Käes on kanalisatsiooni ja veetoru paigaldus väljas paeses pinnases. Majal puudub maandus. Siit küsimused, kas võib kasutada puurkaevu manteltoru maanduse jaoks-sügavaus 35m, kui jah siis mis ristlõikega peaksin vedama Cu kaabli kilbini ca 13m. Kas 35mm2 Cu isoleerkattega kaabel sobiks, kui jah siis kuidas see kinnitada õigesti puurkaevu mantli külge ja kas kaabel oleks vaja ka puhastada või mitte ning paigaldada kaablikõrisse. Ja teine küsimus veel kui peakilp asub eramaja küljes (liitumiskilp), mis kuulub nüüd EE omandisse, kuid sissetulev liin on uus, kuid kilp vana ja metallist koos vanade kaitsmetega, siis kes peab selle väljavahetama ja kas tsuta või mitte?
tänud ette
maandus
-
Külaline
- külaline
-
mg3
- Korralik postitaja
- Postitusi: 287
- Liitunud: 17 Apr 2007, 18:03
- Asukoht: Tartu
- On tänatud: 2 korda
Maandusel kasutatakse isolatsioonita juhti.
Kui sul juba ostetud siis kaabli isolatsioon pole mõeldud välitingimustesse ja vaskkiud on peenikesed seega kõrisse. Kaablile king otsa ning peale termokahanev, kinnitada poltühendusega.
Väline ja vana EE kilp - raske juhus...EE vahetab selle välja küll kuid siis kui neil see pähe tuleb. Erakorralise eest tahavad nad raha saada.
Loogiline käik oleks, et kui sa majas teed uue maandusjuhiga süsteemi siis tellid EE plommieemalduse - teed PEN lahutuse, vead sealt 5soonelise toitekaabli ja paned oma uue kilbi.
Loo kokkuvõtteks: kutsu pädev elektrik!
Kui sul juba ostetud siis kaabli isolatsioon pole mõeldud välitingimustesse ja vaskkiud on peenikesed seega kõrisse. Kaablile king otsa ning peale termokahanev, kinnitada poltühendusega.
Väline ja vana EE kilp - raske juhus...EE vahetab selle välja küll kuid siis kui neil see pähe tuleb. Erakorralise eest tahavad nad raha saada.
Loogiline käik oleks, et kui sa majas teed uue maandusjuhiga süsteemi siis tellid EE plommieemalduse - teed PEN lahutuse, vead sealt 5soonelise toitekaabli ja paned oma uue kilbi.
Loo kokkuvõtteks: kutsu pädev elektrik!
-
mg3
- Korralik postitaja
- Postitusi: 287
- Liitunud: 17 Apr 2007, 18:03
- Asukoht: Tartu
- On tänatud: 2 korda
Kes selle tegi? Nii ei tohi!garmont kirjutas:Kui jutt maanduseks läks...
Vanade vene al. juhtmete vastu said uued maandusega vaskjuhtmed. Kilbis on maanduse soon neutraali külge ühendatud. Kas nii asi käibki? Ise arvasin et maanduse jaoks mingi eraldi värgens on..
"Värgensi" nimi on kordusmaandus. Selle külge lähevad voolukontuuri mittekuuluvad, seadmete puutealtid metallpinnad - pesumasinate korpused, triikraua tald jne.
Juhtmed on (osaliselt) vahetatud kolmes korteris, ilmselt eri ajal kolme erineva pädeva elektriku poolt ja kõik on nad rahumeeli niimoodi toiminud. Lisaks tuleb meelde ühe elektriku jutt, et kui seinas on maanduse kontaktiga pistikud ja maanduseta kahesoonelised juhtmed, siis võib nulli ka maanduse külge ühendada. Võta siis kinni..Kes selle tegi? Nii ei tohi!
