Ehitusfoorum

Selline mure.Millega paigaldada juba valmis ahjule ahjuuks?
Kas on olemas mingi spetsiaalne segu vms?

Kahjuks jääb küsimus ebaselgeks,kas tegemist on valmis nö.
tehaseahjuga, umbkoldega ahjuga või siis ise tehtud nn,kaminahjuga.
Klaasuksed käivad tavaliselt kruvidega,kus kivi ja ukseraami vahele
käib tulekindel vill,umbkoldega tavaline malmuks jällegi olenevalt
meistrist,kas naeltega,traadiga või plekiribadega.Savi ja kivikillud
vahele ja küta terviseks.Edu!

Tere!Uuri siin allpool olevat teemat(kui kellelgi tekkis soov ise ehitada).Sealt leiad minu andmed ja saada mulle e-maili peale ahjust pilt,siis annan sulle nõu,kuidas selle ukse ette saab.Selline väike nõuanne on tasuta!PS.ahjutüübil vahet pole-uksed käivad ette ühtemoodi!

juhan kirjutas:PS.ahjutüübil vahet pole-uksed käivad ette ühtemoodi!

Väidan, et ukse paigaldamine on sõltuvuses nii ahju- kui ka uksetüübist.

Leevi, Sul on võimalus oma väidet kaitsta Loodan, et traadikera on uuendatud

Nu nii..., sõda selle asjaga vast ei ole... Kuid olles põhjalikult uurinud kasvõi põhjanaabrite lisavoodriga (s.o. vill+lisatellisvooder) ahjude ehitust, on võimalus tõdeda, et kaasugrilastel on üsna erinevaid (kõik nutikad ja toimivad) viise ahju ukse kinnitamiseks kõnealusele ahjutüübile. Kui aga räägime nt pottahjust ja kui räägime nt vanaaegsest üsna levinud uksetüübist, mille raam siis mõlemalt poolt 1cm laiuse mantliga, on ütlematagi selge, et paljud või isegi suurem osa tänapäevastest kinnitusmeetoditest ei ole lihtsalt võimalikud. Kui inimeste huvi siiras, siis võin ju nt aastavahetuseks pakkuda siia teema alla lausa pikema illustratsioonidega/joonistega seletuse.

Leevi kirjutas:Nu nii..., sõda selle asjaga vast ei ole... Kuid olles põhjalikult uurinud kasvõi põhjanaabrite lisavoodriga (s.o. vill+lisatellisvooder) ahjude ehitust, on võimalus tõdeda, et kaasugrilastel on üsna erinevaid (kõik nutikad ja toimivad) viise ahju ukse kinnitamiseks kõnealusele ahjutüübile. Kui aga räägime nt pottahjust ja kui räägime nt vanaaegsest üsna levinud uksetüübist, mille raam siis mõlemalt poolt 1cm laiuse mantliga, on ütlematagi selge, et paljud või isegi suurem osa tänapäevastest kinnitusmeetoditest ei ole lihtsalt võimalikud. Kui inimeste huvi siiras, siis võin ju nt aastavahetuseks pakkuda siia teema alla lausa pikema illustratsioonidega/joonistega
seletuse.

Lihtsam oleks mõni mees sul ketseriks kuulutada
Millest on ütlematagi selge, et 1cm laiuse mantliga ukse kinnitamiseks ei ole suurem osa tänapäevastest kinnitusmeetoditest lihtsalt võimalikud? Kas siis mõni tänapäevane meetod on ikkagi võimalik
Miks sa, Leevi, neid võimalikke meetodeid küsijale enne aastavahetust ei avalda?

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:Nu nii..., sõda selle asjaga vast ei ole... Kuid olles põhjalikult uurinud kasvõi põhjanaabrite lisavoodriga (s.o. vill+lisatellisvooder) ahjude ehitust, on võimalus tõdeda, et kaasugrilastel on üsna erinevaid (kõik nutikad ja toimivad) viise ahju ukse kinnitamiseks kõnealusele ahjutüübile. Kui aga räägime nt pottahjust ja kui räägime nt vanaaegsest üsna levinud uksetüübist, mille raam siis mõlemalt poolt 1cm laiuse mantliga, on ütlematagi selge, et paljud või isegi suurem osa tänapäevastest kinnitusmeetoditest ei ole lihtsalt võimalikud. Kui inimeste huvi siiras, siis võin ju nt aastavahetuseks pakkuda siia teema alla lausa pikema illustratsioonidega/joonistega
seletuse.

