Ehitusfoorum

On väga palju erinevaid soovitusi vundamendi soojustamiseks ja hüdroisolatsiooni paigalduseks.
Kas on kuskil netis mõni korrektne joonis, mis sobib meie kliimasse ja ka reaalselt töötab?
Lugedes erinevaid postitusi tegin väikesed parandused Aeroci vundamendi joonisele. Kas nii oleks korrektne vundamendi hüdro paigaldamine koos soojustusega?

http://www.roometi.com/projekt/vundament.pdf

Põhimõte siis nii, et hüdroisolatsioon taldmiku alla, peale ja vundamendi mõlemale küljele. Soojema vundamendi saavutamiseks siis peno mõlemale poole liimida.

Ümber taldmiku hüdroisolatsiooni vajalikkusest ma aru ei saa.

Taldmikule ei ole tõepoolest hüdroisolatsiooni vaja ...

Taldmiku peale tuleb horisontaalne hüdroisolatsioon teha kindlasti.

copper kirjutas:Taldmikule ei ole tõepoolest hüdroisolatsiooni vaja ...

Selge, piisab siis, et kui panna hüdroisolatsioon taldmiku peale ja mõlemale poole vundamenti.
Tegin selle skeemi Alar Piirfeldi kommentaari põhjal, kuna tema peaks asja jagama.
Link kah http://www.ehitusabi.ee/index.php?op=fo ... 709&page=3

Sul on seal veel muudki küsitavat. Õige inimese juurde oled küll lõpuks jõudnud ja tõsi on ka see, et ta on õige, toimiva lahenduse ka mitmeid kordi kirja pannud nendes foorumites, aga vaevalt algaja oskab seda täpset eristada, mis tema lahenduse ja tegeliku olukorraga sobiks. Kui ennast harid, siis seda rohkem hakkad taipama, aga enamasti juhtub sellistega nii, et päris selgeks saab asi siis, kui vääralt juba valmis ehitatud...

Mul on aega veel vundamendi ehitus õppida kuni kevadeni ning eks selleks ajaks peab asja selgeks saama. Kui lugeda Hr. Piirfeldi kommentaare, siis poleks vaja üldse teha vundamendi soojustust kui keldrit ei tule. Teised jälle arvavad, et oleks vaja ja enamus teevad.
Vundamendi sügavuse teen kuskil 1,5 m ning otsest külmakerke ohtu ei ole.

Hakkab juba midagi kooruma... vundamendi materjali üle mõtle samuti järele, see osa, mis maa sisse jääb. Solki võib fibost laduda ja selle alusest algab hüdroisolatsioon, mille pärast ühendad pinnaspõrandat kaitsva hüdroisolatsiooniga.

SOKLI võib fibost laduda... kirjakurat kuramus..

taastaja kirjutas:SOKLI võib fibost laduda... kirjakurat kuramus..

Sokli olengi plaaninud fibost, sellest 5MPa plokist 300 laiast.
Kas sokli peab siis soojustama kui keldrit ei tule või piisab kui panna põranda alla soojustus?

See oleneb suuresti sellest, kui kõrgele põrand tuleb. Kui ehitad põranda kõrgemale soojemate seinte vahele, siis pole nagu vaja. Kui sokli sisse, siis peaks kindlasti soojustama. Kõrgemale ehitades peab liiva-kruusa, täiteks, vabalt käes olema, kui ikka pinnasele tahad plaati valada. Odavam tuleb sokli vahele ehitada, seda enam, et soojustamiseks võib siis kasutada tavalist, odavamat vahtplasti(Eeldusel, et hüdro on õigel kohal.)

Kui sügavalt peaks siis pinnase põrandaplaadi alt eemaldma, kas piisab kui muld ära koorida kuni savini ja siis liivaga täita (umbes 50 cm).

Kes seda oskab nüüd olukorda nägemata öelda? Kui nina enamike arendajate vundamendide vahele pista, siis näeb seal palju muudki veel vedelemas ja enamasti pinnase niiskusreziim on ka üle mõistuse paigast ära.
Põhimõtteliselt mittekõdunevat kraami sealt ilma tõsise põhjuseta ei eemaldata. Kuiv, kobestamata savikiht on kõva kui kivi. Kui ehitamiseks läheb, siis peab kiiresti tegutsema, et vesi vundamendi auku ei koguneks, oleneb tingimustest, siis võib põhi üldse alt ära ka kaduda.

lühidalt: põhimõte selline, et mida vähem loomulikult tihendatud pinnast eemaldada, seda parem.

eml kirjutas:Kui sügavalt peaks siis pinnase põrandaplaadi alt eemaldma, kas piisab kui muld ära koorida kuni savini ja siis liivaga täita (umbes 50 cm).

Ja seda 50cm ei täida mitte korraga. Tavaliselt kirjutatakse projekti, et 20 cm kaupa tihendada.

