Ehitusfoorum

http://www.torujyri.ee/index.php?sisu=t ... 9&lang=est

tere,
otsustasin teema teha, kuhu panna linke ja õpetusi veevärgist, mida minul hakkab kütma keskkütte kanin. esimesel korrusel u. 100m2 betoon põrand ja teisele võibolla paar radikat + õhkküte sama kaminaga.
ja kui puudega kütta ei viitsi või ei ole aega, siis kütab elekter kas siis tennid või siiski se ioonivärk?
tarbevesi ikka kaa samaga, ning suvel niisked ruumid.. või on mõtekas niisketesse ruumidesse ikkagi el kaabel ja sooja vett kütta ka eraldi el boileriga?
lisan veel, et põrandad/küttetorud veel tegematta ja plaanis seda küttesüsteemi paigaldama hakata kevadel..

ja samas otsin ka kontakti meistriga, kes aitaks projekti teha ja üldse kogu se süsteem käima saada.. ja ka kauplust või tootjat, kellelt need torud, pumbad, igasugused paagid jne osta.

elektriga tuleb vist nattuke kalli võitu? kui võimalus on pane diiselkatel paraleeli. andutitega võtab püttidest signaali ,kui jahtuvad paagid maha tõmbab automaatselt diisli järgi

pelx: võimalik oleks veel ka seda varjanti, kuid mis maksaks se lisakatel ja kus neid näha saaks?

mine teploimportise! sealt saad kõikekatlast,kuni automaatikani

Kui tahad kogu süsteemi juppe korraga osta, soovitan Sanistal

Selliseljuhul saab ka kopsaka kliendiallahindluse. Eks ta muidugi ole kinni ka küsimise taga, palju alla saab.

Ühendusskeeme võin pakuda enda katlaautomaatika lehelt

Vajuta siia!

pelx kirjutas:elektriga tuleb vist nattuke kalli võitu? kui võimalus on pane diiselkatel paraleeli. andutitega võtab püttidest signaali ,kui jahtuvad paagid maha tõmbab automaatselt diisli järgi

Ehk paned selle ka kirja, kui palju maksab elektri kWh ja kui palju diiselkütusest saadava soojuse kWh, ning mis on el.katla kasutegur ja milline on vedelküttekatla kasutegur. Soetamismaksumused ka. Saaksid ise kõige paremini aru, milline küte kui kallis tegelikult on ja kui palju su ettepanekus tõtt on.

http://www.torujyri.ee/index.php?sisu=t ... 9&lang=est
meid näeb ka: http://www.cerbos.com/ee/teenused.php
tore on võõraste sulgedega elada

Lisaks veel ühe eestikeelse
http://www.santemo.ee/Katlamaja.htm

warlock kirjutas:

pelx kirjutas:elektriga tuleb vist nattuke kalli võitu? kui võimalus on pane diiselkatel paraleeli. andutitega võtab püttidest signaali ,kui jahtuvad paagid maha tõmbab automaatselt diisli järgi

Ehk paned selle ka kirja, kui palju maksab elektri kWh ja kui palju diiselkütusest saadava soojuse kWh, ning mis on el.katla kasutegur ja milline on vedelküttekatla kasutegur. Soetamismaksumused ka. Saaksid ise kõige paremini aru, milline küte kui kallis tegelikult on ja kui palju su ettepanekus tõtt on.

Siin on see arvestus juba ära tehtud.

http://www.santemo.ee/Kuttekulud.html

Vaata alumisi tabeleid.

Samas nende kasutatud algallikas annab vastupidise tulemuse

http://estivo.cma.ee/index.php?lang=est&id=103

need on päris head lingid. Kui vastab tõele seal antud keskmine hind: maaküttel 1005 ja elektril 1130, siis jäädki seda maasoojuspumbale kulutatud 100000+ krooni elu lõpuni tagasi teenima. Ja ega soojuspump ka eriti ei sära.

Aga julgeksin nendes vendades kahelda, kes suudavad Eesti järgmise 10 aasta keskmist küttehinda prognoosida tingimustes, kus nafta hind on sel aastal (dollarites) kasvanud 100%.

