Põhiküte ja lisaküte

Kõik teemad ahjude, kaminate, korstende kohta
Vello Roots
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:26
Asukoht: Märjamaa

Põhiküte ja lisaküte

Lugemata postitus Postitas Vello Roots »

Kui juba jutuks läks,arutleks et mis on siis lisaküte ja mis on põhiküte.
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Lugemata postitus Postitas juhan »

Tere!Minu lihtne arvamus on selline.Kui ma kütan ahjuga(või veel midagi) ja tuleb näiteks nädal kodust eemal olla,siis lülitan elektrikütte lisaks,et oleks koju saabudes soe tunne.Seega on ahjuküte antud juhul põhiküte ja vastupidi.Ühinen arvamusega,et nn. voodriga ahi on lisakütjana liig kallis.Näide.Maja põhikütja on maasoe ja maja köetavat pinda 250m2.Maksumus ~~150000EEK-i.Kui palju tuleks maksumus,et maja põhikütjana oleks voodriga ahi ja palju läheb kütusele.Ei ole mul nende ahjude vastu midagi,kuid nad peavad olema ehitatud õigetesse tingimustesse.Olen ka sellega päri,et nad vajavad rohkem kütust.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Mina olen soomlastest nii aru saanud, et kui nemad valivad oma elamisse küttevõimsust, siis oleks ju loogiline valida see kõige külmema kuu järgi aastas. Eks siis kohe üle lahe ole sama kliima, mis meilgi st paar kuud on kõige külmem. Kas selle paari kuu pärast on jälle mõtet kõige vingem katel muretseda või võtta natuke lahjem, mis nendel kahel kuul täiesti end ei õigusta? Küsimus on tasuvuses. Või on soodsam valida mõni lisaküte, millega päris külmadel kuudel põhikütet toetada ja kevadeti-sügiseti, kui päris külm veel pole, kütta.
Seega lisaküte toetab põhikütet või kütab ka siis, kui põhikütet pole veel rentaabel käigus hoida, kasvõi suvel.
Iga ehitus on norm iseendale.
Vello Roots
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:26
Asukoht: Märjamaa

Lugemata postitus Postitas Vello Roots »

Huvitavalt nukker selle teema kommimine,aga muudes teemades poetakse just selle teema taha,et ei ole ettenähtud põhikütteks jne. . .
MEHED kusTE olete oma TÕESTUSTEGA !? !? !?
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Lugemata postitus Postitas juhan »

Aga mida siin nii väga tõestada on vaja?Äkki sa Vello teeksid teema sellise,et kutsuksid inimesi oma arvamusi avaldama oma ahjudest.Muidu tõesti tekib selline tragikomöödiline olukord,kus iga tegija kiidab oma.
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ära liialda suurtähtede ning topelt hüüu- ja küsimärkidega
Suurte tähtedega kirjutamine on netikeeles karjumine, väiketähtedega kirjutamine sosistamine. Läbiva suurtähe kasutamise tähendus on paljudele juba teada, kuid sosistamist ehk siis väikekirjas kirjutamist, praktiliselt ei kasutata. Karjumise ja üliemotsionaalse reageeringu tunnuseks on ka topelt hüüu- või küsimärgid.
Näiteks: TULE MINU KABINETTI, RIINA!!!

Pikemalt: http://www.digitark.elion.ee/?p=577
Vello Roots
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:26
Asukoht: Märjamaa

Lugemata postitus Postitas Vello Roots »

Teemast väljas, kuid
Ma lihtsalt tahan teda,et miks materdavad mingid vennad teisi (teiste tööd), kus juures räägivad uuenduste heaks kiidust jne. . .
Mina alustasin kunagi omal käel ja nüüd, kui ma olen jätkanud õpinguid üle piiri, kuna Eestis ei suutnud leida, kus lisa õppida (võimalik, et oma viga muidugi)
Elan väikses kohas.
Soomes on inimesed nagu Heikki Hyytiäinen ja teised, kes on aastakümneid uurinud ahjusi, vist on mõtetu siia hakata linke üles laduma arvutitega ühendatud ahjudest (need on netis täiesti saadaval),ja siin foorumis mingid vennad eksitavd rahvast, et need ahjud on põhiküttele lisaks ainult ette nähtud .
"Pientalon tulisijat" Heikki Hyytiäinen on päris asjalik raamat.
Ma töesti ei tea, kuid kindlasti on ka eestis fanaatikud, kes uurivad ahjusi, kuid nende andmed on mulle olnud kättesaamatud,
aga sealsed vennad on sellest kirjutanud raamatud võtnud patente oma uuendustele ja siis selgub,et see kõik on jama, et siin Eestis me oleme ikka märksa targemad, mis sest ei ütle naabrile ja koleegile, kuidas õigem on, aga MA tean täpselt, et kuidas on valesti
teadja
külaline

