Ehitusfoorum

Vahetan korteris kogu elektrijuhtmestiku. Samuti vean tubadesse laiali ka arvutivõrgu. Kas elektrijuhtmed ja CAT5 võib samadesse soontesse kõrvuti panna või peaks nad erinevates soontes vedama? Teooria järgi neid vist kõrvuti paralleelselt vedada ei tohi, pidi ca 20 cm vahet jääma. See aga tähendaks sisuliselt kõikide soonte topelt freesimist. Päris suur töö.

Kui mõtelda korrusmajade peale (Annelinn, Lasnamägi), siis seal jooksevad šahtis kõik asjad koos ja ei ole mingit muret.

Seega on kellelgi kogemusi või mis häired võivad tekkida kui arvutikaabeldus ja elektrikaabel kõrvuti panna.

Wifit ei ole mõtet soovitada, selle panen ka niikuinii

Ei ole mingit probleemi,kõik võib kokku panna soonde,karbikusse,šahti ja mujale.

Tegelikult ei tohiks.

Peaks vedama sahtides vaheseintega, läbiviigud eraldi aukudes, eraldi karbikutes või ühes vaheseinaga karbikus, eraldi soontes. Kaabliredelil kumbki eri servas.

Aga miks? Üks asi on tõesti häired. Teine asi on ohutus. Kui kaableid vigastada, kas on võimalik, et võib tekkida omavaheline lühis? Näiteks läbiviigus.
Ka nõrkvoolukilbid tehakse eraldi. Või vähemalt on kilbi eraldi sektsioonis.


Paraku tehakse ka kõike just vastupidi. Küll nähtud neid "ühiskilpe"-ussipesi.
Ja enamasti ikka põhjusel "aga seal on ju ka nii tehtud".
Mis siis, et on. Palju asju tehakse. PPJ pannakse välja või maha. Kas võib? Ei. Cat5 tõmmatakse vahel ka kaablisidemetega elektri külge. Puhas jura.

Jutt käib siin korterist.Kõik võib vabalt ühte soonde panna läbi-üleminekud on alati soovitav torustada ,seal siis eri kaablid lahus,korteri jaotuskilpi üks telefoni,antenni vm. jagur äramahutada pole ka patt,arvan.Tänapäeval uut ehitades on ka korteris juba piisavalt nõrkvoolu,et asjalik oma "pesa" neile teha.
Lühist niisama kahe kaabli vahel ei teki,seal peab kellegi kuri käsi mängus olema alati ja see on ekstreemne situatsioon ,oma kahjude ja kuludega-sellepärast pole korteris küll mõtet eraldi sooni uuristada.
Häireprobleem pole probleemiks,arvan ,kohe päris kindlasti.

PS.Igasugu "huvitavaid" asju tehakse muidu....

mul on ka mitmes kohas elektrijuhtmed ja cat5 koos, kuid sellest tulenevaid silmaga nähtavaid häireid ei ole küll täheldanud. Võib-olla mõned mõõteriistad-programmid ehk suudavad seda häiritust fikseerida, kuid vaevalt, et tavainimene tajub internetis istudes, et tal jäi mõni andmepakett võrguavarustest kätte saamata

Kui juba näha on, siis on asi päris hull. Seal on ju ikkagi mitu kihti veaparandust vahel.
Pealegi, see on keerupaar, mis ei võta eriti häireid sisse.

Ülejäänu on juba ära öeldud siin:
http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... 3&forum=28

Polegi nagu midagi lisada. Üldiselt tee nii ohutult kui saad. Ega ettevaatus
pole kunagi kurjast. Ise freesiksin laiema soone ja paigutaksin kaablid
lihtsalt soone eri servadesse. Freesimisel pole ju olulist vahet kas soon
on lai 1,5cm või 3 cm. Õige on küll see et laiemasse soonde on kaableid
raskem kinnitada. Induktsiooni pärast pole küll mõtet põdeda kui sa
just tervele majale 3 ringi peale ei tee. Muuseas küsimus suurele ringile,
kas on oluline ka cat5 painutusraadius. Ise mäletan et oli nagu isegi kuskile kirja pandud. Olen näind neid lausa sõlme keeratuna aga töötasid
nagu ikka.

kindlasti on oluline painutus raadius, kuid nii kaua kui andme edastus kiirus on väike, mida ta ka reeglina eramajas on pole see probleemiks, sama on nende kõrvuti asetsemisel .
sellisel majal oleks õige tõesti kas teha laiem soon kui kaablite teekond on tõesti sama. kui ei siis eraldi soon. täpsem olla siis kasuta ikka CAT 5e

Miq78 kirjutas:kindlasti on oluline painutus raadius, kuid nii kaua kui andme edastus kiirus on väike, mida ta ka reeglina eramajas on pole see probleemiks, sama on nende kõrvuti asetsemisel .
sellisel majal oleks õige tõesti kas teha laiem soon kui kaablite teekond on tõesti sama. kui ei siis eraldi soon. täpsem olla siis kasuta ikka CAT 5e

äkki parandad-selgitad seda teksti, kuna raske on aru saada, mida tähendab "andme edastus kiirus on eramajas väike"?

