Millist boilerit valida

siim76 · Lugemata postitus Postitas **siim76** » 21 Nov 2007, 16:34

Soov ühendada katla süsteemi kahesüsteemne soojaveeboiler(kütab katel ja suvel elekter) aga millist valida, selles küsimus. Hetkel valikus Toru-Jüri Tetramat 150liitrit ja Harju Elektri Thermor 150l
boiler.
http://www.harjuelekter.e e/index.php?page=129
http://www.torujyr i.ee/index.php?sisu=tootekataloog&lang=e st&kat=4&mid=2
Millegipärast kaldub usaldus HE Thermori poole. Kas on veel valikuid ja mida teadjamad arvavad.

Kernumees · 21 Nov 2007, 20:20

Mitte Tetramat vaid Slovakkia linnas Popradis on tehas TATRAMAT , mis omakorda on saanud nime Tatra mäestiku järgi ja selle järgi ka boilerite nimi on Tatramat. Kui soovite 150 liitrist ja horisontaalse paigaldusega, siis LOVK-150 ja kui vertikaalse paigaldusega, siis OVK-150.
Tehas Tatramat uueks omanikuks on Saksa firma Stiebel Eltron International GmbH. Sakslased tegid sellise tehingu seepärast, et Tatramat boilerite kvaliteet on tunnustatud üle Euroopa.
Suurim maaletooja www. .... . ee. mitte torujüri.

Tihver · Lugemata postitus Postitas **Tihver** » 21 Nov 2007, 20:31

kas neid boilereid annab kasutada ka koostööd sauna kerisega?

Saunaomanik · 21 Nov 2007, 20:43

Tatramat boilerid toodavad sooja tarbevett kahel enerigial.
1. Mantelboilerina, kus mingi veesärgiga küttekseade (ka veesärgiga saunaahi) soojendab välimises anumas olevat vett, mis omakorda soojendab sisemises anumas külma trassivett ja mida siis kasutatakse pesemisveena.
2. Elektriga, kus küttekeha võimsus on 2 kW.

Külaline · 21 Nov 2007, 20:46

OOtaks veel kommentare kes mida kasutanud ja kumb siis ikkagi karem.

evaldcer · 21 Nov 2007, 21:13

Külaline 20:46 :
Arvan, et kõik boilerid on väikeste erinvustega head. Mõned peavad kauem vastu, kui teised. Samuti hinnaklassist saab aimu kvaliteedi tasemest. Palju boileri pikaaealisuses oleneb ka soojendatava vee kvaliteedist. Samuti heaperemehelikust hooldamisest.
Tatramatil on, peale iga boileritüübi standard komplektile, uuendatud ülekuumenimisvastane kaitse ja ka külmumisvastane kaitse. Viimane toimib siis, kui on ikka ühendatud vooluvõrguga.
Tootja viited maaletoojatest: http://www.tatramat.sk/export.php#ESTONSKO

Katlaostja · 21 Nov 2007, 22:05

Omale sai vertikaalne tatramat 200l.
Ei tea neist markidest midagi kumb parem. Aga kas valida vertikaalne või horisontaalne.
Elektriga küttes oleks hea vertikaalne, siis tenn all ja soe tõuseks ülesse. Kuid kui oleks horisontaalne siis, rääkis üks müüa, et ühendades akupaagiga saab selle ilma pumbata panna isevoolu teel boilerit kütma.

evaldcer · 21 Nov 2007, 22:15

Horisontaalne on hea siis, kui saab panna nii kõrgele, et kui akupaak maha jahtub, ei hakka boiler akupaaki tagasi kütma. Mõlematel Tatramat boileritel (horisontaalsel kui ka vertikaalsel) on elektrikütteseade sees juba tehase poolt. Verikaalne boiler töötab hästi ringluspumbaga akupaagist. Kui akupaagis temperatuur langeb nt. temperatuurini +70 kuni + 65 kraadini, lülitab termoandur pumba välja ja boileris tarbevesi madalamale ei jahtugi.

Tihver · Lugemata postitus Postitas **Tihver** » 21 Nov 2007, 22:40

Saunaomanik kirjutas:Tatramat boilerid toodavad sooja tarbevett kahel enerigial.
1. Mantelboilerina, kus mingi veesärgiga küttekseade (ka veesärgiga saunaahi) soojendab välimises anumas olevat vett, mis omakorda soojendab sisemises anumas külma trassivett ja mida siis kasutatakse pesemisveena.
2. Elektriga, kus küttekeha võimsus on 2 kW.

