Ehitusfoorum

Maja 71a. ehitatud 5 kordne paneelelamu. Hakkasin 1 korruse korteris põrandaid korrastama. Vana konstruktsioon -betoon, laagid 5x7(altpoolt laagidele naelutatud kummiklotsid),klaasvatt(laagide vahel vastu põrandat),õhuvahe,põrandalauad(täispunn).Probleemid - kriuksumine,lainetus,külm. Uus konstruktsioon- betoon, laagid(kummi ja
distantsklotside peal) kinnitatud põrandakülge metallnurkadega,altpoolt laage pandud aurutõkkepaber(õhus),kivivill (laagide vahel toestatud altpoolt traatvürguga,pärnu punniga põrandaplaat.
Tulemus tundub olevat soojem,aga tekkis üks probleem- kerge naksumine
mõnes punktis.Pühjuse leidsin ka(keldri lagi on 3-5 cm paks). Nurgad kinnitasin 4cm naeltüüblitega. Saate vist isegi aru!
KÜSIMUS
Millised variandid on ehitada soojustatud pürandat sellise porno betooni peale.
PENO JA KILET mitte pakkuda.
Täpsustus
Keldri lagi näeb välja nii- raudbetoontalad ja nende vahel betoonvõlv
TÄNUD kes viitsib vastata.

See porno paneel tundub siis rohkem koorikpaneeli nägu olema? Miks ei võiks sellele siis soojustust peale laduda ja üks kiht betooni otsa valada. Kui seda penot pelgad pane siis kõva vill ja seina äärepragu lase aurutihedat vahtpolüuretaani täis.

Ja see aurutõkke paber soojustuse all! Kui sel konstruktsioonil on ka üleval pool sellest tihedamad kihid ei saa ikka aru tema funktsioonist. Oleks nagu tuuletõke või?

on kogemusi kõva villa panekuga betooni alla.....jube porno hiljem. Garantii remondis juba mitu korda põrandaliist ymber pandud, kuna põrand liigub. Minu arvates ple vill ikka betooni alla õige, beno parem.

Peremees väida ju, et kardab seda penot. Las siis hingab villakiududest eralduvaid ogalisi kiukesi, mis hingamisteedesse sattudes sealt enam kuidagi välja ei taha tulla Väidetakse ju, et neid võib uksi-aknaid avades põranda ja seinapragudest ikka välja lennata, kui see kraam lahtiselt sinna paigaldatud on.

Tänud vastuste eest. Kui tegemist koorikpaneeliga, siis küsimus kas kannab ära veel ühte betoonikihti 5-7cm. Kui sain õieti aru soovitati ikkagi
põrandat peno+betoon. See variant ei sobi mitmel põhjusel - 1. Kõrgus(minul mängumaad ainult 10cm, peno ja betoon ise kokku min. 10cm)
2. Betoonil halb omadus akumuleerida külma ka altpoolt soojustatuna
(ei ole kavas paigaldada põrandakütet)
3.Peno otse vastu keldrilage (kas ei teki vahele mingeid jamasid).
Ise sooviksin saada ikkagi eraldiseisvat(alt õhuvahega) soojustatud
puitpõrandat.
Täpsustuseks.Aurutõket kasutasin eelmise põranda konstruktsioonis eeldatavalt läbi keldri lae tõusva veeauru (niiskuse) vastu (villa kaitseks).
Küsimus veelkord- Kas on võimalik ehitada soojustatud puitpõrandat
ebatasasele betoonpõrandale(koorikpaneel, paksus 3-5cm) kui ruumi on
10cm.