Viimased 15 m võib koos vedada.

Kui juba arvudega lahmimiseks läks, tahaks ma teada ikka täpset
põhjust või juhendit. Miks just vahe vähemalt 20- 30cm(aga mitte 1cm või
1m) ja miks just viimased 15 m (mis juhtub kuueteistkümmnendal meetril).

Viimased 15 m võib koos vedada.

Imelik kirjutas:ja miks just viimased 15 m (mis juhtub kuueteistkümmnendal meetril).

Seal ei juhtu samuti miskit,kuna juhe juba lõppend meeter tagasi .

Imelik kirjutas:... Muuseas küsimus suurele ringile,
kas on oluline ka cat5 painutusraadius. Ise mäletan et oli nagu isegi kuskile kirja pandud. Olen näind neid lausa sõlme keeratuna aga töötasid
nagu ikka.

On. Jama on selles, et keerud lähevad laiali. Järelikult kaabel ei ole enam ettenähtud parameetritega.
Parem on korralikult teha. On imelik sellesse lausa täisnurk sisse lüüa.

Miq78 kirjutas:kindlasti on oluline painutus raadius, kuid nii kaua kui andme edastus kiirus on väike, mida ta ka reeglina eramajas on pole see probleemiks ...

Kiirus? Kiirus on väga suure tõenäosusega kuni 100mbit/s (LAN on meil ju ikkagi ka?). SOHO võrguseadmetega (Realtek'i kaardid, Sweex'i switchid) alla selle.
Küsimus on pigem andmemahus. Tegelikult suureneb ka see.

Imelik kirjutas:Kui juba arvudega lahmimiseks läks, tahaks ma teada ikka täpset
põhjust või juhendit. Miks just vahe vähemalt 20- 30cm(aga mitte 1cm või
1m) ja miks just viimased 15 m (mis juhtub kuueteistkümmnendal meetril).

Sama hea on küsida, et mis juhtub, kui kaablist mõni amper rohkem läbi lasta. Pressib võibolla veel mõne?
Või siis võrgukaablist. 100m on soovitav maksimaalne pikkus. võib juhtuda, et läheb ka 110m.


Tegelikult on väga kahju, et pole levinud üks väga hea kaabliliik. Nimelt fiiber. Metalli ei sisalda, voolu ei juhi, häireid ei korja. Aga kallis on :)

Kiirus? Kiirus on väga suure tõenäosusega kuni 100mbit/s (LAN on meil ju ikkagi ka?). SOHO võrguseadmetega (Realtek'i kaardid, Sweex'i switchid) alla selle.
Küsimus on pigem andmemahus. Tegelikult suureneb ka see.

100mbit/s on nii, et sõlmega ei juhtu ka veel midagi aga serverite vahelist võrku ehitades peame arvestama et võimalus on 1000 mbit/s andmemahuks, nüüd on täisnurk juba kurjast. jah üldjuhul on meil 100mbit ja probleemi ei ole .

Tähendab, me vaidleme selle üle, kui halvasti võib kaabeldada, et asi veel töötaks? Milleks?

Ei, ei taha vaielda kui halvasti saab ehitada. Küsimuse mõte oli hoopis selles et kas nimetatud numbrid omavad ka mingit aktsepteeritavat
(loe loogilist) põhjendust, või on teema naised saunas rääkisid.
Ja lõppude lõpuks peaks küsija saama suht tõepärase vastuse.
Küsin veelkord . Kas sellega on kõik nõus et küsija võib paigutada (oma korteri sees) tugevvoolu ja nõrkvoolukaablid ühte soonde(vältides võimalikult nende otsest kokkupuudet) ja mitte tunda muret oma tervise
ja vara pärast. Kusjuures saab ka norm. parameetritega võrgu.
Küsimus kasutajale ketas. Kas oskad öelda mis põhjusel on võrgukaabli
pikkust piiratud 100 m ga (oletan et pidasid silmas arvutivõrku).
Kas põhjuseks on sumbuvus või hoopis mingid häired. Kui häired siis kas
tegu väliste tegurite või kaablisiseste häiretega.
Andeks kui küsimus lollivõitu aga ei saa täpselt aru .
Öeldakse ikka et üks loll oskab rohkem küsida kui sada tarka vastata.
NB. Murdmise teema on ammendatud, vastus igati mõistetav.

Tegemist näib olevat kompromissiga.
Põhjusi on mitmeid. Sumbuvus, häired, viide, (laine)takistus, keerutus jne.
100m puhul võiks veel asi töötada. Ideepoolest.

See ongi täpselt sama võrdlus et kas on mõtet osta töölkäimiseks
S klassi Mercedes või piisab Ford Transitist. Minule valmistavad küll nalja
dunkedes mehed kes sajavad platsi mingi uhke mersuga (loe selge
liialdamine).
Ei tea küll kuidas pealinnas aga meil jooksevad infopoisid veel järgmiselt.
Väljast linna kiudoptika,jaamade vahel kiudoptika,jaamast tänavale
VMOHBU mingi a la 300x2x0,5 või halvemal juhul üldse mingi vene nelikkaabel , sealt majja sama, trepikojast korterisse reeglina MHS.
Kas nüüd peaks enda korteris tundma muret keerutuse ja painutuse üle.