Lihtsam oleks mõni mees sul ketseriks kuulutada
Millest on ütlematagi selge, et 1cm laiuse mantliga ukse kinnitamiseks ei ole suurem osa tänapäevastest kinnitusmeetoditest lihtsalt võimalikud? Kas siis mõni tänapäevane meetod on ikkagi võimalik
Miks sa, Leevi, neid võimalikke meetodeid küsijale enne aastavahetust ei avalda?

Mistahes teema põhjalikum käsitlus koos vajaliku atribuutikaga, st joonised, põhjendused, kommentaarid, viited allikatele jne, nõuab tööd ja vaeva. Kahjuks mul enne jõule sellist aega võtta ei ole.

Kinnitan ka ikka igas kuus ukse või kaks ja ei teadnudki, et tegelen nii mahuka teadustööga
Sooviks Leevilt ka küsida, et kuna mul kodus on vaid "villatatud" ahi, siis mida soovitad põhikütteks?

Nojahh!!!Kõvad mehed need konsultatsioonifirma mehed ja veel
tasuta!Mõnel mehel pole jah vahet aga tegelikkus näitab midagi muud.
Eks ole neid uksi aja jooksul lapitud küll.
Aeg on näidanud,et ega need klaasuksed kaasasolevate jubinate(kruvid,
vardad)kaua ees püsida ei taha,ikka logisema kipuvad.Puuri jällegi
augud ümber jne.Klaasuksed aga on ju kerged,ma mõtlen ikka ust,mitte raami.Nüüd malmuks on aga ikka raske,pange ta kruvidega ja veel
pottahju ette,vaadake siis,mis juhtuma hakkab.Sellepärast kinnitasid
vanad meistrid ukse ikka traadiga koldeseinte sisse,et kõvem oleks.Naelad ja plekiribad olid ainult toeks.Teemast võiks ju pikalt
pajatada aga kahjuks aeg on piiratud.Tarkpeadele ütlen juba ette,et
igasugu keemia kasutamine oleks minu poolt küll välistatud.Olgu siis mis
imerohi tahes.Edu!

Tere!Kõigepealt anonüümsele teadjale,kui ikka tahad vähe käretseda,siis ole mees ja esine avalikult.Panen siia ühe pildi ja kinnitatud on see naeltega alt ning ülevalt külje pealt,kusjuures tähtis on lõigata kivisse soon.Vuugis ei püsi.Ja muuseas need kodarad,mis on soomlastel kaasas hoiavad samuti ust edukalt ees.Tuleb lihtsalt pingutada,kui segu on kivistunud.

ehk näitab selle aadressiga http://www.foto24.ee/album/27821/s7

juhan kirjutas:ehk näitab selle aadressiga http://www.foto24.ee/album/27821/s7

Ukse kinnituse kohta selle pildi põhjal palju ei selgu. Aga minu arust on tuharest uksele liiga lähedal, kolde põhja pindala arvestades liiga suur jne. Ja kui aus olla, siis shamott peaks ulatuma ikka ukseni. Tuli lammutab punase kivi üsna kiirelt ka siis kui tuharest algab poole kivi kaugusel uksest, käeoleval juhul aga koormus veelgi suurem.

Tere Õhtust!
Leevi, mitu kuud sul kulub, et meid õigele teele juhatada? Oleksime sulle kõik väga tänulikud!
Juhani koldeehituses ja ukse kinnituses pole suurt kiita aga kolderestist ukseavasse tulev külm lisaõhk minuarust pigem jahutab seda kui annab "lisakoormust".