-
tcumen
- Ehitusspets
- Postitusi: 391
- Liitunud: 16 Juun 2006, 22:12
- Asukoht: Läänemaa
- On tänatud: 5 korda
Olen ka ühelt mehelt sellist juttu kuulnud. Elupõline elektrik ja ka pädevustunnistust omav.siiber kirjutas:See pole elektriku jutt :Dgarmont kirjutas:Lisaks tuleb meelde ühe elektriku jutt, et kui seinas on maanduse kontaktiga pistikud ja maanduseta kahesoonelised juhtmed, siis võib nulli ka maanduse külge ühendada. Võta siis kinni..Kes selle tegi? Nii ei tohi!
Küsimusele: mis saab, kui nullisoon katkeb ja laibalugemiseks läheb, jäi mees igatahes vastuse võlgu.
Elektrikilbis toimuvale leidsin vist juba selgituse, aga nende pistikute kohta: Null maanduse klemmi külge ühendada on siis halvem variant, kui sinna mitte midagi ühendada?
Mis siis ikkagi juhtub, kui nulli soon katkeb? See maanduse asemik kaob ära, aga sünnib sellest veel mingit muud jama? Mingi induktsioonivoolu teema? Sellest ei tea ma muud kui et ta olemas on, midagi ohtlikku?
NB, ei ole kavas endal asja torkima hakata, küsisin huvi pärast ja enese harimiseks.
Mis siis ikkagi juhtub, kui nulli soon katkeb? See maanduse asemik kaob ära, aga sünnib sellest veel mingit muud jama? Mingi induktsioonivoolu teema? Sellest ei tea ma muud kui et ta olemas on, midagi ohtlikku?
NB, ei ole kavas endal asja torkima hakata, küsisin huvi pärast ja enese harimiseks.
Ühesõnaga, ei saa aru miks ta selle peale voolu alla läheb. Aga teema hakkas huvitama ja peaks mõne raamatu läbi lugema.
Võimalik muidugi, et räägime asjast mööda. On siis nii, et kui seade on kahesoonelise juhtme taga ja neutraal katkeb, siis ei juhtu midagi (peale selle et seade lihtsalt ei tööta)? Ning kui see katkenud neutraal on läbi maanduse klemmi korpusega ühendatud, siis on korpus voolu all?
Võimalik muidugi, et räägime asjast mööda. On siis nii, et kui seade on kahesoonelise juhtme taga ja neutraal katkeb, siis ei juhtu midagi (peale selle et seade lihtsalt ei tööta)? Ning kui see katkenud neutraal on läbi maanduse klemmi korpusega ühendatud, siis on korpus voolu all?
-
tcumen
- Ehitusspets
- Postitusi: 391
- Liitunud: 16 Juun 2006, 22:12
- Asukoht: Läänemaa
- On tänatud: 5 korda
Võtame näiteks tänapäevase plast korpusega elektridrelli. Faasijuhti pidi tuleb vool sisse ja neutraali pidi läheb välja (piltlikult seletades). See neutraalipoolne ots on varem (jaotuskilp) või hiljem (hoone sisestuskilp reeglina) ühendatud maaga.
Vooluring ühesõnaga.
Kui nüüd nt. drelli nullisoon katkeb, siis katkeb ka vooluring, ja ohtlikku ei juhtu midagi. Ainult drell jääb seisma.
Aga nüüd võtame nt. elektripliidi, mil on metallkorpus ja maandusega toitejuhe. Kui nüüd pistikupesas ühendada neutraal ja kaitsemaandus kokku, ja selle kilbini viiv soon katkeb, siis katkeb ka vooluring. Seni, kuni Sa puudutad pliidi metallkorpust. Sel juhul vooluring taastub läbi puudutaja keha maasse. Ja see lõppeb enamikul juhtudel puudutaja surmaga.
Vooluring ühesõnaga.
Kui nüüd nt. drelli nullisoon katkeb, siis katkeb ka vooluring, ja ohtlikku ei juhtu midagi. Ainult drell jääb seisma.