Kuna vahepeal pole keegi arvamust avaldanud, sirvisin vanu teemasid ja
leidsin sealt paar materjalitootjate joonist. Need tingimused ei vasta küll
minu poolt kirjeldatuga kuid tekkis üks küsimus mis võib mind aidata.
Isoveri ja Rockwooli joonistel on näidatud nagu oleks sirgele betoonpõrandale asetatud distantsklotsid ja nende peale lahtiselt laagid,
mida seob põrandalaudis. Kas olen asjast valesti aru saanud või joonisel
kinnitusi ei näidata.
Juhul kui joonis vastab tõele piisaks mul betoonpõranda tasandamisest
tasandusseguga.
Tekib ainult küsimus kust leida nii sirget materjali ja mis peaks hoidma teda hiljem kõverdumast.

elektrik36 kirjutas:sirgele betoonpõrandale asetatud distantsklotsid ja nende peale lahtiselt laagid,
mida seob põrandalaudis. Kas olen asjast valesti aru saanud või joonisel
kinnitusi ei näidata.
Tekib ainult küsimus kust leida nii sirget materjali ja mis peaks hoidma teda hiljem kõverdumast.

Ikka kinnitatakse laagid aluspõrandale.

Maja külge on ehitatud garaaz 4 x 9 m. Vahelagi valatud, taladeks (vist) mingid trammirööpad, 1 m sammuga. Betooni paksus ca 4-5 cm. Rööpad ulatuvad betoonist välja ca 2 cm. Nüüd soovin garaazipealse ruumi välja ehitada, kuid probleemiks on selle vahelae tuntav nõtkumine. Juurde valada 8-10 cm ei soovi (ei tea, kas seinad kannatavad sellist lisaraskust ära).
Sinna on plaanis ehitada tuba (3,5 m), wc+vann (2 m) , tuba (3,5 m).
Aga kuidas teha põrand, et see ei nõtkuks? Põranda paksuseks võib olla kuni 15 cm (ruum ei ole väga kõrge) ja siis on uue osa põrand samas tasapinnas olemasoleva teise korruse põrandaga. All on külm garaaz.
Mõte on selline:
1. Laagid 50 x 100 mm sammuga 400 mm, kinnitan nurgikutega betoonpõranda külge, nurkade samm 1 m
2. Laagide vahele soojustuseks vill
3. laagide peale OSB 22 mm, risti laagidega, jätkukohad võimalikult hajutada
4. seinad: metallkarkass + kips. WC+vannitoa seinad niiskuskondlast kipsist

Kas taoline konstruktsioon on piisavalt jäik, et ei tekiks põrandate naksumist või isegi nõtkumist?

Kuidas veelgi jäigastada WC+vannitoa põrandat, et sinna saaks panna põrandaplaate? Veel üks kiht OSB, 18 mm?
Kas WC+vannitoa põranda

elektrikule: sirge ja tugev laagi vms. materjal on vineerprussid 45*60,
45*90 jne.

Küsimus murmetile. Kas selliseid laage võib jätta aluspõranda külge
kinnitamatta kui need siduda omavahel laudise või põrandaplaadiga ja
mis oleks nende ligikaudne hind.

Kui aluspind pole sirge ,siis peaksid ju talad loodi rihtima ja sellisel juhul tuleb need ikka kinnitada. Leidub ka teisi konstruktsioonilisi lahendusi, mis sõltuvad toa mõõtmetest. Nende prusside hinna pean oma tare-ehituse paberitest järele vaatama, aga minu silma pole sedasorti materjali eestis jäänud. Käisin neid soomest endale toomas, seal on plekk-karkass suuremast jaost minema pillutud ja kasutatakse just neidsamu vineerprusse-nii lae, seina kui ka põranda karkassina.

Tänud murmetile. Mul nimelt just probleem betoonaluspõrandaga (liiga
õhuke ei saa kinnitada).
Mõtlesin et kui need vineerprussid tõesti nii head ehitaks järgmiselt-
põrandatasandussegu, kummiklotsid(või puidust), vineerprussid(lahtiselt),
põrandaplaat või laudis.
Abiks oleks seegi kui ütleksid mulle vineerprusse tootva firma nime.

Sellest "vineerprussist":

Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimimisel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel.

Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti.

Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, samm 6 mm. standardkõrgused on 200, 225, 260, 300, 360, 400, 450, 500, 600 ja 900 mm.

Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus.

Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 5–12 m. Seda kasutatakse põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kandeja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena.

