Ehitusfoorum

Kas on olulist vahet, et kas teha plaat või lintvundament?
Maja aerocist ja 1,5 korruseline. Projekti järgi lintvundament.Üks ehitaja pakub samade näitajatega plaatvundamenti kuskil 50 000 odavamalt kui lintvundamendi ehitust
Kas plaatvundament on põhimõtteliselt sama tugev või ei sobi ta kivi maja jaoks.
Maja lõige http://www.roometi.com/projekt/L%d5IGE.pdf

Reeglina on plaatvundament kallim,kui lintvundament. Nüüd kokkuvõtteks, et kas üks ehitaja on oma lintvundamendi ehituse kalliks ajanud või on teine alapakkumise teinud...

Plaatvundament kannatab samuti kivimaju, küll on ta jah ,keerulisema konstruktsiooniga ja nõuab VÄGA täpset tööd ja projekti. Plaatvundamenti kasutatakse halva pinnase peal. Kas pinnas soine ja savine?

Seal ta paista ju nii madal nagu garaaži põrand olema. Mis vahet seal siis on? peaasi, kui ehitaja oskab sul selle ÕIGESTI valmis teha! Ja ära usu kõike mida näed, kuuled jne.eriti neid kes lubavad kõike millegist odavamalt teha, tähtsam on ikka vajadused ja parem tulemus antud lahendusele, olukorrale.

Mis garaazi põrand? Sügavust ju küll....(loe: vaata taldmiku sügavust)

Pime ei ole! Lähtusin eelkõige esimese korruse põranda kõrgusest maapinna suhtes.

Tore!Aina paremaks läheb....Vaata nüüd uuesti ja mõtle,kui kõrgel peaks ikka see paganama I korruse põrand olema? Trepp on maa sees või?

Nüüd vaatasin jah! keerasin lõpuks õigetpidi ette ka ja suurendasin . On jah 40cm! Päris hea. Vabandan.
Lintvundament on ikka vast soodsam, kuid fibost mina küll ei soovitaks. ... ja trepile(mille hindamise õnge pealiskaudselt läksin) ei maksaks nii kõrgeid astmeid teha(et kaks astet ja 40 cm), tee parem kolm.

Kinnisvara äratas ülesse ja vahtisin seda plaani teine kord veel.
Kas talla peale on ette nähtud 0,15 kile ja 50 ESP ...eks ta ole!

Tegemist oli ühe ehitusfirmaga, mis ütles, et sellisele majale on plaatvundament kuskil 40-50 000 odavam kui fibost.
Kaevu kaevamisel vaatasin algul, et liivane pinnas aga lähemalt uurides tundub ikka savine

Eestikinnisvara kirjutas:Reeglina on plaatvundament kallim,kui lintvundament. Nüüd kokkuvõtteks, et kas üks ehitaja on oma lintvundamendi ehituse kalliks ajanud või on teine alapakkumise teinud...

Plaatvundament kannatab samuti kivimaju, küll on ta jah ,keerulisema konstruktsiooniga ja nõuab VÄGA täpset tööd ja projekti. Plaatvundamenti kasutatakse halva pinnase peal. Kas pinnas soine ja savine?

No mina ütleks ,et poel võimalik! Kuna fibost/aerocist, millest iganes lindina tehes, tuleb see vundament odav. Kui teha nüüd plaatvundament siis peaks tulema minu arvutuste kohaselt ca. 100 000 kallim, eriti kui on veel sa´vine pinnas. Plaatvundament soovib üli täpseid tugevusarvutusi ja armeeringu joonist. Samuti on plaatvundament palju töömahukam ja keerulisem teostada. Pllat vundamenti tehakse reeglina ainult väga-väga halbadesse pinnastesse, et vajumine oleks ühtlane.

taastaja kirjutas:Kinnisvara äratas ülesse ja vahtisin seda plaani teine kord veel.
Kas talla peale on ette nähtud 0,15 kile ja 50 ESP ...eks ta ole!

Talla peale kile, aga EPS vist ikka vertikaalselt. Vundamendi lõige ka ju projektis olemas, eks eml ise täpsustab.
See projekt kõlbas küll ehitusloa saamiseks. Aga kuna sa siin nüüd igasugu küsimusi küsid, siis lase ikka tähtsamatest sõlmedest korralikud joonised teha ja ehitamisel võiks keegi pädev isik silma peal hoida.

vundamendi lõige standartne aeroci lehelt
http://www.roometi.com/projekt/aeroc/vund_1.2.pdf
Sõlmede jooniste tegijat kahjuks pole, peab ise leiutama või targematelt küsima. Enamus töid peab ise ära tegema kuna finants küllaltki piiratud ja ehitada lasta ei saa.
Vundamendi lasen küll kellelgi teha.
Palju selline lintvundament võiks maksta umbes?

