Ehitusfoorum

eesmärk: hästi ebatasasele betoonile laudpõrand või laminaat (oleneb kumb lihtsam on!)

plaan endine tööruum välja ehitada, millel on keldriga vahelaeks paneelid, millel ebatasasusi kuni 4cm. sirgeks valada konstruktsiooni pärast ei saa ja seda mahtu läheks ka päris palju - kas mingit lihtsat ja odavat puuga sirgeksrihtimist ei anna siin kasutada? palun soovitage midagi-nokitsemine ei ole piiranguks, ise teen.

aimps kirjutas:eesmärk: hästi ebatasasele betoonile laudpõrand või laminaat (oleneb kumb lihtsam on!)

Laudpõrandat on lihtsam teha ilmselt. Paned laagid, ajad kiilude abil loodi ning soovituslikult tõmbad veel nurgikutega põranda külge kini. Muidugi see võib kiiksuma ja kääksuma hakata kui kehvasti teed ning kusagilt ikkagi läbi vajub.

Teine variant on tõmmata kergkruusaga põrand tasaseks. Kui mingeid kommunikatsioone põranda sisse peita ei taha, siis kasutad kõige peenemat (2-4mm) või keskmist (4-10mm) fraktsiooni. Esimese minimaalne kihipaksus on 12mm ning teisega 30mm. Tasandatud kergkruusa kihi peale paned PLP, OSB või kipsplaadi ülekattega.

Kiilumine on loomulikult lihtsam, aga kui hobikorras laage loodida ja õgvendada, siis peaks vist vähemõõtsuvama ja läbivajuvama põranda saama? või on täiesti mõttetu vaev? laagide eelis minuarust oleks ka see, et annaks villa või puisteasja vahele visata.

aga see kergkruusa asi on küll uudne minu jaoks - kas peaks mingi kile alla panema, et läbi paneeli äärte ei hakkaks alla sadama ja aja jooksul ära ei kaoks? ja ilma laagideta tõesti pannakse? ehk siis all kergkruusaga tasaseks ja piisavalt paks plaat peale. mis sellise põranda miinuseks siis oleks või miks inimesed mässavad üldse rohkem?

varjant3.
tee u 5x5cm prussidest sõrestik (60-se sammuga) terve toa ulatuses siis kui kogu toa sõrestik on kokku kruvitud, loodi ta ajutiste kiiludega niveliiri abil õigeks(kiilud pane ristumiskoha lähedusse, ära sõrestikul talla) siis tee tsementsegu ja täida prusside ristumiskohad pätsikestega, ja sõrestikule ära ikka enne astu, kui segu täetsa kuiv, hiljem võid ka näiteks ruberoidi tükid ka "majakate" ja puidu vahele surada resti natuke kergitades, pärast pane sinna ujuvana laudpõrand(lauad omavahel liimiga) vms..

aimps kirjutas:aga see kergkruusa asi on küll uudne minu jaoks - kas peaks mingi kile alla panema, et läbi paneeli äärte ei hakkaks alla sadama ja aja jooksul ära ei kaoks? ja ilma laagideta tõesti pannakse? ehk siis all kergkruusaga tasaseks ja piisavalt paks plaat peale. mis sellise põranda miinuseks siis oleks või miks inimesed mässavad üldse rohkem?

Otseselt kile alla panema ei pea. Kui on mingid praod või augud, kust kergkruus ära voolata võib, siis need tuleb muidugi kinni panna. Olenevalt augu suurusest siis kas vahu või seguga. Muidugi võib ka geotekstiili alla panna.

Sellise konstruktsiooni nimi on ujuvpõrand. Laagide jaoks ei ole mingit vajadust sest plaat, mis kergkruusa peale pannakse, toetub sinna teoorias ju peaaegu terve oma pindalaga (praktikas jäävad ikka väikeseid õhuvahesid mõningatesse kohtadesse aga need ei mängi mingit rolli). Eeliseks on tal oluliselt parem sammumüra summutamine aga see vist antud juhul rolli ei mängi. Väga ebatasase pinna puhul on see kindlasti lihtsam lahendus kui laage panna. Samuti ei ole seal midagi, mis võiks kriuksuma hakata. Ning kommunikatsioonid saab kõik mugavalt põranda alla paigaldada.

