Ehitusfoorum

ostsime endale vanema maja, umbes 20 aastat. Majas keskküttesüsteem - toas radikad, keldris katel.
Siiani polnud vaja kütta ja ei tulnud selle peale ka, et selline probleem võiks tekkida.
Nimelt, katlal peal "kraadiklaas". Tänase ilmaga, enne kütmist näitab 20 kraadi, kui hakkame kütma, siis kiiresti tõuseb kusagil 40-60 vahele. Selleks ajaks (umbes pool tundi peale kütmise alustamist) on tubades radikad kuumad.
Aga meie rõõm oli üürike. Peale kütmise lõppu on radikad veel umbes tund aega soojad ja kõik.
Kütame puudega, ei kujuta ette, et iga tunni aja tagant käia puid peale viskamas ... eriti öösel.
Pööningul käisime ka, seal mingi ülevalt auguga paak, silma järgi umbes ämbrine. Ümberringi on ta ära soojustatud kasukate ja muu säärasega.
Kui maja müük ei tule kõne alla, samuti investeerida moodsematesse katlasüsteemidesse ... kas kuidagi annaks parandada meie kütteprobleemi?
Aitäh nõuannete eest.
Perenaine maalt metsade vahelt

Pole ju soojust salvestavat veehulka kuskil ehk akupaaki.

aga kas on võimalik see soojust salvestav akupaak panna näiteks katlamajja või peab ilmtingimata olema pööningul?
ja millest see paak peab olema? Kas seda saab teha näiteks vanast metalltünnist???
Eeldan, et ostes maksab mitu tuhat, see raha läks kahjuks juba puude ostmise peale ära!

Tuleks paigaldada akumulatsiooni paak 1-2m3.See peaks Teie muret leevendama.Mul endal sama olukord. Ostsin suvel maja.Nüüd toad soojad- tänu maaküttele. Puidukatel ootab oma tundi... reservküte.Järgmisel suvel paigaldan kindlasti ka akumulatsioonipaagi.

kõigepealt võta ühendust müüjaga ja küsi talt, kuidas tema küttis ja kui kaua soe oli.

kui aga asi akupaagi puudumises, siis jah, tuleks see ikka teha/paigaldada. aga võibolla on seal teie katlal miski nõks - küsi müüjalt.

Probleem on selles et süsteemis on veemaht liiga väike. Vee kogus mis on katlas ja radiaatorites kokku on liiga väike et hoida maja soojana pikemat aega. Selle probleemi lahendamiseks on vaja lisada süsteemi akupaak. Kas 560L, 1m3 või veel suurem, see sõltub juba majast.

Katlaga kütad akupaagi soojaks (kütta tuleb muidugi pikemalt kui praegu) ja siis radiaatoritesse võetakse vesi akupaagist. See hoiab kütmistsüklid pikemad.

müüjaga läksime enne tehingu sõlmimist riidu, kuna läks koos oma puudega vastu talve minekut ja meie pidime endale uued puud muretsema... seega müüjalt küsida ei saa.
Aga uurin veel selle akupaagi kohta, see mis seal pööningul on - see ei ole kohe kindlasti mitte see asi?
maja taga vedeleb küll üks tünni-tonni moodi asjandus, äkki õnnestuks sellest miskit monteerida?
Kuidas siis süsteemis see värk käib? Et milline oleks küttesüsteemis "värkide" järjestus? kõigepealt katel, siis akumulatsioonipaak, siis torud, siis radikad?
Aga kuna pööning on hästi kitsas ja madaluke, siis sellist suurt (1-2m3) ei saa küll pööningule paigutada. kas ikka saab see paak seista ka keldris, katla läheduses?
Aitäh kaasamõtlejatele-juhatajatele

See ämbrimõõtu asi pööningul on paisupaak. Kuna vesi soojenedes paisub, siis see kaitseb ülerõhu tekke eest süsteemis.

Akupaak on soovitav paigaldada katla ja küttesüsteemi vahele. Kas küttesüsteem on vabaringlusega või pumpadega?

nii, pumpasid, kui selliseid ei ole süsteemis tuvastanud!