Tere. Natuke siis sellest pildist. Vanasti räägiti kingseppadest ja liistudest.. Aeroci mehed seda vist kuulnud pole, egas nad muidu ei hakkaks oma ploki müügi kõrval tegelema ka insenerlikust seisukohast keerukate hydrode ja soojustuste lahenduste otsimisega. Antud pildil on mitmeid defekte, ehk see on järjekordne rämpsinfo , mida eestimaalased aplalt alla neelavad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Hr.Piirfeld, mis on nimelt valesti? Väike täpsustus ei teeks paha...

Tere. 1. Vundament ei ole külmumissügavusest allpool. 2. Vundament on märg 3. Põrand ujub vajuva killustiku peal 4. Põranda all puudub hydro 5. Peno märgub 6.Vertikaalne kile mõttetu . Lähtuvalt DIN 18195 nõuetest. Aga kuna Eestis on kõik lubatud, siis see rämpspilt vastab Eestis kehtivale "heale ehitustavale". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Muidu hea, kõrge sokliga lahendus see meeldub mulle küll. Mille arvel just killustik vajub? Surub küljelt kile EPS sisse? Samas EPS põranda all killu peal. Kas see just penole valu ei tee? Niiskub läbi ja läheb veel pehmemaks.

Kui nüüd võtta see vundamendi lahendus ja talle alt, mõlemalt poolt talla pealt hüdro üles tuua(pind muidugi ennem siluda) Või on nüüd ka mingi uus hüdro, mis katab ka krobelisema pinna? Siis vundamendi välimine külg XPS- iga soojustada ja horisontaalne peno jätta samasse kohta, kui rajamissügavust ei suurendata. Siis peaks ehk toimima, aga mille kuramuse pärast nii palju vaeva näha?

Vabandust,sain valesti aru ja mõtlesin seda eml-i pakutud vundamenti, teema alguses. Teist ei pannud tähelegi
Ja "aeroci joonisega" täiesti nõus.Reeglina ei saagi neid 1-1le võtta, kuna nad saavad kataloogi kuskilt "tootjamaalt" ning tõlgivad siin ning paiskavad kodulehele. Sellised vundamendid ei sobi tõesti siia kliimasse...

teab keegi arvata kas see horisontaal EPS väljaspool vundamenti lubab ka madalama vundamendi teha st. külm ei jõua sinna 1,2-1,5 meetrini. See Aeroki joonis on ikka segadusttekitav küll oma kile ja soojustuse paigaldusega Kust leiab ÕIGE joonise, Fibo, Silbet, Maxit või veel kusagilt kodulehelt ?

Anonymous kirjutas:teab keegi arvata kas see horisontaal EPS väljaspool vundamenti lubab ka madalama vundamendi teha st. külm ei jõua sinna 1,2-1,5 meetrini.

wake kirjutas:

copper kirjutas:Kas tõesti on Eestis keskmine läbikülmumissügavus 2 meetrit .... ???

Need on siiski maksimaalsed. Raamat annab maksimaalseks 2,3 m Narvas ja 2,25 m Rakveres. Keskmine on aga 0,8 m Vilsandil kuni 1,45 m Narvas. Enamuste kohtades siiski 1,25...1,4 m. Need ei ole katselised tulemused ja on liivpinnase kohta.

Kirjanduse andmetel annab Stefani valem täpsemate arvutustega võrreldes 10...20% suurema külmumissügavuse. Köetavate hoonete puhul võib arvutatud külmumissügavust vähendada tabelis 9.19 toodud teguritega. Külmumissügavust võib vähendada ka soojustusega või arvestades lumekatte mõju.

Tabelit ei hakka siia panema, aga tegurid on 0,4...1,0.
Veel üks tsitaat samast raamatust:

Saviliiv- või liivsavipinnase suurim külmumissügavus tõenäosusega 1 kord 10 aasta jooksul on Tallinas 80 ja Tartus 110 cm, tõenäosusega 1 kord 50 aasta jooksul vastavalt 102 ja 134 cm.

eml kirjutas:Kas on olulist vahet, et kas teha plaat või lintvundament?
Maja aerocist ja 1,5 korruseline. Projekti järgi lintvundament.Üks ehitaja pakub samade näitajatega plaatvundamenti kuskil 50 000 odavamalt kui lintvundamendi ehitust
Kas plaatvundament on põhimõtteliselt sama tugev või ei sobi ta kivi maja jaoks.
Maja lõige http://www.roometi.com/projekt/L%d5IGE.pdf

Sõltub pinnasest