Aga nüüd võtame nt. elektripliidi, mil on metallkorpus ja maandusega toitejuhe. Kui nüüd pistikupesas ühendada neutraal ja kaitsemaandus kokku, ja selle kilbini viiv soon katkeb, siis katkeb ka vooluring. Seni, kuni Sa puudutad pliidi metallkorpust. Sel juhul vooluring taastub läbi puudutaja keha maasse. Ja see lõppeb enamikul juhtudel puudutaja surmaga.
-
Imelik
- külaline
Jutt siin teemas pikk aga segane. Maja kordusmaanduse juhi ristlõikepindala oleneb minu teada maja peakaabli soonte jämedusest,kuid
mitte alla 16ruutmillimeetri CU. Peakilbis 3 faasi korral neljasooneline kaabel millest üks soon märgistatud kollarohelisega( mis tähendab et tegu
PEN iga ehk maandatud neutraal juhiga). Alumiinium kaabli puhul ei tunnistata PEN i alla 16 ruutmilli. Maakeeli on too PEN juba maandatud el.liini postis. Sinu kohus on ehitada kordusmaandus majale ja viia see maja peakilbi juurde potensiaaliühtlustuslatile. Potensiaaliüht.latile ühendatakse kõik majas leiduvad metallkonstruktsioonid ning selle kaudu
maandatakse ka veelkordselt PEN. Edasi kasutatakse juba viiesoonelist kaablit L1,L2,L3,N,PE. Kusjuures N ja PE lahutus tehakse lahutuslati abil nii,et PE jääb PEN poolele ja N on läbi sildklemmi. Kahesoonelise kaabli korral ei tohi ühendada N i PE klemmiga. Kahesooneliste kaablite kaitseks kasutage rikkevoolukaitset. Elektrikud tegid õigesti kui korrusekilpides on
PEN (maandatud N ) ja ristlõikepind. vastab normidele, kuid sealt edasi kindlasti PE ja N eraldi. NB! peale N ja PE lahutamist peakilbis ei tohi neid
enam kokku ühendada. Puurkaevumantel sobib maanduseks imehästi (mittemingil juhul veetoru). Eesseisev töö on sul nüansside rohke, soovitan kasuyada proffe.
mitte alla 16ruutmillimeetri CU. Peakilbis 3 faasi korral neljasooneline kaabel millest üks soon märgistatud kollarohelisega( mis tähendab et tegu
PEN iga ehk maandatud neutraal juhiga). Alumiinium kaabli puhul ei tunnistata PEN i alla 16 ruutmilli. Maakeeli on too PEN juba maandatud el.liini postis. Sinu kohus on ehitada kordusmaandus majale ja viia see maja peakilbi juurde potensiaaliühtlustuslatile. Potensiaaliüht.latile ühendatakse kõik majas leiduvad metallkonstruktsioonid ning selle kaudu
maandatakse ka veelkordselt PEN. Edasi kasutatakse juba viiesoonelist kaablit L1,L2,L3,N,PE. Kusjuures N ja PE lahutus tehakse lahutuslati abil nii,et PE jääb PEN poolele ja N on läbi sildklemmi. Kahesoonelise kaabli korral ei tohi ühendada N i PE klemmiga. Kahesooneliste kaablite kaitseks kasutage rikkevoolukaitset. Elektrikud tegid õigesti kui korrusekilpides on
PEN (maandatud N ) ja ristlõikepind. vastab normidele, kuid sealt edasi kindlasti PE ja N eraldi. NB! peale N ja PE lahutamist peakilbis ei tohi neid
enam kokku ühendada. Puurkaevumantel sobib maanduseks imehästi (mittemingil juhul veetoru). Eesseisev töö on sul nüansside rohke, soovitan kasuyada proffe.
