Ehitusfoorum

süvaveepump, 0,4 Kw
juhtme pikkus ca 50 mm

milline on minimaalne mõistlik ristlõige?

juhtme pikkus ikka 50m

Pingelangu arvestades pole erilist vahet kas 1.5 või 2.5ruudune. 10A kaitse ette. Ise paneks reservi mõttes mcmk 3x2.5.
Peamine on, et sa kaablit ennast füüsiliselt kaitseksid - maakaabel ja korraliku kollase kõri sisse.

aga kas on reaalne, et nt 0,75 mm2 kaablit kasutades itaalia päritolu süvaveepumbas kaabli väiksuse tõttu mähised läbi põlevad paari nädalaga?

kylaline22 kirjutas:aga kas on reaalne, et nt 0,75 mm2 kaablit kasutades itaalia päritolu süvaveepumbas kaabli väiksuse tõttu mähised läbi põlevad paari nädalaga?

Oleneb muidugi kaabli pikkusest, kuid on küll reaalne. Koormusel võib tekkida arvestatav pingelang ning mähised kuumenevad üle. Korralikult pumbal võiks muidugi termokaitse sees olla, mis läbipõlemisest päästaks. Aga normaalsest tööst ei oleks juttu ikkagi.

Ütle pumba võimsus ning kaabli pikkus, siis saab pingelangu välja arvutada.

0,37 Kw on pump, termokaitse peaks olemas olema

0,75mm2 juhat oli ca 27m, edasi 1,5mm2

kusjuures pumba enda originaaljuhe on 1mm2

kogu aeg ununeb midagi -

0,75mm2 juhet on ca 27m (kaevus), siis 1,5mm2 kuni releeni ca 22m (majani), edasi 2,5mm2 juhet kilbini ca 20m

Juhtplokist pumbani tuleb kasutada kiudkaablit.Kokku on 49 m siis kaabel 1,5 mm2, vaheta kaabel alates pumbast. 0,37 kw 1 faasilisel mootoril võib 1,5 mm2 kaablit taha panna 114 m.

Toomas
51 62 338

jan kirjutas:

kylaline22 kirjutas:aga kas on reaalne, et nt 0,75 mm2 kaablit kasutades itaalia päritolu süvaveepumbas kaabli väiksuse tõttu mähised läbi põlevad paari nädalaga?

Oleneb muidugi kaabli pikkusest, kuid on küll reaalne. Koormusel võib tekkida arvestatav pingelang ning mähised kuumenevad üle. Korralikult pumbal võiks muidugi termokaitse sees olla, mis läbipõlemisest päästaks. Aga normaalsest tööst ei oleks juttu ikkagi.

Ütle pumba võimsus ning kaabli pikkus, siis saab pingelangu välja arvutada.

aga kui suur oleks 0,37 Kw pumbal suurim lubatud juhtmepikkus 0,75mm2 juhmega?
viidatud 26m juhtmega, mis oleks pingelang?

ja kas neid tabeleid netis ka kuskilt leida võib?

terv

Leiab ikka:

http://www.elektroskandia.ee/files/Liht ... 0tabel.pdf

http://www.elektroskandia.ee/files/vask ... kkused.pdf

Pingelangu võid arvutada selle programmiga:
http://www.miscel.dk/MiscEl/miscel.html


Üldiselt ei ole mõtet ristlõikega koonerdada (a'la kui pikaks me saame kaabli venitada, enne kui probleeme tekib).
Konkreetselt 26m jupis 0.75mm2 kaablis (juhtmes pikkusega 52m) 1.6A voolu puhul tekib pingelang ca. 2V.

Muide, süvaveepumpadel ei pruugi olla kaabel 3-sooneline, vaid hoopis 4-sooneline. Kasutusjuhendis võiks see kõik kirjas olla. Võib olla kirjas ka ristlõige.

jan kirjutas: Oleneb muidugi kaabli pikkusest, kuid on küll reaalne. Koormusel võib tekkida arvestatav pingelang ning mähised kuumenevad üle. Korralikult pumbal võiks muidugi termokaitse sees olla, mis läbipõlemisest päästaks. Aga normaalsest tööst ei oleks juttu ikkagi.

Ma ei saa nüüd hästi aru? Mis ajast pingelang toitekaablis mootori mähiseid kuumutab? Pingelangu tõttu lihtsalt mootor arendab väiksemat momenti, st su pumba tootlus langeb. Mootori mähiste kuumenemist võib põhjustada näiteks suurem koormus (pumpad midagi paksemat kui vesi), valed jahtumistingimused vms.

Sa peaaegu et vastad endale ise. Väiksem pinge tähendab väiksemat momenti... Aga pumba koormus jääb ju samaks. Ikka see sama vesi. Ikka on vaja täpselt samasugust võimsust arendada, et vett imeda ja tõsta. Selline nõrk mootor pole aga sellise pumba jaoks ette nähtud ja kuumeneb üle.