Akupaak ikka katla juurde

Akupaak katla juurde ja katla ning akupaagi vahele pump. Pump on vajalik akupaagi soojaks laadimiseks.

akupaak peab olema kindlasti mitte suvaline tünn! pead ikka ostma tegijatelt! sest akupaak pole lihtsalt tünn! vaid tugevdatut ja surve pidav!! sinul on präegu lahtine süsteem mida tuleks ümber teha kinniseks! ja see nõuab ikka raha! ja mitte vähe! akupaak +pumbad ,vähemalt 2 + termod +kindlasti isolatsioon akupaagile ! siis saad enam vähem hakkama!! ja kuidagi säästa oma kulusid!! kahjuks need kulud on paratamattud! kuna see talv pidi külm tulema! loodan ainult et kattel pole nõrk kuna muidu pärast pole kerge seda akupaaki ülesse kütta!! soovid täpsemalt annan tl.nr lihtsam seletada! ehk leiab kergemat teed!

Vanasti neid süsteeme jah niimoodi ehitatigi, ilma akumulaatorpaagita, rääkimata tsirkulatsioonipumpadest ja termoregulaatoritest. Katel on Sul ka kindlasti mingi vana leedukas või vene oma.
Ja kui soovid, et süsteem kauem sooja annaks, siis investeeringutest ei pääse. Kõige lihtsam oleks ehk olemasolevale süsteemile akupaagi lisamine, kuid see tekitab kohe probleemid:
1)katel jääb nõrgaks, kuna köetava vee hulk suureneb kordades.
2) paisupaagi maht jääb väikeseks suurenenud veekoguse tarvis. Selle vastu aitab jah süsteemi kinniseks ehitamine, kuid vana madalarõhuline süsteem võib surve suurenedes lekkima hakata.

Mina Sinu asemel teeks nii: kuna külmad ukse ees, siis laseks selle talve vanaviisi edasi. Lihvid katlakütja ametit ja kogud raha ning ideid. Kevadeks oled ehk saanud enam-vähem selgeks mida tahad, ostad asjad ära ja saad suvel rahulikult valmis ehitada.
Aga sellest akupaagi kandidaadist tee kasvõi pilt ja pane siia üles, siis lihtsam hinnata, saab asjast asja või ei. Omal samuti vanast survemahutist tehtud akupaak, ja pole tal häda midagi. Peaasi et vett peab. Kasuka saab ise ka ümber panna ja vajalikud vidinad sisse/külge panna. Metalli hinnad on praeguseks päris arvestatavad.

kõik eelnevad nõuanded ja tarkused õiged... Endal oli kunagi sama probleem ja hakkasin kütma kivisöega. Katla põhi kivisütt täis ja kergetest pilbastest tuli peale, et leek ei läheks väga vihaseks. Kuna kivisöel kütteväärtus mitu korda kõrgem, piisas ööpäevas kahest korrast kütmisest ka kõige külmema ilmaga. Nüüd juba mitu aastat akupaak ja hetkel käsil üleminek maaküttele. Ise soovitan samuti see talv üle elada ja akupaak vahele jätta ning minna kohe maaküttele. Meil maja 250m2 ja maakütte orjenteeruv maksumus 150 000.-

Sul on akupaaki (küttevee maht) süsteemis liiga väike ning maja halvasti soojustatud.
tsirkulatsiooniga süsteemis võid akupaagi kuhu tahad panna (pööning, kelder, katlaruum jne.)
Vabasüsteemis on kõige parem koht paisupaagi juures. Sõltuvalt küttesüsteemi skeemist on sobivad kohad teinekord ka katlast väljuva toru juurest kuni paisupaagini. Igatahes saab vabasüsteemis paisupaaki paigutada mitmeti ja mitmesse kohta. Mina paneks ta paralleelselt radikatega.
Paisupaagi maht sõltub eelkõige maja soojapidavusest. Tahkekütuskateldel on sobivaks juba tonn, kuid mida suurem, seda parem. Lihtsalt teatud suurusest pole enam mingit mõtet suurendada. Täpne suurus tuleb soojusarvutusest. Paisupaagiga soovitan lahendada ka maja tarbevee soojendamine, sest tarbevee soojusvahetuse vee maht liitub akumulatsioonipaagi mahule juurde. Ja nüüd on saada odavalt elektrilisi veeboillereid koos soojusvahetiga.