Imelik kirjutas:Kui juba arvudega lahmimiseks läks, tahaks ma teada ikka täpset
põhjust või juhendit. Miks just vahe vähemalt 20- 30cm(aga mitte 1cm või
1m) ja miks just viimased 15 m (mis juhtub kuueteistkümmnendal meetril).

Kui läbid kaablitootja koolituse, saad teada.

Reaalselt tehakse äriobjektidel üldjuhul kaabeldus nii, et kaabliredelil veetakse nõrkvool ja tugevvool eraldi üks ühes servas, teine teises. Võimalusel jäetakse vahe ligikaudu 20 cm. Edasi mööda lambirenne ja karbikuid jooksevad kaablid juba koos. cat5e kaabli puhul ja 100MB võrgu puhul ei oma see elekrti kaablitega koos kulgemine töökindlusele/häirekindlusele mingit tähtsust kui tegemist ei ole just elektri peakaablitega kus väga suured voolud. Oluliseks saab vahe cat6 gigabit ja 10 gigabit võrkudes kus kaablis jooksvad signaalid on juba midagi muud ja häired mõjutavad seda oluliselt rohkem.

Kaabliredelil on ka see vahe oluline rohkem selle pärast, et kui elektrikaableid redelilt juurde veetakse on suur oht vigastada nõrkvoolu kaableid.

PS cat5, cat6 kaabli max lubatud pikkus on 90 mitte 100 meetrit.

Imelik kirjutas:... Ei tea küll kuidas pealinnas aga meil jooksevad infopoisid veel järgmiselt.
Väljast linna kiudoptika,jaamade vahel kiudoptika,jaamast tänavale
VMOHBU mingi a la 300x2x0,5 või halvemal juhul üldse mingi vene nelikkaabel , sealt majja sama, trepikojast korterisse reeglina MHS.
Kas nüüd peaks enda korteris tundma muret keerutuse ja painutuse üle.

Ethernet? Ei usu. Parimal juhul jookseb seal vases mingisugune DSL'i variant.
Ja keerutuse vajalikkus avastati juba telefoni aegadel. Siis kui võrgumüra sisse kippus tulema.

Tihver kirjutas:... PS cat5, cat6 kaabli max lubatud pikkus on 90 mitte 100 meetrit.

Muidugi, ärgem unustagem, et otsa tulevad veel 2 pesa ja patchid.
Kodupaigalduses ei pruugi tulla, aga ikkagi soovitaks ühekiulise kaabli otsa pesasid. Äärmisel juhul võib switch'i poolsesse otsa pistiku panna (NB! ühekiulise kaabli jaoks ette nähtud pistiku, neid on kahte tüüpi).

Hakkan juba sellest teemast ära väsima. Jutt jookseb juba tehastesse,
serverite vahelistesse võrkudesse ja cat 6 juurde.
Minu arust küsis algne küsija seda kas ta võib panna oma korteris tugevvoolu ja cat 5 ühte soonde(ilmselt pikkusega mitte üle 20m).
Seisab teine vaeseke frees käes 20m se raudbetooni freesitud soone kõrval ja mõtleb õudusega et peab teise veel tõmbama ( et saaks teiega
interneti kaudu suhelda). Keegi ei ütle talle selgelt ja põhjendatult JA või
EI.
NB ketas. Ei ole nende võrgu nimetustega hästi kursis aga meil jookseb
Elioni Digi TV pakett just minu poolt nimetatud rada pidi.
Kas mujal siis juba kiudoptika majades( meil mõned üksikud).

Teine teise serva ja asi vask, vaata et püsiks ka nii. Otsad jäta tublisti üle ja ära järsult vääna. Väärt soovitus kui kaabel on seina valatud.


Elioni DigiTV (üle ADSL2'e) aga tahab just nii head liini kui võimalik. Keerutatud paari.
Tõsi, on vähem nõudlik. Kuid klientide hädakisa kostus ikka mitmelt poolt.

ketas kirjutas:Teine teise serva ja asi vask, vaata et püsiks ka nii. Otsad jäta tublisti üle ja ära järsult vääna. Väärt soovitus kui kaabel on seina valatud.


Elioni DigiTV (üle ADSL2'e) aga tahab just nii head liini kui võimalik. Keerutatud paari.
Tõsi, on vähem nõudlik. Kuid klientide hädakisa kostus ikka mitmelt poolt.

Ei ole vahet kas ADSL või ADSL2, sisendliinis ei vaja keerupaari kumbki. Modemist edasi digiboxi ja arvutisse on vaja keerupaari. Kõigi majade side sisestused tehakse ju VMOBHU`ga, vastavalt vajadusele veetakse optika lisaks.

VMOHBU's on ju ka paarid keerutatud.

Aga need ühepaarilised vasetatud terasest õhuliinikaablid küll ei ole. Kahjuks.