Mul ka kevadel plaanis hakata elamist rajama ning endal on plaan vundament valada betoonist (1,4-1,5m sügav, 0,4-0,5m lai). Muretsen selleks 2 segumasinat ning hunniku maakive täiteks, paar tuttavat ja tööle. Üks neist on oma ringkonnas juba 3 vundamenti valanud ja ütles,et sellise ca 120m2 maja vundamendi valab 10 tööpäevaga. Võibolla õnnestub kaevata selline kraav,et ei pea saalungeid tegemagi, samuti jääb ära suures osas tagasitäide (huumuskihi loomulikult eemaldan (liiva tuleb ilmselt ca 0,5m jagu kuskilt vedada). Sokli (seina) osa teeb siis ilmselt Fibost ning Fibo ja valatud vundamendi vahele tuleb horisontaalne hydro. Ja nüüd kui tagasitäite liiva kihiga tõstan põranda tasapinna vundamendi horisontaalhüdro tasapinnast kõrgemale, vertikaalsoojustuse soklile panen alates horisontaalhüdrost üles poole, põranda liivapadjale panen peno ja siis peno peale hydro ja siis betoon ning peakski asi OK olema. Nii olen ma vähemasti asjast siiani aru saanud. A eks ma ka uuri ja õpi veel juurde.
PS: Mulle meeldib kellegi lause siin foourmis kirjade all, et "tegelikult olen ma loll"

Pole siin loll keski...nii asjaliku algaja iseehitaja juttu ei kohta siis just igapäev. Tundub et korralikult Massot loetud!

Seda mulda ja murukamarat ehk ei maksaks ennem ära koorida. Püüa hästi kitsa kopaga( tuleb ikka laiem)kraav sisse tõmmata, siis valad kraavi triiki täis. Pärast tahenemist lased kopal mulla ära koorida, aitad labidaga nati äärtest kaasa. Kopp kannab mulla ära ja toob kohe tagasitäite asemele

veel: hüdroisolasioon ei kõlba kohe peno peale panna, see tahab tugevat, siledat ja liikumatut alust.

Nael kummikusse!

ponkskar kirjutas:põranda liivapadjale panen peno ja siis peno peale hydro ja siis betoon ning peakski asi OK olema.

Sinna peno peale käib lihtsalt kile, et betoonist ei valguks vesi välja läbi peno vuukide.

Ütleme jah,et ma ei ole põranda teemat väga põhjalikult uurinud, seetõttu sai see osa ka kirja pandud nii enam-vähem . Põhikommentaar oli seotud vundamendiga. (olen keskendunud sellele, et vundament ja katus võimalikult selgeks endale teha)

Selle kilega on nii, et mõni võib endale kilest püksid ka jalga tõmmata, egas siis kõik pea nii kehvi pükse kandma.

Ponkskarile: Vundament, eelkõige vundamendi laius sõltub vahest ka sokli ehitusest. Sokli ehitus on omakorda seinte ja samas ka põrandaga seotud jne. kuni katuseharjani välja. Kõikide sõlmede lahendused peavad vundamendi ehituse ajal igatahes hästi läbi mõeldud olema ja joonisena paberil.

Lugedes Hr.Piirfeldi kommentaare, siis olen saanud selgeks, et kui on soov soojustada vundamenti, siis peaks olema korralik hüdro, mis kulgeb taldmiku pealt mõlemale poole vundamenti kuni põrandani ning see ühendatakse siis põrandaaluse hüdroga.Sellisel juhul võib siis kasutada soojustust. Tekib, siis nn "kinnine vann" põranda alla.
Kui sellist hüdrot ei tee, siis on mõtet panustada põranda soojustusse.

Muidugi võibolla sain midagi valesti aru

Ma olen ka umbes nii aru saanud ja sellepärast ma vundamenti ei plaanigi soojustada .

[quote="eml"]
Kui sellist hüdrot ei tee, siis on mõtet panustada põranda soojustusse.

Mõlemil juhul tuleb ikka panustada põranda soojutamisse. Ja põrand peab olema soe nii alt, kui ka KÜGEDELT. Viimase soojustamislahendustega murtakse tavaliselt hambad ära.

...

Saan aru, et taldmiku peale tuleb teha hüdroisolatsioon.
Fibo lehelt loen, et bituumenrullmatejali taldmiku ja vundamendi vahele panna ei tohi.
Mida siis kasutada?

Fibo leht http://maxit.ee/1869


Kuna vundamendi soojustust ei tee, siis peab tegema korraliku põranda soojustuse.
Tuleb põrandaküte, kas siis on normaalne kui panna 200 mm EPS100 penot või on 150 mm piisav?
Kas pinnase ja peno vahele pannakse tavaliselt kile või mingi spets hüdro ?