-
maapiiga
- külaline
kilp
Tänud. Maandusega asi selge. Segaseks jääb ainult elektrikilbi osa. EE mees väidab et nende osa lõpeb postiotsas. Ka lepingus on kirjas et liitumispunk ot postiotsas. Kuid lepingus on ka kirjas punkt kus EE peab tagama mulle lubatava tarbimise-läbilaske ehk siis 25A ja selle mõõtmise.
Kui mul kilp on maja seinal ja see aastast 79, millel ees vana AP 25A plommimatta ning vana arvesti mis plommiti, ei mingeid katteid ega klemme.Võta voolu kus tahad. Kelle rida see siis nagu oleks. EE ütles et see pole nende asi, kas võtan siis kilbi maha ja panen otse? Kui pole nende asi. Kes peaks ikkagi selle korda tegema?
Kui mul kilp on maja seinal ja see aastast 79, millel ees vana AP 25A plommimatta ning vana arvesti mis plommiti, ei mingeid katteid ega klemme.Võta voolu kus tahad. Kelle rida see siis nagu oleks. EE ütles et see pole nende asi, kas võtan siis kilbi maha ja panen otse? Kui pole nende asi. Kes peaks ikkagi selle korda tegema?
-
mg3
- Korralik postitaja
- Postitusi: 287
- Liitunud: 17 Apr 2007, 18:03
- Asukoht: Tartu
- On tänatud: 2 korda
Sellise lepingu järgi, on alates postist kõik sinu mure. Ainult arvesti on EE omand. Ehk kui EE tädike/onuke tigedaks saab siis ütleb, et neil on plaanis korraline arvestivahetus kuid kahjuks ei saa nad sellisesse kilpi, oma arvesti panna - seega istuge pimeduses, seni kuni normaalse kilbi panete.
Ma olen aru saanud, et EE ise tahab, oma arvestid majast väljapoole saada kuid andud juhul, ilmselt mitte.
Seega ise näeks lahendust, et arvestialus + peakaitse + EE arvesti + EEplommid. Ning selle all/kõrval asub maja PJK. See kõik siis maja sees.
Et vana kilp maha võtta ja arvesti auskohta muuta, pead tellima projekti, selle EE mõõtesektoris kooskõlastama, tellima voolukatkestuse ja plommieemalduse, kutsuma elektriku. Teoreetiliselt veel mõõdistused ning heakskiit(kuid need oleks mõttekas juba kogu majale)...
Odavam: lase elektrikul ühendused ja sisendkaabel üle kontrollida, vana veneAP vaheta tänapäevase kaitsme vastu ning pane kilbile taba ette, et lapsed ligi ei pääseks.
Ning selliste tingimuste korral vea siiski, oma maandus otse maja-, mitte arvestikilpi.
Ma olen aru saanud, et EE ise tahab, oma arvestid majast väljapoole saada kuid andud juhul, ilmselt mitte.
Seega ise näeks lahendust, et arvestialus + peakaitse + EE arvesti + EEplommid. Ning selle all/kõrval asub maja PJK. See kõik siis maja sees.
Et vana kilp maha võtta ja arvesti auskohta muuta, pead tellima projekti, selle EE mõõtesektoris kooskõlastama, tellima voolukatkestuse ja plommieemalduse, kutsuma elektriku. Teoreetiliselt veel mõõdistused ning heakskiit(kuid need oleks mõttekas juba kogu majale)...
Odavam: lase elektrikul ühendused ja sisendkaabel üle kontrollida, vana veneAP vaheta tänapäevase kaitsme vastu ning pane kilbile taba ette, et lapsed ligi ei pääseks.
Ning selliste tingimuste korral vea siiski, oma maandus otse maja-, mitte arvestikilpi.
-
imelik
- külaline
Vastuseks mg3 le. Jutt oli puurkaevu mantliga maandamisest.Sellisel juhul väidan et toru maasse isoleeritud maandusjuht 16 ruutu majast kaevuni ja kõik on okei. NB ühendus tehakse maapinnast väljas. Kui kasutada paljast vaske,siis min 25ruutu,kuid hoonesse peab sisenema isoleeritud maandusjuht. Varrastega maanduse puhul maasisene osa 25
paljasvask ,vaheühendus ja edasi 16isoleeritud vask. Olukord kehtib tavamajade puhul. Tegemist nii nüansside rohke asjaga et vaidlus mõttetu..