Lugemata postitus Postitas teadja »

Minul tuleb igaljuhul naer peale,tuntud tegelased uurivad asju,mida nad
ise ei ehita.Ütlen sulle otse välja,jah, oma viga kui ei leia Eestist mehi,
kellelt õppida.Soomest sa neid tedmisi ei saa,sest nemad ei kasuta ahju
põhiküttena.Oled sa õppinud omal käel või kellegi juures on igati tervitatav,aga kahjuks tundub mulle,et kui mõnele mehele märkku anda
et ära nii tee,siis ta solvub nagu titt ja nimetab seda tema tööde sarjamiseks.Ime siis,et keegi ei taha õpetada.Eestis väärt meistreid küll
ja küll.Enne kui Pariisi kipud,käi ikka Nuustakul ära.Edu!
Vello Roots
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:26
Asukoht: Märjamaa

Lugemata postitus Postitas Vello Roots »

Olen üks suur kõrv ja kuulan,"teadja"t, et aru saada, et mis on tema meelest põhiküte.
Ja kuna Sa väidad, et asud Soomemaal,siis kuulaks Sinu kommentaare, ka eel mainitud raamatu kohta(K-Rauta-s seal täiesti müügil)
Leevi
külaline

Lugemata postitus Postitas Leevi »

Ega see asi nüüd nii hull ka ole, kui sa, Vello, siin selgeks teha üritad. Eks ole ju Soomest ja sealsetest inimestest teadlikud oldud palju-palju enne seda kui sina selle maa avastasid. Olen ka ise kaks aastat seal elanud ja ei kurda tolle aja üle sugugi. Aga ega lugema õppimiseks pea kodumaalt lahkuma ja kõiki neid soome tarkade raamatuid saab niisamuti toast väljumata osta ka Eestist.

Olen piisavalt hästi kursis erinevate VTT (Valtion teknillinen tutkimuskeskus) ja teistegi poolt teostatud uuringutega ja seesama "Pientalon tulisijat" on nii kapsaks loetud, et olen sunnitud endale riiulisse veel teisegi eksemplari ostma. Ja kui sa seda raamatut nii kenasti soovitad, siis võiksid ju pilgu peale vsata nende nn näidismajade põhiplaanidele ja umbkaudseltki kokku rehkendada kui palju seda kivimassi neisse elamistesse erinevate küttekehade peale kokku kuhjatud on, siis vast saad isegi aru, et ruutmeetrid, mida meil siin lubatakse voodriga kaminahjudega soojaks kütta, ei ole lihtsalt reaalsed. Isegi selles raamatus ära toodud VTT katsetel kasutatud ruumi pindala on ainult 25 ruutu ja kõrgus 3m. Ja vaata kui suur on see ahi seal ruumis...

Ma ei vaidle vastu, et kui on ülihea soojustus, korralik ventilatsioon ja ehk ka soojuspump, siis kütab vooderdatud ahjuga juba päris kenakese ruumi ära, sest siis on ka hooopis väiksemat võimsust ruutmeetri kohta tarvis. Aga on siililegi selge, et selliseid maju on Eestis äärmiselt vähe. Ja ka Soomes ei ole neid teabmis palju. 'Matalaenergiatalo' on moesõna ja iseenesest ka arukas siht ning olen veendunud, et sellistele majadele kuulub suur tulevik, aga sinnani tuleb elada.

Võib-olla ongi asi selles, et sa siin Eestis nö ise õppisid, et ei olnud kogenud meistrit, kellega koos vestlemine ja töötegemine oleks kindlasti palju andnud. Ja küllap oleksid siis Soomest naastes ka leplikumalt oma Eesti-Isamaa ja selle tegemiste peale vaadanud, sest paraku on nii, et eestlane on harjunud oma korteri ära kütma kolme toa peale jaotatud ahjuga millele siis toeks veel pliit soemüüriga ja need villatatud ahjud ei ole selleks lihtsalt võimelised, kuna hetkevõimsust lihtsalt ei jagu.

PS Teema, mille püstitasid, on igati tarviline ja küllap see arutelu alles kogub hoogu, kuid kui päris kohe ei vastata, siis pole mõtet hakata sõjakalt vastuseid nõudma, küll inimesed kirjutavad, kui neil aega ja jaksu on.

PS Õnne naabritele, sel neile naabritele nii tähtsal päeval...
teadja
külaline

põhiküte...