Tupsik! Huvitav mis firma huvides Sa töötad. Tundub, et kas Sul kindlad maksjad või tead vähesid häid ettevötjaid. Meil siin möned päris head tegijad kua, aga ausate mötetega koostöömiehi mandril pöle, kellelt jubinaid vöiks osta.

Hiidlane-torumees kirjutas:Tupsik! Huvitav mis firma huvides Sa töötad. Tundub, et kas Sul kindlad maksjad või tead vähesid häid ettevötjaid. Meil siin möned päris head tegijad kua, aga ausate mötetega koostöömiehi mandril pöle, kellelt jubinaid vöiks osta.

Ma töötan arvutifirmas. Seega kui tahad arvutijubinaid, võid julgesti sõnumeid saata.

Katelde paigaldusega kokku puutunud olude sunnil.
1. ise tehtud, hästi tehtud-tead keda kiruda

2. Jupid on juba isegi kallid, et veel sinna paigaldust ja tööd juurde ostma hakata.

3. Osa omale vajaminevaid vidinaid ostnud firmast
GHS FALKENSEE

Mitte et ma koostööpartneriks soovitaks, sest selliseid firmasid on saksamaal tuhandeid. Samas müüb ta väga häid tahkekütte katlaid, hinnaklass jääb aga kahjuks sinna, kuhu keskmise eestlase 5 aastat vana autogi.

Üleeelmine suvi käis ta muide ka Hiiumaal tiiru ära

Tupsik kirjutas:Kui tahad kogu süsteemi juppe korraga osta, soovitan Sanistal

Selliseljuhul saab ka kopsaka kliendiallahindluse. Eks ta muidugi ole kinni ka küsimise taga, palju alla saab.

Ühendusskeeme võin pakuda enda katlaautomaatika lehelt

Vajuta siia!

need puukatlamaja skeemid meie oludes ei toimi, sest elektrikatkestuse tõttu
läheb katel keema pumba seiskumise tõttu
seal saksas on neil jahutamise spiraal katlas kohustuslik
aga Sanistal'is teatakse kuidas tahkekatelt ühendada nii, et see keema ei läheks pumba seiskumise tõttu - pole kallist spiraali vaja
las ta seisab,sest pump ei ole katlasse tagastuval torul, vaid pealevoolu ja tagastuva vahel ja vesi hakkab ringlema elektrita loomulikult, soojemast külmemasse paika
nii et minge Sanistal'i ja saate igati töötavad küttelahendused
mul toimib ideaalselt ja olen oma puukatlamajaga ülimalt rahul

tiit001
Kui tahad näha diisli katla süsteemi helista,mul selline kütab maja.www.hot.ee/kaminad
Virgo.Sakust.Sul peaks nr.olemas olema

kipina kirjutas: need puukatlamaja skeemid meie oludes ei toimi, sest elektrikatkestuse tõttu
läheb katel keema pumba seiskumise tõttu
seal saksas on neil jahutamise spiraal katlas kohustuslik
aga Sanistal'is teatakse kuidas tahkekatelt ühendada nii, et see keema ei läheks pumba seiskumise tõttu - pole kallist spiraali vaja
las ta seisab,sest pump ei ole katlasse tagastuval torul, vaid pealevoolu ja tagastuva vahel ja vesi hakkab ringlema elektrita loomulikult, soojemast külmemasse paika
nii et minge Sanistal'i ja saate igati töötavad küttelahendused
mul toimib ideaalselt ja olen oma puukatlamajaga ülimalt rahul

Kummutaks 2 valeväidet.

1) Skeem pole 1:1 torude maha joonistamiseks.
Paned akupaagi ja katla vahele piisava jämedusega toru (mul 2") ja akupaagi tagasivoolu kõrgemale katla sissevoolust ja paraja kaldega, ning kõik toimib ka ilma vooluta. See lipa-lopa tagasilöögiklapp on ka loomulikult vahel. Seega need skeemid seal lehel toimivad.

2) Kaitse/ jahutus spiraal ülekuumenemise vältimiseks on igal normaalsel katlal. Kaasa arvatud Atmos.

