Ehitusfoorum

Leiliruum majas sees -- seina läheb klaasvill, mingi plaat + foolium, õhuvahe, voodrilauad. Küsimus ongi selles, et mis plaati sinna panna? Üks variant oleks Isvoer REK-25, mis on juba koos fooliumiga. Samas on selle hind suht kallis. Kas on mingit odavamat varianti? Mingi (milline?) jäik villaplaat pluss foolium eraldi peale panna (kuidas fooliumit kinnitatakse sinna?)?

puit karkass-vill vahele-foolium klambripüssiga reikade peale! jätkud isoleerid foolium teibiga on täitsa olemas poodides klabri kohad sammuti teibiga üle siis reikad gorizontaalselt ja vooder peale kõik!

Täpselt nii nagu Pelx kirjutas, st. et mingisugust plaati pole tarvis soojustuse ja fooliumi vahele enam paigaldada. Ainult et distantsliistud võid panna ka vertikaalselt, see oleneb juba sellest, kudapidi voodrilaua seina otsustad panna. Jõudu!

Foolium otse villale peale tundub veidi... õrnakene... Parem ja kindlam majandada... Ka siin foorumiteemades on tihti mainitud, et mingi plaat sinna pannakse, aga mis täpsemalt? Liistud paneks nagunii ainult vertikaalselt, lauad siis vastavalt horisontaalselt.

Ei saa ikkagi aru mis funktsiooni see plaat seal fooliumi peal täidab? Et foolium õrnake on-ei vaidle vastu, olen isegi teinekord töötuhinas ettevaatamatusest mõne lõhe või augu fooliumisse tekitanud, aga teibiga kinni ja edasi! Aga kui soovid leiliruumi pindala vähendada(plaadi paksus+distantsliist fooliumi ja plaadi vahele), siis lase selle plaadiga aga edasi.

miks sa seda plaati sinna tahad? ma pole küll kuulnud, et seda keegi paneks. soome saunaraamatus küll on see kirjas jah, aga nad ise ei tee ju ka nii.

foolium otse villa peal on täitsa ok - kui tulebki auk sisse, siis fooliumteibiga on seda väga lihtne parandada.

Mis see plaat annab -- lisasoojustus + kindlam/mugavam õiendada. Soome saunaraamatutest ei tea, aga ise sain mõtte eelkõige Isoveri enda näidisjoonistelt.

Olgu, võibolla siis ei paneks mingit plaati. Kas vana palkmaja välisseinale piisab siis 5cm villast (kl37-50), vill sai ostetud juba varem (väljaspool on tepp-plaat)?

Aga lagi -- kuidas lakke villa pannakse, sinna tuleks vist ikka mingi plaat alla panna? Või lööks hoopis mingite õhukeste laudadega villale aluse (vanu kaubaaluseid on terve hunnik olemas, kasvõi nondest)?

Lakke paned villa sedapsi et lõikad tiba ülemõõtu ja püsib ta seal talade vahel väga hästi. Kui aga mõõtulõikamine ei õnnestu, siis võid ju mõned naelad villa hoidmiseks talade külge äsada

Lakke võid alla panna ka nööri (nöörid talade tülge klambritega näiteks).

lakke teed karkassi, kuhu vahele paned villa. kui vill alla kipub vajuma, siis mina ntx lasin klambripüstoliga nööri sik-sakis villale toeks. pärast, kui paned fooliumi + voodrilaua jaoks distantsliistud, siis need juba omakorda hoiavad villa ilusti kinni.

kui on soov kasutada plaati, siis peaks sobima see isoveri VKL tuuletõkke plaat. Selle m2 hind on tublisti madalam, kui REK25, kuid ta on ka poole õhem ja ilma fooliumita.

ja veel üks rumal küsimus. kui panna otse vill+foolium, kuidas siis tuleks teha seinte äär -- 10 cm tuleb põrandat (peno + tsement) seinte vahele valda, samuti vaja paar rida keraamilis plaate seina allaserva panna. üks variant oleks ilmselt mingi tsementplaat foolimuile peale panna? veel alternatiive?

kui paneks kas rek plaadi või midagi muud fooliumi alla, kas siis õnnestuks ker. plaat otse fooliumi peale panna?

Seina karkassi alumise osa pead tegema seina karkassi tasapinnast tahapoole niipalju, et plaaditud pind jääks seina karkassiga +- tasapinda. Karkassile tuulutusliist peale, ja niimoodi jääbki alt õhukanal voodri taha. Ise olen plaadi taha niiskuskindla kipsi suranud+hydro.

mina tegin nii, et lõpetasin seinakarkassi ca 15 cm põrandast kõrgemal. põrandale seina äärde panin seinakarkassi paksuselt 15 cm kõrguse põrandapeno, nö jätkasin villasoojustust seina põrandapoolses servas penoga. s.t. villast seinasoojustuse panin kuni penoni, nii, et moodustus ühetasapinnaline seinapind (all peno, ülalpool vill).
fooliumiga villa ja peno ühenduskoha katsin fooliumteibiga (teip penoosale ca 2 cm laiuselt peale).

siis armeerisin peno armeerseguga (thermounifix 410) nii, et katsin selle seguga ka fooliumteibi + ca 2 cm jagu fooliumit, mis villa peal. kinni jäi väga hästi.

siis tegin põrandale hüdro, mille kandsin ka seinale ca 20 cm - seega katsin hüdroga ka selle fooliumteibi koos armeerseguga + natuke veel kõrgemale.

siis plaatisin ja panin laudise.

kirjeldus tundub keeruline, kuid tegelikult oli väga lihtne. ei julenud puitkarkassi sinna põrandale plaadi taha jätta - seal ta tuulduda ei saa ja tont seda niiskuse värki teab. parem karta kui kahetseda.

