põranda plaatimine / põrandaplaatide paigaldus
Postitatud: 21 Nov 2007, 17:35
Mul oli vaja põrandat plaatida, väike ruum 1,8 m2. Mingist ehitusportaalist sain hulga kontakte, kes kõik plaatimistöid lubavad. No vastus oli selline tavaliselt, et alla 2000 EEK-i ei hakka me välja sõitma. Mõtlesin siis, et teen ise ära. Soovisin vaid plaatimistööd, aluspõranda olin enne ise alla valanud.
Enne uurisin netist kõiksugu foorumeid, kodulehti. On hulk õpetusi neits
http://www.ehituskaar.ee/?id=270&op=art&page=2
http://www.k-raua.ee/index.php?id=006&mod=3
kuid need on kirja pandud inimeste poolt, kes
1) pole ise kunagi midagi plaatinud või
2) on väga palju plaatinud ning paljud asjad neile iseenesest mõistetavad.
Mul nüüd põrand plaaditud, mõtlesin, et panen oma kogemused kirja, kellelgi võib neist abi olla. Netis olnud õpetustest ei saanud ma näiteks aru, kui paksult tuleb plaatimissegu panna (nii õhukeselt, et kammiga tõmbad mööda aluspõrandat?), kas põrandaristid tuleb ära korjata plaatimise ajal või võib neid põrast õngitseda.
Põranda ettevalmistus (mul oli vaja paneelpõrandat ~5...6 cm tõsta) tegin isetasanduva põrandaseguga (Uninaks, täpsemalt Põrandanaks). 2 korda valasin (korraga ei tohi seda 5 cm paksuselt valada, kuid on vist ka segusid, mida võib 5 cm valada, segu kulus 5 kotti). Tulemus sai 3+. Mul ei olnud suurt anumat, kus kogu segu korraga valmis teha, mitmes osas seda põrandale kallates sai ikka siia rohkem, sinna vähem. Tegemist oli ka pika kitsa ruumiga.
Võib-olla oleks pidanud hankima midagi reha-taolist, millega ruumi teises otsas segu tasandada. Ning kuigi segasin segu väga hoolikalt, jäid ikka mingid pisikesed tükid sisse, mis kuivanud põrandal väikesed kühmud moodustasid.
Enne plaatimist vaatasin ka ruumi nurgad ja seinad üle ning tegin selgeks, milline nurk on täisnurk, kust peab seina ääres plaadirida jooksma. Katsusin nii teha, et peaks võimalikult vähe plaate lõikama. Üks sein oli veidi kõver. Kui väga hästi oleks tahtnud teha, oleks pidanud alustama lõigatud plaatidega, keskel panema terveid plaate ning teise ääres taas lõikama.
Plaadilõikamis-seadme rentisin Ramirendist. 2 plaati lõhkusin ära ehk läksid katki sealt, kust ei olnud vaja (läksid pooleks). Muidu oli aga sellega lihtne töötada, ei midagi keerulist. Hiljem mõtlesin, et põrand, millele plaadilõikaja panin, võis veidi lohkus olla ja sellst 2 plaadi purunemine. Kuna teadsin, et ise teen, ostsin plaate paraja varuga. Plaadid olid 248x248x7 mm klinkerplaadid.
Segukammi muretsesin, 6 x 6 mm, kandiliste hammastega. Enne plaatimist lugesin, et Mira kammid, mis on kumerate hammastega, on paremad, sest kumeral pinnal ei kuiva segu nii kiiresti, kuid mina panin sega maha vaid ühe plaadi jagu ja muret segu kuivamisega polnud.
Plaatimist alustasin ruumi sellest nurgast, mis oli (panin lati põrandale) ülejäänud põrandast 3...4 mm allpool. No ega midagi, veidi rohkem segu plaatidele selles põranda osas alla, teistes osas veidi vähem, mõtlesin ma. Häda selles, et panin vist veidi rohkem, kui oleks võinud panna. Sest selle plaadi järgi sai pandud ka ülejäänud põrand ning 1,8 m2 peale kulus selline hulk segu, millega oleks võinud plaatida (kui uskuda kirju segukoti peal) ~10 m2. Ehk - segu tuleks ilmselt panna võimalikult õhukese kihina.