Pane otsingusse kertopuu ja saad mõned vastused. Näiteks puukeskus, küsi sealt.

elektrik 36 kirjutas:Mõtlesin et kui need vineerprussid tõesti nii head ehitaks järgmiselt-
põrandatasandussegu, kummiklotsid(või puidust), vineerprussid(lahtiselt),
põrandaplaat või laudis.

Ma ei saa aru, miks sa tahad paigaldada laage lahtiselt. Et hiljem kriuksumist ja nagisemist kurta?
Üks võimalu on ju olemasolev betoonpind tasandada liivaga, sinna peale näiteks 50mm EPS100 (vms) ja siis PLP või OSB ja laudis.

Tänud wake. Kertopuu kohta leidsin internetist piisavalt infot.
Kas väidad kindlalt et kummiklotsidel kertopuu(lahtiselt) ühendatuna laudise või PLP ga hakkab hiljem naksuma ja kriuksuma. Millel põhineb sinu veendumus.
Sinu soovitatud liiv+EPS+PLP tundub mitmel põhjusel kahtlane.
Kas EPS i tootja ise soovitab seda otse PLP alla ilma betoonist vahekihita.
Kuna tegemist keldri laega ,kas ei hakka beno alla koguma niiskust,mis
hiljem väljendub hallitusega seina alaosas(sõlm välissein + keldrivahelagi)

Kas ei meenuta see konstruktsioon katset betooni seestpoolt soojustada.

Laagidel põrand seevastu juba ära katsetatud (toimib, niiskuskahjustusi
polnud). Probleem ainult laagide kinnitamisega.
Tänud kõigile kes raatsivad oma kogemusi ja teadmisi teistega jagada.

Eelmine postitus on minu väsind aju sünnitis.

Anonymous kirjutas:Kas väidad kindlalt et kummiklotsidel kertopuu(lahtiselt) ühendatuna laudise või PLP ga hakkab hiljem naksuma ja kriuksuma. Millel põhineb sinu veendumus.

Ei väida midagi kindlalt.

Anonymous kirjutas:Sinu soovitatud liiv+EPS+PLP tundub mitmel põhjusel kahtlane. Kas EPS i tootja ise soovitab seda otse PLP alla ilma betoonist vahekihita.

Betooni all liiva peal ju kasutatakse. Mis seal vahet, mis seda koormust peno peal jagab, kas betoon või PLP. Enda majal on plaanis nii teha, eks see siis näha ole.

Anonymous kirjutas:Kuna tegemist keldri laega ,kas ei hakka beno alla koguma niiskust, mis hiljem väljendub hallitusega seina alaosas(sõlm välissein + keldrivahelagi)
Kas ei meenuta see konstruktsioon katset betooni seestpoolt soojustada.

Kas kelder on nii niiske, et on põhjust karta, et niiskus tuleb alt üles. Ruumis sees liigub niiskus ikka läbi piirete väljapoole, ka läbi põranda. Või kuidas?
Ja laagidel ning villaga soojustades ei ole tegemist seestpoolt soojustamisega? Kuskil panin kindlasti võssa nüüd, aga eks siis saan ise ka targemaks.

wake kirjutas:

Anonymous kirjutas:Kuna tegemist keldri laega ,kas ei hakka beno alla koguma niiskust, mis hiljem väljendub hallitusega seina alaosas(sõlm välissein + keldrivahelagi)
Kas ei meenuta see konstruktsioon katset betooni seestpoolt soojustada.

Kas kelder on nii niiske, et on põhjust karta, et niiskus tuleb alt üles. Ruumis sees liigub niiskus ikka läbi piirete väljapoole, ka läbi põranda. Või kuidas?
Ja laagidel ning villaga soojustades ei ole tegemist seestpoolt soojustamisega? Kuskil panin kindlasti võssa nüüd, aga eks siis saan ise ka targemaks.

Kas just mööda, aga...üks kardab, et peno(beno) alune kisub märjaks, teine aga arvab, et see on siis pärit keldri niiskusest

Veeaur liigub minuteada samamoodi nagu õhk, soojenedes ülespoole,
jahtudes alla. Normaalse kütmise ja ventilatsiooni korral pole see ilmselt
eluruumis probleem.
Meie majas tundub see olevat lahendatud põrandaaluse tuulutusega, kus
põranda alla sattunud niiske õhk väljub torusahti tuulutuskanali kaudu
(oletus). Igatahes imekombel toimib. EPS vastu betoon rikub minu arusaamist mööda selle süsteemi ära. Sellepärast jääksin ikkagi laagidel
põranda juurde. Tänud ikkagi.