Kalvis kirjutas:Sul on akupaaki (küttevee maht) süsteemis liiga väike ning maja halvasti soojustatud.
tsirkulatsiooniga süsteemis võid akupaagi kuhu tahad panna (pööning, kelder, katlaruum jne.)
Vabasüsteemis on kõige parem koht paisupaagi juures. Sõltuvalt küttesüsteemi skeemist on sobivad kohad teinekord ka katlast väljuva toru juurest kuni paisupaagini. Igatahes saab vabasüsteemis paisupaaki paigutada mitmeti ja mitmesse kohta. Mina paneks ta paralleelselt radikatega.
Paisupaagi maht sõltub eelkõige maja soojapidavusest. Tahkekütuskateldel on sobivaks juba tonn, kuid mida suurem, seda parem. Lihtsalt teatud suurusest pole enam mingit mõtet suurendada. Täpne suurus tuleb soojusarvutusest. Paisupaagiga soovitan lahendada ka maja tarbevee soojendamine, sest tarbevee soojusvahetuse vee maht liitub akumulatsioonipaagi mahule juurde. Ja nüüd on saada odavalt elektrilisi veeboillereid koos soojusvahetiga.

Ega isand Kalvis`el pütid sassi pole läinud? Akupaak ja paisupaak ikka suht erinevad asjad.

Ei ajanud. Aga teadmiseks - üleval lahtise paisupaagi juures on kõige kuumem vesi vabaringlusega süsteemis, seega akupaagi asukohaks sobib samak oht, mis paisupaagil (NB sundtsirkulatsiooniga süsteemides on paisupaak vastupidi - kõige külmemas kohas). Loomulikult võib mõlemat funktsiooni ühitada ühe paagina.
Kuna kuumim vesi on ka katla väljumistorul siis sobib akupaak ka sinna. Kuid seal on üks miinus - kui akupaak on järjest siis see põhjustab teist ebameeldivat efekti - kütad tunde, kuid soe radikatesse ei jõua. Kui akupaak on paralleelne siis küttes jõuab soe kohe radiaatoritesse.

Kalvis kirjutas:Ei ajanud. Aga teadmiseks - üleval lahtise paisupaagi juures on kõige kuumem vesi vabaringlusega süsteemis, seega akupaagi asukohaks sobib samak oht, mis paisupaagil (NB sundtsirkulatsiooniga süsteemides on paisupaak vastupidi - kõige külmemas kohas). Loomulikult võib mõlemat funktsiooni ühitada ühe paagina.
Kuna kuumim vesi on ka katla väljumistorul siis sobib akupaak ka sinna. Kuid seal on üks miinus - kui akupaak on järjest siis see põhjustab teist ebameeldivat efekti - kütad tunde, kuid soe radikatesse ei jõua. Kui akupaak on paralleelne siis küttes jõuab soe kohe radiaatoritesse.

Jajah, kui Sa niimoodi lahti seletad, on loogiline küll .

kindlasti on siin palju häid soovitusi jagatud seoses akumuleerimiseks vajaliku paagiga.
Märkimata on jäänud muidugi ka seline pisiasi, et kindlasti peaks kontrollima süsteemi täituvust, st kas vesi ikka on ka üleval paisupaagis või on ta mingil põhjusel (auranud või lekkinud) vähemaks ja siis ka omab väiksemat soojusmahtu.
Mis puudutab pumpa süsteemis, siis mina olen vastupidi siin soovitatule üritanud sellest hoiduda. Pumbaga saab küll vett kehvasti ehitatud süsteemis paremini ringi ajada, aga kui vabavooluga ilusti kulgeb, siis pole pumpa vaja.
Kindlasti on oluline ka torustike soojustamine keldriosas, samuti tulevikus akumulatsioonipaagil (mida mina soovitaks ikka katlale paralleelselt alla keldrisse-> alul soojenevad radikad kiiresti, aga hiljem hakkab soojus akumuleeruma)).

merike kirjutas:müüjaga läksime enne tehingu sõlmimist riidu, kuna läks koos oma puudega vastu talve minekut ja meie pidime endale uued puud muretsema... seega müüjalt küsida ei saa.
Aga uurin veel selle akupaagi kohta, see mis seal pööningul on - see ei ole kohe kindlasti mitte see asi?
maja taga vedeleb küll üks tünni-tonni moodi asjandus, äkki õnnestuks sellest miskit monteerida?
Kuidas siis süsteemis see värk käib? Et milline oleks küttesüsteemis "värkide" järjestus? kõigepealt katel, siis akumulatsioonipaak, siis torud, siis radikad?
Aga kuna pööning on hästi kitsas ja madaluke, siis sellist suurt (1-2m3) ei saa küll pööningule paigutada. kas ikka saab see paak seista ka keldris, katla läheduses?
Aitäh kaasamõtlejatele-juhatajatele

Sul seal pööningul kindlasti paisupaak - varem ´tehti nii.
Kuni ahi köeb seni sul soojust jägub , kui ära jahtub -tuba külm.
Oleneb kui mitu m2 sul vaja kütta on - sellest oelneb ka akupaagi suurus.
Endal mul 150 m2 onn- seda kütab 1, 8 tonnine akupaak - sooja nagu jagub.
Akupaak - kui võimalust on pane ikka katla juurde ( vahele ka paisupaak). Muidugi epavad siis olema pumbad ka mis vee ringlusse pumpavad.
Muidugi las töid teotavad asjatundjad.
Kui paagid paigaldatud siis lase vaadata kas seda paisupaaki seal üleval üldse vaja on- kui pole lase see maha võtta- lihtsalt üleliigne asi.
Mul endal oli sama lugu- kevadel võtan selle pööningult maha.

