridest. Vabandan, kui jälle jura ajan

Vabandan, eelmine postitus sai poolikuna teele saadetud.

Alustuseks esitatud fotole lisaks siis aadress, kust saab asja kohta põhjalikumalt lugeda: http://www.gabriel-keramik.se/en/kakelu ... ktion.html

Mis puudutab põletamisel saavutatud temperatuure, siis see 1510 kraadi peab ka minu andmetel paika. Kuid tulgem ikkagi maapeale, "Müüritud küttekolde ehitus" järgi ehitatud kaminahju järelpõlemiskambris jääb see temperatuur siiski 800 ja 900 kraadi vahele, mis on ka täielikult piisav selleks, et põleks ära kõik, mis korstnast välja pääseda ei tohi.

Kui nüüd veel temperatuurist rääkida, siis mõeldes natuke materjalidele, millest meil ahjusid ehitatakse, siis on selge, et nt külalise poolt mainitud 1300 kraadise temperatuuri juures ei peaks ahi lihtsalt vastu, sest tegemist on siiski piirtemperatuuriga meil müüdava shamoti jaoks. Teoreetiliselt kannatab ka aseri kivi 700 kraadi ära, aga me kõik teame, milliseks kujuneks nendest kividest ehitatud isegi suht madala kolde saatus, kuigi taolise kolde laes temperatuur üle 600 kraadi naljalt ei tõuse.