Njaa, ketase jutt tundub mõistlik. Teema on iseenesest põnev, peaks kirjandusse süvenema

Vabandan, ma unustasin selle teema olemasolu sootuks ära Kui pidev koormus on 0,37kW, siis pingelang ei ole tõepoolest määrav. Ohtlikuks võiks lugeda alates 10% nominaalist erinevaid pingeid. Samas pumba käivitusvool võib olla oluliselt suurem. Kas on mingit seaduspärasust selles osas, millal pump sureb? Käivitamisel või hoopis siis, kui juba on tükk aega töötanud?

Käivitamisel sureb vast ainult siis, kui mootor üldse ringi käima ei jõua hakata.

ketas kirjutas:Käivitamisel sureb vast ainult siis, kui mootor üldse ringi käima ei jõua hakata.

Seda ma mõtlengi, et seisuolekust vee voolama saamiseks on hetkeliselt vaja suurt voolu, pinge langeb, moment langeb. Paradoks. Kui nüüd selle kriitilise hetke jooksul vett kohe voolama ei saa, siis olenevalt kvaliteedist, võibki mähiste isolatsioon ära küpseda.

Huvitav mis pumba toru teises otsas on?

jan kirjutas:

ketas kirjutas:Käivitamisel sureb vast ainult siis, kui mootor üldse ringi käima ei jõua hakata.

Seda ma mõtlengi, et seisuolekust vee voolama saamiseks on hetkeliselt vaja suurt voolu, pinge langeb, moment langeb. Paradoks. Kui nüüd selle kriitilise hetke jooksul vett kohe voolama ei saa, siis olenevalt kvaliteedist, võibki mähiste isolatsioon ära küpseda.

Huvitav mis pumba toru teises otsas on?

25m 3/4 toru üles ja siis tühi hüdrofoor

ketas kirjutas:Pingelangu võid arvutada selle programmiga:
http://www.miscel.dk/MiscEl/miscel.html


Üldiselt ei ole mõtet ristlõikega koonerdada (a'la kui pikaks me saame kaabli venitada, enne kui probleeme tekib).
Konkreetselt 26m jupis 0.75mm2 kaablis (juhtmes pikkusega 52m) 1.6A voolu puhul tekib pingelang ca. 2V.

Muide, süvaveepumpadel ei pruugi olla kaabel 3-sooneline, vaid hoopis 4-sooneline. Kasutusjuhendis võiks see kõik kirjas olla. Võib olla kirjas ka ristlõige.

kaabel 3 sooneline, 1-faas.
kasutusjuhendis kirjas - kasutada pumba võimsusele vastavat kaablit. ja punkt.
pumbal kirjas 0,37 Kw
nüüd 0,75mm2 kaabliga mootor küpse.
kelle "süü"?

Mis pumbaga tegu? Viimasel ajal mõningate pumpadega jama olnud, tehases on kinnitused nii kinni tõmmatud et pump ei hakka ringi käima.Lamellid sees kokku surutud.

Toomas
51 62 338

ei teagi täpselt, mingi itaali qs või sq
väimees ostis nurinata uue mootori, aga minu meelest sai lüpsta.
eriti, kuna kilbis on volte 234, so uue standardi jagu.
pingelang selle pealt peaks piisavalt alles jätma iga mootori jaoks, mis mõeldud vana standardiga (220v)

Mulle isiklikult tundub, et pump ei surnud maha vale kaabli ristlõike pärast. Kui kaablis tekib pingelang, siis seda saab võrrelda lisatakistusega staatoril, vanasti aga oli see üks mootori kiiruse reguleerimise viise (enne sagedusmuundurit). Langes kiirus, langes moment, aga mootori surma see ei tähendanud. Kas asi pole äkki selles, et 25m tõstekõrgust on 0,37kW pumba jaoks liiga palju? Elektriline võimsus on ju tõstekõrguse ja survetugevuse korrutisega võrdelises sõltuvuses. Muidugi pingelang vähendab ka mootori võimsust, aga usun, et see pole mitte antud probleemi põhjus, vaid aitab ainult peapõhjusele kaasa.

Pole küll veepumpadega päris sina peal kuid pakuks veel ühe variandi.
Kas siis kui hüdrofor ei hoia survet ei anta mitte veepumbale pidevalt
sisse - väljalülitus käsklusi. Mäletan et ühe maja peal oli mingi sarnane
jama ja torumehed väitsid et kui nii jätta siis pumpa kauaks ei ole.
Kahjuks ei tea mis nad seal tegid või leidsid aga korda nad said.

pump sai ostetud vastavalt poe soovitustele

õige mudel QP JET 40/27 -
http://www.proidea.hu/11/resourcefile/1 ... QP_JET.pdf
siin nt 45m puhul lubatud ka 1mm2 kaabel.

hüdrofoor seadistatud ülempiir ca 2,2-2,3 ja alampiir ca 0.8. seega sisse-välja lülituste arv jäi kindlasti alla juhendis toodud piiri

kuigi jah, nt vibro lõi samast kaevust ca 2,6, seega tuli ülemist piiri allapoole tuua (enne seda pumpa sai kaev puhastatud, seega ka see ei ole probleem).