Muidugi soovitan vaadata katel ka üle ja see ära puhastada - seest. Kütab siis nagu paremini.

Oi-oi mehed-mehed, ajate oma tarkustega merikesel pea täiesti umbe! Tal isegi suur mure, et sai majamüüjalt petta. Mina ei soovitaks midagi enne otsustada - siin mitmete ebaprofessionaalsete ja ajutiste meetmete soovitamiste järgi. Ajutised ja viletsad lahendused küll leevendavad olukorda, kuid korraliku kodu eesmärki ei täida- vaid taas mahavisatud raha. Kui ikka see maja on merikesel uus kodu ja seal tuleb hakata elama, on siiski kõige etem lahendus, kui ta leiab suurte kogemustega ning litsentsiga soojustehniliste tööde tegija, kes erapooletult seletab merikesele kõikidest küttesüsteemide võimalustest ja kui siis merike otsustab, millist kõige paremaks peab, taotleb pangalaenu ning laseb juriidiliselt korraliku töövõtulepingu alusel majas küttesüsteemi korda teha. Ei maksa merikesele kärbseid pähe ajada. Üks soovitus (ka ttt656 pakub seda varianti), mis on hädaolukorras talve üleelamiseks, on kasutada kütteks kivisütt (kui tegemist on malmkatlaga). Mugav see olema küll ei saa, kuid ikka parem, kui iga paari tunni tagant käia puid alla loopimas.
Samas hr-ad soovitajad- ärge nii väga oma kahtlaste ideedega merikesel pead segi ajage.

Jah tundus endale ka, et mõni mees on loomuliku tsirkulatsiooniga töötava süsteemi tundmisest väga kaugel. Ühinen Kalvise jutuga ja eeldades, et süsteem on "vanaaegne" siis on seal ka malmist keskküttekatel-suure tõenäosusega leedukate Neris. Sellise katlatüübi kütmine puudega-palka endale katlakütja. Asi selles, et puidu põlemisel tekib palju madalam temperatuur kui kivisöel ja puit põleb kiiremini kui süsi. Aga nüüd vastu talve ja kui rahad otsas, siis tuleb talv lihtsalt "välja kannatada" ja kevadeks otsustada mida edasi teha. Aga seda vett seal pööningul paisupaagis soovitan kontrollida iga paari kuu tagant. Ja just nimelt siis kui vesi süsteemis jahtunud olekus on (kuumast peast vesi on paisunud). Endal oli kunagi vanemate majas tehtud paisunõule min. märk.
See, et süsteem kiiresti maha jahtub üheks põhjuseks on ka kirjeldatud puidu põletamisega saadav 40-60 kraadine temperatuur. Kivisöega aga peaks temperatuur tõusma 80-90 kraadini- ja jahtumisaeg ka pikeneb.

Selliseid süsteeme ehitasin minagi veel 15 aastat tagasi aga nüüd ma ehitan ahjusi...Nii omale, kui soovijatele. Maja peab sooja pidama mõlemal juhul aga ahjusoe on ropult õkonoomsem ja mõnusam.
Miks ma küll 10 aastat torujüri olin

Tere.Kalvis kirjutas

Ei ajanud. Aga teadmiseks - üleval lahtise paisupaagi juures on kõige kuumem vesi vabaringlusega süsteemis, seega akupaagi asukohaks sobib samak oht, mis paisupaagil (NB sundtsirkulatsiooniga süsteemides on paisupaak vastupidi - kõige külmemas kohas). Loomulikult võib mõlemat funktsiooni ühitada ühe paagina.
Kuna kuumim vesi on ka katla väljumistorul siis sobib akupaak ka sinna. Kuid seal on üks miinus - kui akupaak on järjest siis see põhjustab teist ebameeldivat efekti - kütad tunde, kuid soe radikatesse ei jõua. Kui akupaak on paralleelne siis küttes jõuab soe kohe radiaatoritesse.