Kas saunaahjule, millel tehase poolt ei ole veesärki annab/tasub seda ise teha?

evaldcer · 22 Nov 2007, 09:30

To Tihver:
Ei tasu. Ja ega saunakerisiga vee soojendamine pole ka päris hea, sest liiga palju energiat läheb ahjul ära sooja vee tegemiseks ja kerise kuumakskütmine võtab tunduvalt rohkem aega. Kui aga selles saunas on kaminaruum ja plaanis ehitda kamin, siis juba vesisoojusvahetiga kamin, mis kütab ka boilerit. Kui saun asub eraldi majas, siis et talvel vesi süsteemis ära ei külmuks, tuleks boiler ühendada kamina vesisoojusvahetiga väikese võimsusega (20-40W) pumbaga, et boileri külmumisvastane kaitse kaitseb ka kamina vesisoojusvahetit külmumise eest.
Kui sellist plaani ei ole, soovitan sauna elektriboilerit. Tuleb ainult arvestada õige suurusega boileri valimisel, et kui palju rahvast korraga saunapäeval sooja vett tarbida soovivad.

trumm · Lugemata postitus Postitas **trumm** » 22 Nov 2007, 10:53

mul 200l horisontaalne tatramat. olen rahul, aga nagu sulle juba ehitusabis vastasin, thermorit pole proovinud.

tatramati soovitas mul osta katlapaigaldaja, kes ise boilereid ei müü - seega puudus tal mingi otsene huvi.

kui kord graanul otsa sai, siis lülitus elektriküttekeha ilusti tööle ka.

evaldcer · 22 Nov 2007, 13:55

Hr. Trumm.
..#....aga nagu sulle juba ehitusabis vastasin, thermorit pole proovinud...#....
Mingi viga vist. Ma ehitusabis üliharva esinen. Pole mõtet tarkade klubis vaielda.
Aga siis on Sul hästi, et rahul oled Tatramatiga.

trumm · Lugemata postitus Postitas **trumm** » 22 Nov 2007, 16:12

ma vastasin küsijale ehk teema algatajal küsimusele

nublu · Lugemata postitus Postitas **nublu** » 23 Nov 2007, 08:52

no näiteks mina tellisin sel suve alguses Pärnu firmalt boileri - ise tegin küll joonise, kuid siiski, tegid sinna niplid kuhu tahtsin. ainuke mis pidin ise tegema oli see, et ostsin spiraali - nemad tegid ainult koha kuhu see pista. Igatahes olen rahul - http://www.skamet.ee

warlock · 23 Nov 2007, 17:14

1.
Parimad (ja kalleimad) - titaananoodiga - on hooldusvabad;
keskmise hinna ja kasutusmugavusega - magneesiumanoodiga - vajavad hooldust kord aastas;
odavaimad - ilma anoodita - hoolda või ära hoolda, tuksi lähevad varem või hiljem olenevalt vee kvaliteedist.

2.
Keraamilise küttekehaga paremad, kui tavalisega.

aivar00 · 23 Nov 2007, 21:02

Tihverile vastuseks saunakerisele veesoojendaus ise külge ehitada- igal juhul tasub.
Aga mitte küttekoldesse vaid nn. korstnatoru külge. Siis ei võta vee soojendamine kerise nn. küttevõimsust ära. Asi tuleb teha nii, et korstnajalga minevale sutsutorule lased keevitada peale teise jämedama toru ehk siis nn. veesärgi. Selle siis ühendad boileriga. Endal asi toimib ideaalselt, samuti ka mitmel sõbral. Kunagi vanemate kodus paigaldasin kerise küttekoldesse nn. vaskspiraali vee kütteks. Toimis ka aga vot see variant jahutas kerist. Korstnatorust aga läheb nagunii soe 100 protsenti õue varestele. Siis aga saad sealt tasuta sooja vee ega pea eespool soovitatud kaminat kütma. Pealegi suvel mina küll riietusruumis kaminat kütta ei taha ja elektrit maksta ka mitte-leili saamiseks nagunii kerise alla tuli. Endal ostetud standartne soomlaste masstoodangu saunkeris ja sellel oli vist 110 mm suitsu väljaviik. Edasi korstnatorule (roostevaba) pandud peale ca 250 mm teine toru veesärgiks kõrgusega ca 700 mm. Järgi ühendatud Espakist ostetud 120 l roostevaba boiler (vertikaalne). Poes müüdav nn. puukorvitäis 25 cm puid (3 korda kerist täita ca 1,5 tundi)- leiliruumis 100 kraadi ja vesi 2/3 ulatuses boileris kuum. Leiliruumi maht ca 12 kuupi. Ainuke soovitus-korstnatorule tuleb teha nn. tahmapuhastusluuk- siis saab koos korstna pühkimisega ka nn. soojatoru ära puhastada ilma teda süsteemist lahti monteerimata. Ja mida puhtam toru on seda paremini vett soojendab. Ainuke probleem siis kui külas 5-6 sõpra- leilitamine venib naa pikaks ja kuumaks( 4-5 tundi), et vesi kipub keema minema.
Ja see Warloki boilerite jutt on ka 100 % õige.