Leevi!Ära rutta asjadest ette,sest ahi alles poole peal!Vaata ja mõtle natuke enne,kui hakkad arvustama.Pane ka mõni oma tehtud asi siia,siis ehk annab võrrelda.Ukse kõrval olevad kivid katan samuti valuseguga.Kaminahi võiks samuti oma kinnitusi näidata. http://www.foto24.ee/album/27821/s8

Juhan , jäta enne aadressi tühik.
Kinnitustest mul pilte ei ole, aga mistahes ukse panen ette siis, kui ehitis viimistletud. Ukseava müürin nii, et ukse ja ava vahele mahuks vähemalt 3mm paksune villariba (tavaliselt ikka 10mm), ja kinnitan ukse täiskividesse, mitte juppidesse, 7,5 mm betoonikruvidega, puurides ette 6 mm augu. Olen väiksemate uste korral keeranud ka 6mm puidukruvidega, puurides ette 5 mm augu. Kruvide pikkus ka ikka ca 70 mm. Seda juttu, et vanadele ustele ei saa panna vahele villariba, ei võta mina küll targa jutuna. Kui aga uks panna ette tuugalt, savi ja kivikildudega, siis kaua see asi minu mõistuse järgi ei püsi ja sellist asja mina ette ei võta, visaku Leevi mind või viis korda oma foorumist välja.

natuke teemast välja küll aga küsimus juhanile millega see ahi pärast väljast viimistletud on ? mingi krohvisegu?

siin veel üks pilt nendele,kellele ei meeldinud kolderestid ja muud asjad. http://www.foto24.ee/album/27821/s9 pildi pealkirjast saate aru mida ma mõtlen.vähemalt pottsepad saavad aru.ifff-saadan sulle vastuse privaati

Juhan, miks see ahi nii väike sai? Suur maja ju ja kallis korsten püsti pandud. Kolle peaks ikka vähemalt saama täiskivist tehtud. Väikses ruumis veel, aga suures?

Kus sa tead,et see maja suur on?Ahi tuleb ehitada ikka vastavalt vajadusele.Seal majas ei käida talvel(suvituskoht)Seega ahju funktsioon on kiirelt sooja anda ja järgmise päevani ka soe püsida.Suvel lähevad ju samuti ruumid niiskeks.

Ega ma ei teadnudki miks, seepärast küsisin!

Ahi tundub olevat paraja suurusega, sest ei ole ju tegu villatatud ja lisavoodriga ahjuga. Voodrita ahju hetkevõimsus on hoopis teisest klassist, mistõttu tundub kõik igati paigas olevat. Järgnev ei ole kriitika, aga ise eelistanuks telliskorstent, mis oma tagasihoidlikul kombel oleks veel pisut lisasooja andnud.

Kuna see ahi läheb ainult alt sisse,siis eelistasin FIBO moodulit.Telliskivist korstnal kipub alla tekkima nn. külmakott.Nimelt savitellisel on omadus imada ruumist niiskust ja seega tekib teinekord tõmbe takistusi.

Ma ikka küsiks selle ka ära, et mida vastatakse, kui küsida sellise ahju vastavust EPN-le?
Ja miks keegi ei võta ette ehitada korsten 85-st tellisest?
Et ahi kiiresti soojeneks, on 85-ne kest hea, aga sama kiiresti soojeneks ahi ka täiskivi koldega. Miks see kolle heam oleks, teavad vähemalt pottsepad.

Ise nagu arvasin,et saigi nagu väga kergelt öeldud.Mõne mehe pealiskaudsust näitab isegi tühikargamine,et keegi on anonüümne jne.
Mees,ära karga uksest sisse ja kuku lahmima.Vaata vähe foorumis
ringi,leiad nimed ja aadressid.Äkki tahad rahakapi võtit kah?
Nüüd aga asja juurde.Need soome vardad ei kõlba,see on järgi proovitud
asi.Oled sa kunagi teinud ahju Belgia käsitöö tellisest.Neid on ka teisi.
Kividel on savikoobas ja pingutama sa võid neid jäädagi.Varras lihtsalt
annab järele!Nii edev ma kah ei oleks,et serviti samotiga koldeseinaga
hakkaksin eputama ja jäta meelde koldekiviks on ikka ja ainult samott.
Serviti samotiga on kolde iga kõvasti lühem.See on õige,ukseraami kruvid
ainult täiskivisse.Nüüd mina tahaks näha,kuidas mehed panevad pott
ahjule kruvidega ukse ette.Panevad küll,aga kaua ta seal seisab.
Mina olen pottsepp,mitte reklaamiagent ja oma tööde piltidega ei eputa!
Seda on tahtnud teha mõned kliendid aga nad said minust aru.Edu!