Sul on ikka jätkuvalt midagi päris sassis. Kui sa nüüd seda kartulikeeduvett enam ei vaataks, mille aur ülesse tõuseb, siis mõtle mis soojendab siis seda veeauru, mida sa kardad keldripõrandast läbi tõusvat? Loomulikult võib see ka külmast peast sealt kaudu paneeli tungida, aga ainult juhul, kui paneel on kuivem, siis pole ka vahet kas keldris on tuulutus või mitte. Paneel saab ka sama märg olema, kui õhk keldris ja see on normaalne.
See kahtlus tekkis sul siis, kui pakuti teha konstruktsioon betoon-soojustus- betoon. Kõik paneel ja betoonmajad on sarnaselt üles ehitatud ja keegi ei kurda, et välisniiskus koguneks soojustuse taha ja asi oleks paha-paha. Ja miks välisniiskus peaks just soojustuse taha kogunema, kui ta sedapidi liikuma peaks? Soojustus on siis ju kõige nõrgem kiht tema vallutusteekonnal.

Ja aru ma ei saa:põrandaalune tuulutus, mis väljub torušahti on siis põranda kihtide vahel või? Keldris peaks ikka siis tuulutus olema, et ülemäärane niiskus sellesse põrandapaneeli ei tungiks ja mis on juba tunginud saaks siis välja kuivada.

Vastuseks restauraatorile. Segamini või mitte aga minuteada pole füüsika
seadusi keegi ära muutnud või juhtus see seoses EPSi ja vahu turule
tulekuga.
Keldris asuvad veetorud ja küttetorud mis on isoleerimatta, samuti on
keldril muldpõrand. Keldri ust avades lööb näkku soe ja niiske(läppund)
õhk,kui keegi pole vahepeal keldrit tuulutanud.Kui selline õhk ei niisuta
keldri lage siis on keegi vahepeal muutnud füüsika seadusi.
Kas see mõjutab ka minu põrandaalust ei oska öelda(pole ehitusinsener).
Tean ainult et minu laudpõranda ja betoonpõranda vahele on jäetud vahe,
mille kavatsen säilitada.
Selline konstruktsioon on toiminud juba 36 aastat ilma oluliste kahjustusteta (kas võib sama ennustada praegustele ehitistele).
Millega ei taha öelda midagi paha EPSi ja vahu kohta (õigesti kasutades
on tegemist kindlasti väga heade ehitusmaterjalidega).
Edaspidi sooviks mitte arutleda EPSi üle vaid ootaks puitpõranda konstruktsioone.

pagan unustasin jälle nime lisada.

Mina ei ole ka füüsik ega ehitusinsener. Teil pole siis tegu külma põrandaalusega vaid üdini niiskega. Ja tundub siis, et kõik see maapinna niiskus kuivab juskui läbi põranda välja. Liigne õhuniiskus eluruumides tekitab samuti külmatunde. Kuskilt mäletan, et ennem oli põrandalaud soojustusest lahus ja nüüd on nad üksteise vastas, siis kas sellest nüüd häda ei või tekkida?

Idee poolest võib küll, samas loodan villa alla pandud aurutõkkele.Sellel
samal põhjusel ei teinud korraga kogu korterit. Võimalus olemasolevat
konstruktsiooni kontrollida avaneb ilmselt kevadel kui hakkan vana põrandat edasi lammutama.

Kuna kevad pole enam kaugel mõtlesin et küsin kas kellegil pole vahepeal tulnud häid ideid laagidel põranda konstruktsiooni
kohta.
Ise mõtlesin et huvitav millise konstruktsiooniga ehitatakse nn. ajutisi põrandaid (lavapõrand jne.) Neid vist ei seota samuti
jäigalt aluspõrandaga (või ma eksin).