Esimese rea jaoks panin põrandale ka liistu, mille vastu esimese rea plaate paigaldasin. Teise rea jaoks ei viitsinud liistu enam paika panna ja plaatisin silma järgi. See ruum, kuhu plaate panin, on põhimõtteliselt kolikamber ning selle põrand ei pea briljantne välja nägema. Kui oleks väga korralikku tulemust tahtnud, oleks pidanud ilmselt mingit nööri kasutama, mis plaadirea sirgena hoiaks või liistu. Aga mul sai ka üsna sirgete ridadega. Olin just Riias ühes peenes hotellis ja selle konverentsikeskuse WC-s poti peal istudes sealset põrandat vaadates mõtlesin, et minu põrand sai küll sirgemate vahedega ning tasasem...
Mul oli kaks erinevat segu. Üks 10 kg kott, mille ostsin K-Rautakeskost. Ei mäleta, mis segu see oli, kuid maksis vist alla 200 EEK-i kott. Ühesõnaga, mingi odav segu, milles toleks piisanud 8 m2 plaatimiseks. Oli ja ei olnud kah. Mul kulus see kõik ära ja tuli puudu.
Teine kott oli 5 kg elastne plaatimissegu RYWALIT FLEXKLEBER FK X (ostsin Hansas Plaaditurult, Mustamäe tee 3). Kui selle segu kasutusele võtsin, siis sain kohe aru, et see oli väga hea segu. Sellega oli väga hea töötada, plaat hakkas kohe segu külge kinni, kui plaadi asendit põrandal muutsid, siis jäi kohe plaat sellisesse asendisse, ei läinud mingi segu sees oleva pinge tõttu vanasse asendisse tagasi. Ning see oli hall segu, määris ja mökerdas plaate vähem. Aga võib-olla tuli see sellest, et ajaks, kui seda segu kasutasin, oli oskusi rohkem.
Plaadiriste alguses kasutasin. Viimaste ridade juures mitte, sest tekkisid väikesed vinksud sisse ning ristideta sai neid vinkse veidi parandada. Ristid korjasin segu sees välja kui põranda plaatimine edenes ja olin nii kaugele jõudnud, et järgmise reaga plaatimise tõttu poleks risti enam ulatanud välja võtta. Proovisin ka põranda puhta hoida ning paigaldatud plaatide pealt niiske svammiga segu pühkida. Ning taas - seda teist segu oli hoopis lihtsam ja mugavam plaatidelt pühkida.
Plaatide vahelt vedasin plaadiristiga segu vähemaks. Arvasin, et kui tume plaatimissegu on plaadi ääreni, aga paigaldasin heledaid plaate, siis on vaja heledale vuugivahele veidi ruumi jätta. Muidu pole vuugitäidet ju kuskile panna.
Ja muud väga olulist polnudki. Vuugivahede täitmiseks pole veel aega leidnud, kuid see ei saa midagi keerulist olla.
Enne uurisin netist kõiksugu foorumeid, kodulehti. On hulk õpetusi neits
http://www.ehituskaar.ee/?id=270&op=art&page=2
http://www.k-raua.ee/index.php?id=006&mod=3
kuid need on kirja pandud inimeste poolt, kes
1) pole ise kunagi midagi plaatinud või
2) on väga palju plaatinud ning paljud asjad neile iseenesest mõistetavad.
Mul nüüd põrand plaaditud, mõtlesin, et panen oma kogemused kirja, kellelgi võib neist abi olla. Netis olnud õpetustest ei saanud ma näiteks aru, kui paksult tuleb plaatimissegu panna (nii õhukeselt, et kammiga tõmbad mööda aluspõrandat?), kas põrandaristid tuleb ära korjata plaatimise ajal või võib neid põrast õngitseda.
Põranda ettevalmistus (mul oli vaja paneelpõrandat ~5...6 cm tõsta) tegin isetasanduva põrandaseguga (Uninaks, täpsemalt Põrandanaks). 2 korda valasin (korraga ei tohi seda 5 cm paksuselt valada, kuid on vist ka segusid, mida võib 5 cm valada, segu kulus 5 kotti). Tulemus sai 3+. Mul ei olnud suurt anumat, kus kogu segu korraga valmis teha, mitmes osas seda põrandale kallates sai ikka siia rohkem, sinna vähem. Tegemist oli ka pika kitsa ruumiga.
Võib-olla oleks pidanud hankima midagi reha-taolist, millega ruumi teises otsas segu tasandada. Ning kuigi segasin segu väga hoolikalt, jäid ikka mingid pisikesed tükid sisse, mis kuivanud põrandal väikesed kühmud moodustasid.
Enne plaatimist vaatasin ka ruumi nurgad ja seinad üle ning tegin selgeks, milline nurk on täisnurk, kust peab seina ääres plaadirida jooksma. Katsusin nii teha, et peaks võimalikult vähe plaate lõikama. Üks sein oli veidi kõver. Kui väga hästi oleks tahtnud teha, oleks pidanud alustama lõigatud plaatidega, keskel panema terveid plaate ning teise ääres taas lõikama.