Plaadi kihte peab olema ikka kaks. Pannakse ülekattega, soovituslikult liim vahele ning kruvidega kinni. Sedasi moodustub üks tervilik plaat. Alternatiivina võib selle plaadi ka betoonist valada aga see tõstab kaalu ning spetsiaalsete õhukeste kihtide jaoks mõeldud segudega tegemine on üsna tüütu (kuivab väga kiiresti seega peab oskama teha).

Korteris mul olid veel hullemad põrandad kui see sinu mainitud 4cm

aga miks põrandamaterjalide müüjad üheselt laidavad kangesti seda ujuvpõrandat?

ning - rumal küsimus kindlasti, kuid kuidas see 5x5 prussidest sõrestik käib, kas nii vertikaalis kui horisontaalis on võrdselt näiteks need sinu öeldud 60cm ning kuidas see kõige paremini tehakse - sälgud mõlemalt poolt sisse või ühtepidi jooksevad prussid pikalt ning väikseid 60seid siis ristipidi nurkadega kinni iga sammu järel?

jan, lähen ilmselt hästi mugavaks, kuid järsku on teistelegi abi- millist plaati siis eelistada sinu variandi puhul - on täiesti ükskõik või on neil mingid omad eelised-mis sa ise kasutaksid?

Mõni aeg tagasi tehti sellist varianti - laotati laagid maha ja seoti laudsõrestikuga, tihe samm, nii 40 cm. ristumiskohtadesse lõigati spetsriista abil keermestatud ava ja sinna keerati sisse selline plastikpunn, nende abil aeti põrand loodi, kui punni otsad välja jäid, siis need löödi peitliotsaga lihtsalt minema, vahed täideti soovitava materjaliga, plaat peale ja valmis. Kui te nüüd küsite, mis sellise süsteemi nimi on, siis jään vastuse võlgu. Vahest keegi teab. Üks variant on teha tavalise puitkiudplaadiga "ujuv põrand, nagu vanasti korterites tehti - paar-kolm kihti puitkiudplaati ja sinna punniga OSB vms peale. Terve suur venemaa tallus selliste põrandate peal...

Teema laienduseks pakuks veel ühe variandi - kergbetoon. Vt http://www.maxit.ee/media/34/kergkruus/ ... 070505.pdf Olen proovinud - päris lihtne ja kiire, retsepti järgi ja peaasi, et vett liiga palju ei pane

aimps kirjutas:aga miks põrandamaterjalide müüjad üheselt laidavad kangesti seda ujuvpõrandat?

Pole kuulnudki, et laidetakse? Võib-olla laidetakse kipsist ujuvat põrandat, mille peale omanik tahab liistparketti liimida? Liistparkett mängib õhuniiskusega ning võib üritada ennast põranda küljest lahti tõmmata. Kipsile liimituna võib tal see isegi õnnestuda - tõmbab kartongi lahti. Laminaadi alla on küll ükskama, kuna seda nagunii aluse külge kinni ei liimita.

aimps kirjutas:jan, lähen ilmselt hästi mugavaks, kuid järsku on teistelegi abi- millist plaati siis eelistada sinu variandi puhul - on täiesti ükskõik või on neil mingid omad eelised-mis sa ise kasutaksid?

Ise otsustasin kahe 18mm OSB kihi kasuks. Ilmselt võib see tunduda raiskamisena aga kipsplaati ma ülaltoodud põhjusel kasutada ei tahtnud, puitlaastplaat mulle oma olemuselt ei meeldi (ei talu niiskust, on pude ning eraldab rohkem mürgiseid ühendeid kui teised materjalid) ning vineer oli lihtsalt kallim.

18mm paksus seetõttu, et mõnedes kohtades on põranda all kommunikatsioonid ning kergkruus nende peal on võrdlemisi õhuke või puudub täielikult. Seal tuleb kasuks, kui plaat on paksem ning jäigem.