Ega endalegi see idee, et karkass põrandale plaadi taha jääb ei meeldi.

Kipsi sinna folliumi taha ei taha eriti toppida, võibolla lihtsalt liigne hiljutise ajakirjanduse mõju

Kas see ei tekita probleeme, et seina alumisel serv on ker. plaatide jagu õhuruumi vähem (kui üleval pool)?

no tee siis alumine osa nii, et keraamiline plaat jääb fooliumpinnaga tasa - selle saab ju üsna lihtsalt välja arvutada.

kuna mul on sauna seinas fooliumi ja laudise vaheline õhuvahe 25 mm, siis see 7 mm, mille võrra õrandaplaat justkui seda õhuvahet seal all veidi vähendas, küll kõne väärt ei ole - ikkagi on õhuvahe ligi 20 mm (17-18) ja see on täiesti piisav.

selle viimase emotkoni asemel pidi olema 18. ,ma ei tea, miks see prillnägu sinna ilmus

s.t. õhuvahe 17 - 18 mm

Niiskus saab puitkarkassi närima minna juhul kui hydrot pole või venti pole. Ja kuidas veel peaks kartma kipskarpide elanikud kelle dushiruumid on sama konstruiga st. puitkarkass+kips? Nii et ei mädane see puitkarkass leiliruumis küll kuhugi.

no aga seal kinnises nurgas betoonpõranda ja plokkseina vastas nagunii mingit venti pole. s.t. puitkarkass on seal umbselt vastu betooni, plokki.

ma ei tea, kas kipsmajade elanikud peaksid kartma v mitte, mina spetsiaalselt ehitasin ka kõik siseseinad plokist. üks koht, mis vanni ümber nõuab teatud eendit, tehakse niiskuskindlast mineritist, mitte kipsist. läheb 300 eeku kallimaks, aga mul isiklikult on palju rahulikum.

mde, kui veel sellest umbselt kinni olevast karkassinurgast rääkida. akende alla pannakse paigaldusel ka puuklotsid-kiilud. siis lastakse vahuga kinni ja kõik. mul arhitekt ja ehitaja ütlesid, et hiljem tuleb need klotsid kindlasti ära võtta ja augud vahtu täis lasta. ma ei võtnud seda kuigi tõsiselt, kuid ehitaja kiskus kõik klotsid akende ja uste alt ära.

praegu, kui möödas on aasta ja mõned toad on veel viimistlemata ning ka need klotsikesed sealt akende alt võtmata, on suurepäraselt näha, kuidas klots on kattunud õhukese hallitusega. ja klotsi ots on õhu käes ning toas on normaalne niiskus - 40-50 vahel ja ventilatsiooni puudumise üle ka kurta ei saa. seega... ikkagi parem karta kui kahetseda.

No aga kogu seina ulatuses on karkass vastu plokke, kuidas see vent siis seal fooliumi all toimib? Kipsi kasutamise suhtes niisketes ruumides olen aga samamoodi tõrjuval seisukohal. Gyprockil on tulemas aga uus Glasrocki tootesari millesse kuulub niisketesse ruumidesse ettenähtud Glasrock Hydro komposiitplaat. Tuleb siis ära oodata. Senini olen ise niiskete ruumide vaheseinakesed, eendid ja tasapinnad Siporexist ja Wedi komposiitplaadist nikerdanud. Aga kas need akende tugiklotsid ei läinud hallitama mitte seepärast, et väljastpoolt ronis niiskus sisse ja toasoojas läheb niiske puit kenasti "villaseks" küll. Vaevalt et sul toas õhuniiskus nii kõrge on et sellest see hallitus, siis peaksid ju kõik puidust vidinad olema hallitusega kaetud.

Lugesin ka seda arutelu ja tundus, et külaline tahab aretada niisket ruumi nagu vanasse palkmajja vastu välisseina. Siin pole ju midagi ühist uute kipsikarpidega, muidugi juhul, kui heast ehitustehnoloogiast on seal kinni peetud. Ja kui ei ole (tõesem variant) siis pole ka midagi ühist, sest need on ehitatud vatist... siin aga on massiivne palksein ja ilmselt isoleerimata sokli-vundamendi peal ...vala nüüd veel midagi sinna palkide vahele ja kata sein ka veel umbselt kinni,... lase ruum vett ja auru täis ja siis küsi: kus see niiskus sinna saab, kui on hüdro ja vent?