Küsimus" Kalvisele".Kui on vabaringlus süsteem ja paned akupaagi ules pööningule paisupaagi kõrvale,siis kuidas sealt akupaagist pärast sooja radikatesse tagasi saab kui pumpa ei ole ja katelt enam ei kõeta

Mul on kuri kahtlus, et Kalvis suutis ikkagi akupaagi ja paisupaagi segamini ajada. Paisupaagi mahtuvusega tonn (ma arvan, et siis kuupmeetrit pidas silmas) võiks teoreetiliselt kogu süsteemi maht olla 10 kuupmeetrit. Ma ei oska küll välja mõelda, miks niisugust hulka vett peaks ühe eramaja jaoks soojaks kütma. Tõsi küll selle jahutamine võtaks päris mitu päeva aega isegi sita soojustuse puhul aga kogu selle asja mahutamine pole ka enam päris lihtne. Endal oli mul täpselt sama jama mis teema alustajal.
Maja, soojutus selline sõelapoolne. Kaks talve ajasin kivisöega läbi. Niipea kui kütmine lõppes hakkas maja tasakesi jahtuma. Kivisöega sai niipalju mäkerdada, et jätsin ta tasakesi hõõguma. Selliselt sai mingi 6 kuni 8 tundi kuidagi hakkama. Katel oli aga nii väike, et paras barbimajale. Vett mahtus sinna katlasse umbes ämbritäis. Kogu süsteem oli vabavoolne, mille plussiks on see, et kui sul elekter ära astub siis ei juhtu mitte midagi.
No olgu, kuidagi sain hakkama. Selle aasta kevadel tegin asja ringi, kuna hinnapakkumine oli minu soovitud asjale 120 000 siis ma saatsin selle müüja kurele. Lugesin nädal aega igasugu asju mööda interneedust ja tegin kogu värgi valmis 54 kiloga. Selles on siis katel Viadrus U26/7, akupaak 1500 liitrit, Laddomat (katla ja akupaagi vaheline automaatikaga segusõlm), sellesama regulaatori juhtimisautomaatika, paisupaak 150 liitrit, elektritenn, põrandakütte regulaator, kolm pumpa, suitsutoru, kütuse põlemisel tekkiva suitsurõhu regulaator (üks iseavanev siiber mis käib suitsutoru külge) ja siis veel umbes ämbritäis ventiile, manomeetrid ja ühendusnublakaid. Nüüd olen kaks kuud selle uue asjaga elanud ja asi on kordades parem kui eelmine süsteem. Kuna kütan kivisöega siis see hakkab tasakesi närvidele käima aga naabrimehe puudega jahumine tundub veel mõttetum. Kunagi kui ma miljonäriks hakkan siis peab mingi maa- või õhukütte panema. Seniks aga on kivisöega mäkerdamine kõige odavam, kui mitte enda tööd sinna arvestada. Kogu selle katlamaja kokkupanekuks läks mul umbes nädal. No õhtuti sain teha, päeval olin tööl. Ettevalmistused aga olid päris pikad, uus katla ja paagi alus (ma polnud kindel, et see keldripõrand vastu peab), korstnalõõride vanade aukude kinnitoppimine ja uute avade tegemine, umbes miljon korda mõõta ja arutada, kuidas see asi kõik keldrisse ära mahutada, elektrijuhtmed ja pisike elektrikilp koos mõnede lampidega. Ja siis lõpuks veel selline pisiasi nagu see, et kuidas kogu see plaanitud kraam sinna keldrisse saada. Nibin nabin ei pidanud ma hakkama ukseavasid suuremaks raiuma. Õnneks oli olemas piisavavalt suur valik sobivate mõõtudega asju. Aga hetkel ei kurda, kuna eelnenud aastate radiaatoritega võrreldes on põrandaküte ikkagi kordades ühtlasem. Lisaks saab erinevate kontuuride puhul automaatika abil kõik toad ühtlaselt soojaks. Radikate puhul olid seal küll kraanid ees aga see eeldas iga natukese aja tagant nende näppimist, pealegi oli mul ülimalt tugev vastumeelsus näppida umbes 20 aasta vanuseid kraane, mis ei ole kuulkraanid. Eelmise süsteemi puhul hakkas katlast kaugemal olev tuba kiiremini jahtuma ja üleüldse oli tunne nagu oleks ma kõigusoojane. Külmemal päeval polnud ka haruldane, kui toas oli korraks 18 kraadi ja siis enamuse päevast mingi 16 või isegi 13.

meistrimees@email.ee