Lugemata postitus Postitas teadja »

No milleks vaielda sõna üle,mis niigi enda eest räägib!Mul on lihtsalt
tunne,et minust on valesti aru saadud ja just seoses nende Soome
ahjudega.Ei Soomes nad õigustavad end täielikult,sest nad pole põhikütjad.Eestis aga ei õigusta,kuna nende mahtuvus on väike,selleks
tulebki kasutada voodrit,südamikke jne.Muidugi on ka meil elamisi,kus
õhk-maa ja muud küttesüsteemid,palun, laske käia.Soomlased on lihtsalt
oma küttesüsteemide arenguga meist niipalju ees,et nad on ammu unustanud,kuidas ehitada salvestavat ahju.Meil kahjuks peab pottsepp
asjale lahenduse leidma.Neid raamatuid on loetud küll ja küll,kahjuks
pean siin tegelema palju pakilistema asjadega.Näiteks igatsen ma kodu-
maise savipulbri järele.Kes on siin tööd teinud,teab,mida kujutab endast
nende uunilaasti.Ime,et noored kelluga töötavad ja pärast ahju puhtaks
ei saa.Edu!
Vello Roots
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:26
Asukoht: Märjamaa

Lugemata postitus Postitas Vello Roots »

Võtke heaks, või pange pahaks aga
mina ikkagi jään uskuma inimesi, kes töötavad koos teadlaste ja uurimisinstituutidega, kus on tõestusmaterjalik arvutid ja muud mõõteriistad, kus ahjud on peale ja enne kütmist mõõteriistadega ühendatud ja seda mitmeid aastaid, kus mõõdetakse ka heitgaaside väljumist põlemis protsessi ajal ja veel palju muudgi, ega need ehitusmaterjale tootvad tehased ka ikka iga venna jutu peale ei hakka tootma tulekindlaid valumasse jne.
Kül saabub meilegi see aeg, nagu Euroopas, et kui musta suitsu korstnast tuleb siis trahv garanteeritud.
Nii, et jah olge tublid, aga ma ei viitsi siin enam jahuda.
teadja
külaline

Lugemata postitus Postitas teadja »

No näed,siis sõbrake,nüüd sa nimetad seda jahumiseks.Teadlased
teadlasteks,nemad teevad oma tööd ja maju maha ei põleta.Või
mida arvab asjast meister Roots ise?Edu!
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ühtpidi on Soomlased meist kindlasti ees, seda eriti uusehituste osas ja seda sugugi mitte vähe. Teisalt on ka ahjukultuurid - üllatus, üllatus - vägagi erinevad. Esiteks see, et mida põhja poole, seda külmem seal siiski on ja sellest ka üks põhjus, miks soomlased ühe ahjuga ühte tuba kütavad nii sageli. Seal üleval on lihtsalt nii palju külmem kui lõunapool.

Ja neid kaminahjusid hakati siiski hooga arendama siis kui elekter ja õli olid suhteliselt odavad, mis tingis ka selle, et mõeldi ennekõike tule nautimisele. Seesama fossiilkütuste odav hind võimaldas ka villa abil ahju pinnatemperatuuri alandada, sest lisakütte korral ei olnud ahju hetkevõimsusele esitatavad nõuded nii kõrged.Ma ei ütle, et kasutegur ei olnud omaette eesmärk ja nii, aga vähemasti minu ettekujutus nn kütmisahjust on säärane, et ahju mass peaks jaotuma ahju eri külgede suhtes võimalikult võrdselt ja ühtlaselt, mis kamina kolde puhul ei ole lihtsalt võimalik... Ja olgem ausad, ega kütmisahju tarvis need 41 x 41cm ja suurema uksed kah midagi juurde anna, pigem ikka vastupidi. Tahan öelda, et kui hakatakse kahte asja ühitama, siis on kompriomissid paratamatud.

Ja on üks asi meil eestlastel, mida soomlastel väga ei ole - need on meie puumajade asumid. Andke andeks, aga selline talupoeglikult masajas ja robustne tellisahi lihtsalt ei passi 3,3 - 3,7m lagedega Kadrioru või Karlova suurepärastesse korteritesse. Sealses miljöös oleks tõesti tegemist sõna otseses mõttes koledate kastidega, mis mõjuksid nagu tahumatu talupoeg mõisaballil. Ehk siis iga asja jaoks on oma koht ja olud. Nende voodriga ahjude loojail oli oma kindel eesmärk ja selle on nad äärmiselt kõrgel tasemel ka ellu viia suutnud.
Leevi
külaline

Lugemata postitus Postitas Leevi »

PS siis siia otsa veel, et soomlased ei ole kuskil väita püüdnud, et nende ahi igale poole ja kõikidel tingimustel sobib. Veelkord, Vello, vaata ikka neid raamatuid ja uurimusi põhjalikumalt. Olen neid VTT uurimusi otsast lõpuni korduvalt lugenud ja usu, need pildid koos juhtmetega ahjude küljes, ei ole kogu asja juures see kõige olulisem. Palun, netis on neid materjale tuhandeid lehekülgi vabalt saadaval, kui vähegi viitsimist otsida. Google aitab alati.
teadja
külaline

põhiküte...