Lugemata postitus Postitas **Hiid** » 24 Nov 2007, 13:42

kas keegi selgitaks mulle seda saunaahju küttevõimsuse ära võtmise fenomeni?

Mul on küll millestki väga vale arusaam vist...

aivar00 · 25 Nov 2007, 17:02

Üritan siis selgitada seda võimsuse kadu. Ei ole küll "koolitatud" spetsialist ja loodan, et päris puusse ei pane.
Nimelt tavalahendusena paigaldatakse küttekoldesse nn. pudelid või siis on kerisele küttekolde külge keevitatud nn. veesärk. Sinna veesärki (nagu ka pudelitesse) tuleb pidevalt tsirkulatsiooni teel boileri põhjast külm vesi peale (seni kuni terve boiler on kuumenenud) See protsess võib aega võtta olenevalt süsteemist mitu tundi. Seega kui sul on küttekoldes pidevalt külm "asi" siis see neelab osa soojust endasse mis muidu läheks kerisekivide kütmiseks. Samamoodi lähevad sul aga kerisest nn. kuumad suitsugaasid otse korstnasse varestele "mõnuks". Kui sa paigaldad aga korstnatorule selle nn. veesärgi, siis püüad lihtsalt osa vareste sooja kinni. Muidugi kui saun väga suur või hõre et kütmiseks kulub pool päeva siis kama kaks. Endale aga see ei meeldi ja mina saan talvel sauna kuumaks 1,5 tunniga (naistesoojaks 70 kraadini ca 1 tunniga). Suvel väheneb aeg ca 0,5 tunni võrra.

Tihver · Lugemata postitus Postitas **Tihver** » 25 Nov 2007, 17:34

Kuidas ühildada saunaahjuga köetav boiler ja elektriboiler? Lihtsalt paigaldada elektritenn lisaks ?

aivar00

Saab ka sedasi jah (isegi kaupluses sellised nn. roostevabad kohapealne toodang). Olen ka näinud nn. tehases tehtavaid (vist oli isegi Atlantise oma ja hooldevaba). Need peaks vähe paremad olema, sest omavad korralikku soojusisolatsiooni. Tööpõhimõte nagu vanades majades tihti kasutati- kahekordse anumaga boiler-sisemises tarbevesi ja välimises keskküttevesi. Lisaks ainult paigaldatud klapid, et elektriga tarbevee soojendamisel see nn. välises süsteemis ringlema ei hakkaks.

Tihver

Ma saan aru, et sellise süteemiga kütaks kerisega välimises anumas olevat vett, mis omakorda soendab sisemises anumas asuvat tarbvett?

aivar00

Täpselt nii see ongi.

rally · Lugemata postitus Postitas **rally** » 20 Dets 2007, 20:55

siim76 kirjutas:Soov ühendada katla süsteemi kahesüsteemne soojaveeboiler(kütab katel ja suvel elekter) aga millist valida, selles küsimus. Hetkel valikus Toru-Jüri Tetramat 150liitrit ja Harju Elektri Thermor 150l
boiler.
http://www.harjuelekter.e e/index.php?page=129
http://www.torujyr i.ee/index.php?sisu=tootekataloog&lang=e st&kat=4&mid=2
Millegipärast kaldub usaldus HE Thermori poole. Kas on veel valikuid ja mida teadjamad arvavad.

Pakun välja sellised boilerid: http://www.austria-email.at

Kalvis

Võid vaadata veel poolakate elektromet oma. Nende kahesüsteemne maksis vaid 3000 krooni. Neil on küll väiksem soojapidavus, kuid seda parandasin 5 cm tavalise villaga ümber kerides.

keiti

Sama mahu ja võimsuse juures annab vertikaalne boiler umbes 15% rohkem sooja vett kui horisontaalne.
Boilerit valides peaks arvestama, et üks pereliige vajab päevas keskmiselt 50 liitrit sooja vett.
Keraamiline küttekeha on sukelküttekehast mitu korda suurema pinnaga, kuid selle temperatuur on tunduvalt madalam. Sukelküttekeha on väike, aga väga kuum. Kõrge temperatuur on aga peamine katlakivitekitaja. Mina soovitakse pigem sukelküttekeha.

Ehitusfoorum