Juurde tuleb osta ainult klapp, mis vee läbi spiraali laseb. Ebays alates -40 eur.

ma küll mingeid skeeme sealt kodukalt ei leidnud,
võtan projekti näppu ja lähen astun sealt poole tunni pärast läbi, vaatan kas saan abi

Lisan ühe skeemi juurde.
http://www.komforts-m.ru/boiler/solid/s ... ccum.shtml

hei tupsik!
kus sul see survevesi spiraali jaoks kui elekter läinud
reeglina on talus väike veeautomaat ja sellegi hüdrofoori paagist gaas peaaegu väljas, nii et sealt tuleb ainult mõned liitrid vett
keegi ei hakka selle spiraali pärast pööningule veepaaki ehitama
seega jahuta=keeda spiraaliga seda katelt edasi
see on euromeeste nõue, et kui akupaaki pole, siis on vaja eraldi kaitsesüsteem
meil õige puukatlamaja ilma akupaagita ei tehta

IHMEMEES kui saksast kõike ostma pead posti teel
kas eesti santehnika poed ei kõlba vää
sanistal, feb, onninen ...

kipina kirjutas:hei tupsik!
kus sul see survevesi spiraali jaoks kui elekter läinud
reeglina on talus väike veeautomaat ja sellegi hüdrofoori paagist gaas peaaegu väljas, nii et sealt tuleb ainult mõned liitrid vett
keegi ei hakka selle spiraali pärast pööningule veepaaki ehitama
seega jahuta=keeda spiraaliga seda katelt edasi
see on euromeeste nõue, et kui akupaaki pole, siis on vaja eraldi kaitsesüsteem
meil õige puukatlamaja ilma akupaagita ei tehta

IHMEMEES kui saksast kõike ostma pead posti teel
kas eesti santehnika poed ei kõlba vää
sanistal, feb, onninen ...

Kes käsib koonerdada ja mingit tillukest veepaaki panna ?
Üks tuttav pani näiteks saunavee paagi sealt läbi jooksma. Paak ise mingi 500 liitrit ja lahtine, veel ajast, kui vett torust muidu ei tulnud (Vaja pole veel läinud, seega pole ka teada, kas ja kuidas toimib)

Aga mida see akupaak päästab? Olen küll näinud akupaagiga süsteeme, kus vesi ei saagi kunagi ise tsirkuleerima hakata. Ennem keeb katel juba mulinal ja katlakivi hüppab rõõmust

Olen ostnud ka oma vajaminevaid asju nii sanistalist, febist, kui onninenist. Päris soodsalt olen nii mõnegi asja saanud ka Vesitermist. Isegi torujürist paar korda ostnud.
Samas saksa transpordikulu pole minu jaoks probleem, tuttavad käivad tihti seda vahet.

Eesti "toru"-poodides on tavatarbijale kirvega selga lajatatud hinnad.
Kui ostan näiteks FEB-ist ühe tuttava firma nimele, siis on väga paljudel toodetel allahindlus 25% ja paaril asjal oli isegi rohkem.

Siit saab igaüks teha omad järeldused.

Tupsik!
kui oled paigaldaja, siis vormista end kliendiks ja saad normaalsed hinnad
tavaliselt siis allahindlused -15 kuni -40 %, oleneb tootest
aga asjaarmastaja peab meil tõesti vahel enam maksma kui saksas
ka puuduvad netipoodides sellised kulud nagu kaupluses

ühendusskeemidest nii palju, et mõned lihtsalt varastavad neid ja riputavad siis oma saidile üles nagu see näiteks :
http://www.santemo.ee/Katlamaja.htm
see on minu joonistatud aastat 3-4 tagasi, aga viidet sellest seal pole
see oli neile alguses nii uus et nad isegi ei saanud aru mis moodi see katel soojeneb..
aga kuidas nad muidu targaks saavad ..

tubasoojaks kirjutas:Tupsik!
kui oled paigaldaja, siis vormista end kliendiks ja saad normaalsed hinnad
tavaliselt siis allahindlused -15 kuni -40 %, oleneb tootest
aga asjaarmastaja peab meil tõesti vahel enam maksma kui saksas
ka puuduvad netipoodides sellised kulud nagu kaupluses

Minu vihje oli selleks, et kui arvutikaubanduses on juurdehindlused 5-10% juures ja ka firmad elavad, siis miks peab torusid müüv firma pidama normaalseks juurdehindluseks 20-45% juurdehindlust (5% allahindlusest jätab ju müüja kindlasti endale kasumiks)

Siin on ainult üks vastus. Eesti turul puudub selles valdkonnas konkurents.