Lugemata postitus Postitas teadja »

No näed siis,silm puhkab,kui loed asjalikku juttu!Edu!
kaminahi
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6486
Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
On tänanud: 398 korda
On tänatud: 194 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas kaminahi »

Kui keegi tahab mulle selgeks teha, et voodriga ahi on halb ja ei küta, sobib vaid ei-tea kuhu, astugu läbi ja jutustagu seda mõne minu ahju ääres. Leevi, oled raamatud kapsaks lugenud, aga ütle ausalt, mis kogemused sul voodriga ahjudega on? Näita mõni ahi ette ja siis räägime edasi nagu mees-mehega.Järgmise päeva reserveerin sinu ahjudega tutvumiseks.
Täna näidati mulle kahte vanakooli meistri tehtud ahju ja nüüd on koht viisakaks jäämise huvides mul suu kinni panna.
Hea tava on arvustada inimeste mõtteid ja arvamusi, mitte isikuid endid, ning oma arvamusi argumenteerida.
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com
teadja
külaline

Lugemata postitus Postitas teadja »

No ära nüüd keema mine.Näita mulle parem see koht,kus öeldi,et voodriga ahi on kehv ja kuhugi ei kõlba.Edu!
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

l'uhike mälu, oi kui l'uhike
teadja kirjutas:
Esimesi nn.soome tüüpi järelpõlemiskambriga kivikamin-
ahjusi nägin esmakordselt seitseteist aastat tagasi ja pean ütlema,et asi
halb.Kuigi nad pole põhikütteks.Nii,et mõtlemisainet nagu oleks,aga see
juba uus teema.Edu!
kuda naa l'uhikese mäluga vennike saab pottsepp olla
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

kaminahi kirjutas:Kui keegi tahab mulle selgeks teha, et voodriga ahi on halb ja ei küta, sobib vaid ei-tea kuhu, astugu läbi ja jutustagu seda mõne minu ahju ääres. Leevi, oled raamatud kapsaks lugenud, aga ütle ausalt, mis kogemused sul voodriga ahjudega on? Näita mõni ahi ette ja siis räägime edasi nagu mees-mehega.Järgmise päeva reserveerin sinu ahjudega tutvumiseks.
Täna näidati mulle kahte vanakooli meistri tehtud ahju ja nüüd on koht viisakaks jäämise huvides mul suu kinni panna.
Nüüd siis järsku ei kõlba meile ei loodusseadused ega soome inseneride mõte? Või ei ole ole kaasaegse villatatud ja voodriga kaminahju kontseptsioon lihtsalt jõukohane? Rääkies ahjust põhiküttekehana, siis kas on tõesti nii raske mõista, et kui ahju pinnatemperatuuri langetatakse, siis tuleb hetkevõimsuse säilitamiseks suurendada selle külgpindala. See aga muudab ahju enamasti ruumi proportsioonide suhtes esteetiliselt ebasobivaks. Saame endale nt punasest aseri kivist lahmaadi, mis näeb välja nagu Loll-Ivani Ferrari. Paljudele see ei meeldi.
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Lugemata postitus Postitas juhan »

Panen ühe oma tehtud töö pottseppadele arutamiseks.Tellijal oli soov kütta ahju koridorist mitte magamistoast.Nii ma tegin,aga ma ei saanud sinna kaminahju teha,sest....Lisaküttekeha on ka näha.Seega-ei ole ainult üheseid lahendusi. http://www.foto24.ee/album/27821/p1185663
imelik
külaline

Lugemata postitus Postitas imelik »

Koridoris peab olema veel lisaküttekeha!?
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Lugemata postitus Postitas juhan »

Aga mis on siin imelikku-kaminahi?Kui tahad midagi öelda,siis ära peida ennast.
teadja
külaline

Lugemata postitus Postitas teadja »

No küll on keevalised mõned külalised.Kõigepealt tudeerige vähe ja
tehke omale selgeks ahjude ehitused ja liigid.Mina vist rääkisin voodriga
ahjust,mitte järelpõlemiskambriga kaminahjust,nii,et ninatargad arenege.
Edu!
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Lugemata postitus Postitas juhan »

Kaminahi alias raivo!Ma ei tea kumb on suure tähega,aga alles te olite teadjaga ühel meelel-nüüd mitte.See foorum on tõesti avalik,kuid,kui tahad tee endale isiklik.Loodan,et siit saavad ikkagi küsijad vastuseid.
Vasta