Plaadilõikamis-seadme rentisin Ramirendist. 2 plaati lõhkusin ära ehk läksid katki sealt, kust ei olnud vaja (läksid pooleks). Muidu oli aga sellega lihtne töötada, ei midagi keerulist. Hiljem mõtlesin, et põrand, millele plaadilõikaja panin, võis veidi lohkus olla ja sellst 2 plaadi purunemine. Kuna teadsin, et ise teen, ostsin plaate paraja varuga. Plaadid olid 248x248x7 mm klinkerplaadid.
Segukammi muretsesin, 6 x 6 mm, kandiliste hammastega. Enne plaatimist lugesin, et Mira kammid, mis on kumerate hammastega, on paremad, sest kumeral pinnal ei kuiva segu nii kiiresti, kuid mina panin sega maha vaid ühe plaadi jagu ja muret segu kuivamisega polnud.
Plaatimist alustasin ruumi sellest nurgast, mis oli (panin lati põrandale) ülejäänud põrandast 3...4 mm allpool. No ega midagi, veidi rohkem segu plaatidele selles põranda osas alla, teistes osas veidi vähem, mõtlesin ma. Häda selles, et panin vist veidi rohkem, kui oleks võinud panna. Sest selle plaadi järgi sai pandud ka ülejäänud põrand ning 1,8 m2 peale kulus selline hulk segu, millega oleks võinud plaatida (kui uskuda kirju segukoti peal) ~10 m2. Ehk - segu tuleks ilmselt panna võimalikult õhukese kihina.
Esimese rea jaoks panin põrandale ka liistu, mille vastu esimese rea plaate paigaldasin. Teise rea jaoks ei viitsinud liistu enam paika panna ja plaatisin silma järgi. See ruum, kuhu plaate panin, on põhimõtteliselt kolikamber ning selle põrand ei pea briljantne välja nägema. Kui oleks väga korralikku tulemust tahtnud, oleks pidanud ilmselt mingit nööri kasutama, mis plaadirea sirgena hoiaks või liistu. Aga mul sai ka üsna sirgete ridadega. Olin just Riias ühes peenes hotellis ja selle konverentsikeskuse WC-s poti peal istudes sealset põrandat vaadates mõtlesin, et minu põrand sai küll sirgemate vahedega ning tasasem...
Mul oli kaks erinevat segu. Üks 10 kg kott, mille ostsin K-Rautakeskost. Ei mäleta, mis segu see oli, kuid maksis vist alla 200 EEK-i kott. Ühesõnaga, mingi odav segu, milles toleks piisanud 8 m2 plaatimiseks. Oli ja ei olnud kah. Mul kulus see kõik ära ja tuli puudu.
Teine kott oli 5 kg elastne plaatimissegu RYWALIT FLEXKLEBER FK X (ostsin Hansas Plaaditurult, Mustamäe tee 3). Kui selle segu kasutusele võtsin, siis sain kohe aru, et see oli väga hea segu. Sellega oli väga hea töötada, plaat hakkas kohe segu külge kinni, kui plaadi asendit põrandal muutsid, siis jäi kohe plaat sellisesse asendisse, ei läinud mingi segu sees oleva pinge tõttu vanasse asendisse tagasi. Ning see oli hall segu, määris ja mökerdas plaate vähem. Aga võib-olla tuli see sellest, et ajaks, kui seda segu kasutasin, oli oskusi rohkem.
Plaadiriste alguses kasutasin. Viimaste ridade juures mitte, sest tekkisid väikesed vinksud sisse ning ristideta sai neid vinkse veidi parandada. Ristid korjasin segu sees välja kui põranda plaatimine edenes ja olin nii kaugele jõudnud, et järgmise reaga plaatimise tõttu poleks risti enam ulatanud välja võtta. Proovisin ka põranda puhta hoida ning paigaldatud plaatide pealt niiske svammiga segu pühkida. Ning taas - seda teist segu oli hoopis lihtsam ja mugavam plaatidelt pühkida.
Plaatide vahelt vedasin plaadiristiga segu vähemaks. Arvasin, et kui tume plaatimissegu on plaadi ääreni, aga paigaldasin heledaid plaate, siis on vaja heledale vuugivahele veidi ruumi jätta. Muidu pole vuugitäidet ju kuskile panna.
Ja muud väga olulist polnudki. Vuugivahede täitmiseks pole veel aega leidnud, kuid see ei saa midagi keerulist olla.