Alles siin oli kellegi teema, kus saksa netipoest ostes tuli katlale automaatika ja mingid lisad + odavam kodumaine paigaldus umbes poole ja vähemalt 15 000 eek odavam, kui kohalik edasimüüja pakkus.

Seega propageerin netipoode edasi Isegi vene turul on paljud hinnad odavamad, kui meil.

Enda jupid olen kõik korraliku allahindlusega saanud (tsekk tuttava firmale, makse sulas ) seega ei näe põhjust ei kliendiks vormistada ega ka paigaldusturule trügida

Mul oleks kasulikum mõningad kuud aastas saksamaal tuttava paigaldusfirmas tööd teha, kui siin üritada turuosa võtta. Lisaks veel kogemused, mida eestis ei saa.

Kahjuks tuleb seal koduigatsus

ei ole netikaubandusele vastu
ise ostan sealt konkreetseid elektroonikaseadmeid, mis meil on tugevalt ülehinnatud nagu uued telekad, navigaatorid jms.
aga kütteasjad peaks ikkagi samast kliimavööndist hankima kus elame
sest need on valmistatud ja mõeldud sellisele kliimale mis meie ümber valitseb

tubasoojaks kirjutas:http://www.santemo.ee/Katlamaja.htm
see on minu joonistatud ..

1. kas on vahet ka kui süsteem täidetakse sooja vee toru pealt või külma vee pealt.
2. radiaatorite, põrandakütte ja sooja veeboileri tagasijooks akum. paaki on skeemil all. Samas olen näinud et on keskel või umbes 1/3 peal ülevalt. Milline oleks õigem koht?

Tupsik kirjutas:

tubasoojaks kirjutas:Tupsik!
kui oled paigaldaja, siis vormista end kliendiks ja saad normaalsed hinnad
tavaliselt siis allahindlused -15 kuni -40 %, oleneb tootest
aga asjaarmastaja peab meil tõesti vahel enam maksma kui saksas
ka puuduvad netipoodides sellised kulud nagu kaupluses

Minu vihje oli selleks, et kui arvutikaubanduses on juurdehindlused 5-10% juures ja ka firmad elavad, siis miks peab torusid müüv firma pidama normaalseks juurdehindluseks 20-45% juurdehindlust (5% allahindlusest jätab ju müüja kindlasti endale kasumiks)

Siin on ainult üks vastus. Eesti turul puudub selles valdkonnas konkurents.

Niisikisel asjal on minu meelest veel üks aspekt. Soovimatus jaekliendi/asjaarmastajaga tegelda. Ostab vähe ja tüli on temaga palju, samu asju tuleb ikka ja jälle uuesti seletada. Mõni firma keeldub otsesõnu eraklienti teenindamast, teine mõtleb kõiksugu vigureid välja, alates kliendilepingu sõlmimisest lõpetades hinna kirvega selga virutamisega.
Endal konkreetne juhus paar kuud tagasi ühe klaasivabrikuga, härrad ütlesid selge sõnaga, et eraklienti nad ei teeninda ja sularahas ei arvelda. Kui küsisin, et mis sel eraisiku rahal viga on, ja maksta saab ju arvega ning pangas, siis mingit seletust ei saanudki. Osta oleks tahtnud ca 100 ruutu.Sama firma üks vähem ennasttäis töötaja teadis rääkida, et niisugune on ametlik poliitika. Tule firma nimel, osta või ruutsentimeeterhaaval.

Ja muidugi on konkurentsi vähesus ning ka "ehitusbuum" põhjuseks. Paraku aga kiire majanduskasv ei ole lõputu nähtus, ja loodetavasti tuleb osadel ettevõteteil, kes end väga täis söönud, oma suhtumist korrigeerida.