Ehitusfoorum

Saavutamaks väikemaja puhul võimalikult suurt sisepinda (maks 60 m2 pindalal) sooviks teada kui kaugel peaks räästa serv olema seinast?
Kui panna vihmaveerennid kas siis pole kaugus oluline ja võib olla ka ainult 10-20 cm seinast eemal?
Kuivõrd ilus selline lahendus on?

Ilu on vaataja silmades, katuse võid ka ilma räästata teha, jääb tuulekasti mikerdamine ära ja vihma korral on ilus vaadata kuidas vesi seinal mängleb . Kas oled tähele pannud kui palju vanadel tublidel palkehitistel katus üle seina ulatub? Kui oled tähele pannud, siis mõistata, miks. Ja aru ma ei saa mis takistab sul pikemat räästast tegemast, tundub justkui hakkaksid valmisoleva katuse alla seinu ehitama

murmet kirjutas:Ja aru ma ei saa mis takistab sul pikemat räästast tegemast, tundub justkui hakkaksid valmisoleva katuse alla seinu ehitama

Ta tahab ju väikeehitisel (60m2) saada maksimaalselt ruumide sisepinda. Ehitisealune pind aga on ju räästa projektsioon maapinnale.

Ok, aru sain, miks

USAs olid majad, millel katuse otstes oli vaid tolline laud üle ääre. Ega ta mõistlik ei tundunud...
Räästas oli ikka mingi 50-60cm. Nagu harilikult.

räästakast ei ole hoonel ainult ilupärast vaid tema funktsioon on kaitsta seinu liigse märgumise ja päikese eest. Kindlasti räästakast ei ole õige koht raha kokkuhoidmiseks. Ühekordsel majal min 40 cm

aga kui panna näiteks 20 cm räästas ning 10 cm vihmaveerenn.
kas see teeb sama välja mis 30 cm räästast?

nii või naa on inetu ja ei täida ka oma funktsiooni
alla poole meetri mina ei teeks

70 cm vähemalt

Egas siis palju midagi ei muutu, kui majal räästast üldse pole, katusepealne vihm ei tohi lihtsalt mööda fassaadi alla joosta.
Nüüd tehakse ju ka nn. viilkatusega puit-funkmaju, kus seina ja katuse ühenduskohas on ainult vihmaveerenn. Talupoja mõistusega see küll ei haaku, aga nii saa ka.

no ma otse ei tea selle 60m2 asja kohta aga. kuskilt ma just lugesin et maja alune pind on maja seintega võimalik välja arvutada kui räästas jääb alla 50cm st et 60 ruutu maja võib olla 6x10m plus igast äärest 50cm räästas üle. välismõõdud siis.
Loodetavasti saite poindile pihta

Eks see sõltub sul ka faassaadi kattematerjalist,kuidas vastu peab ja kuhu vesi tuulega sisse võib pressida.Ega vihm kunagi otse alla saja.Tähtis on selle asja juures,et olemas on korralik vihmaveesüsteem.
Minu madal uberik,räästakõrgus 2.2m maast,r.-laius 0,5m+veerenn. Sein vihmaga ikka alt 1/3 märg,tormiga vapsee pool seina.Mis sa hing ikka teed.Loodad,et puidule võõbatud tarkade insenerihärrade poolt aretatud keemiakombinatsioon vastu peab ja vsjoo.Küll pärast jälle ära kuivab.Mul ka hing kripeldas,kui seinad soojustuse ja uue fassaadikatte said,et näe 15cm jälle räästas kitsam kurat.egas sa katust ümber hakka sellepärast ehitama...nigu japsi maja pärast
Tempsi vms.ehk talub ka sellist värki,et otse peale kallab...

Mingi aeg peaks kerkima Tartus supilinna kolmekordne maja, millele arhitekt on ette näinud räästata lahenduse ~45 kraadisele viilkatusele. Majal peab olema puitvooder nagu sealkandis kombeks. Eks mõelge ise, mis näeb parem välja, kas renn otse seina küljes või räästa küljes. Eks ma ise tahaks ka seda tulemust seal näha, aga see vast aasta-paari pärast.

Kel raha palju, las teevad! Üksasi on räästarenn, aga kuidas katusealune tuulutus toimima hakkab? Kas fassadi alt katuseharjani välja?

Põhimõtteliselt saab-on räästarenni ka katuse alumise ääre sisse peita, nati rohkem plekksepatööd ja vastavad kronsteinid vaja teha. Allatulekud, siis samuti fassadi taga või selle välimise pinnaga tasa.

üks tuulutuse variant on "risti" (kui maja väga pikk ei ole, nii kuni 7m), st mitte alt üles, vaid külgedelt.

meil eestis tuult piisavalt palju, et tuuletõkke või aluskile (või mõlemad) ära kuivatada, peamine, et vähemalt 5cm ruumi oleks (kui silmaga näeb ühelt küljelt teisele katusematerjali alt läbi, siis puhub sealt ka tuul ilusti läbi). plekkkatuse puhul vast pole mõtet nii teha (higistab rohkem), aga mingi bituumenlaineplaadi või eterniidi puhul miks mitte.

lühikese räästa puhul on lihtasalt oht, et kui maja soojust ei pea (või akende kohal), siis hakkavad jääpurikad kergemini tekkima.
IMHO kui viilkatusega maja räästa laius on nii 15-20% seina kõrgusest, siis on küll ja küll. pikema "vihmavarju" võib sissepääsule teha.

sein saab märjaks nii või naa, meil juba sellised ilmad talvel ja sügisel, et kui vihm, siis ka tuult parasjagu.

mul ümber ringi 1m seelik.. kas ok?

kui ühekordne maja, siis vast veidi imelik. kui 2 korruseline ja seinakõrgus üle 4m, siis on täitsa okei. rohkem pole kunagi halvem.

jama on siis, kui maamaksu ehitusaluse pinna järgi arvutama hakatakse

taastaja kirjutas:Kel raha palju, las teevad! Üksasi on räästarenn, aga kuidas katusealune tuulutus toimima hakkab? Kas fassadi alt katuseharjani välja?

Katusetuulutus siiski ei ole koos fassaadi tuulutusega. See oleks liiast.
Aga kas supilinnas on selliseid ilma räästata maju teisigi? Välisviimistlus, konstruktsioonimaterjal, katusekalle ja -kate on külle ette antud seal.

... ja muinsuskaitsjad on ilma räästata kastiga nõus?
Katusealust tuulutust saab mingil määral ka sellisel katusel läbi veerenni lahendada. Lihtsalt see plekk, mis kaitseb vee sattumist veerenni ja fassaadi vahele tuleks natuke väljapoole paigaldada, siis saab selle vahelt õhk liikuma. Võimalik oleks ka renn nati fassaadist eemale paigaldada, aga siis on suurem oht, et sademed suurema tuulega ka sealt sisse pressivad ja soojustus võib ohtu sattuda.

Ehk on räästaga mängitud ehitusaluse pinna pärast Aga see selleks, arhitektid tahavad ju ka millegi eest raha saada. Lihtsalt, et saab ka tuulduva fasaadi teha ilma räästata, kui peaks vajadus olema. Siis saabki fassaad ühtlaselt UV kiirgust ja vett