Inimese plaan on iseenesest õige ja suuremat ristlõiget pole keegi keelanud panna. EE seisukohalt kogemus puudub. Meil Fortum.
paljasvask ,vaheühendus ja edasi 16isoleeritud vask. Olukord kehtib tavamajade puhul. Tegemist nii nüansside rohke asjaga et vaidlus mõttetu..
Inimese plaan on iseenesest õige ja suuremat ristlõiget pole keegi keelanud panna. EE seisukohalt kogemus puudub. Meil Fortum.
-
Külaline
- külaline
Posti otsast tulev toitevõrgu neutraal (PEN on selle nimi,mitte N!!!) tuleb ühendada kilbi PE-latile. PE-lati ja kilbi N-lati vahele teha sildühendus.
Ettevaatust! Enne PEN-juhi lahtiühendamisest lülita kogu kupatus kilbi kaitselahutuslülitiga või liitumiskilbi peakaitsmega välja!!!
Tagasi võid lülitada alles siis, kui PEN korralikult PE-lati all ja sildühendus N-latile kindlalt kinni keeratud.
Ettevaatust! Enne PEN-juhi lahtiühendamisest lülita kogu kupatus kilbi kaitselahutuslülitiga või liitumiskilbi peakaitsmega välja!!!
Tagasi võid lülitada alles siis, kui PEN korralikult PE-lati all ja sildühendus N-latile kindlalt kinni keeratud.
-
Imelik
- külaline
Sinu poolt kirjeldatud juhul (kui õieti aru sain et posti otsast tulevad faasid
ja maandatud neutraaljuht e. PEN) on tegemist N ja PE lati vahel potensiaalide erinevusega. Põhimõte on selles et elamus peaksid olema
kõik metallesemed (pingevabad voolujuhid) ühesuguse potensiaaliga.
Samuti jääb sellisel juhul PE juht maandusjuhi katkemisel ilma maanduseta.
Tegelikult peavad postist tulev PEN ja maandusjuht olema ühendatud
lati PE poole peale ja sealt pannakse sild N latile (mis peab olema mõõtmiste ajaks eemaldatav).
Vormistamise võimalusi on mitmeid (kuid põhimõte jääb samaks) seepärast ära hakka seda ise mitte sildama (see võib juba eespool tehtud
olla). Oht on selles et peale algset sildamist viiakse PE ja N juhid eraldi ja
neid ei tohi hiljem kokku ühendada.
Ühesõnaga kutsu pädev isik kes olukorda hindab.
ja maandatud neutraaljuht e. PEN) on tegemist N ja PE lati vahel potensiaalide erinevusega. Põhimõte on selles et elamus peaksid olema
kõik metallesemed (pingevabad voolujuhid) ühesuguse potensiaaliga.
Samuti jääb sellisel juhul PE juht maandusjuhi katkemisel ilma maanduseta.
Tegelikult peavad postist tulev PEN ja maandusjuht olema ühendatud
lati PE poole peale ja sealt pannakse sild N latile (mis peab olema mõõtmiste ajaks eemaldatav).
Vormistamise võimalusi on mitmeid (kuid põhimõte jääb samaks) seepärast ära hakka seda ise mitte sildama (see võib juba eespool tehtud
olla). Oht on selles et peale algset sildamist viiakse PE ja N juhid eraldi ja
neid ei tohi hiljem kokku ühendada.
Ühesõnaga kutsu pädev isik kes olukorda hindab.
Re: maandus
Aga mida peaks maanduse puhul siis tegema kui elamusse tuleb ainult L ja N. Nimelt sai elamusisene elektrisüsteem renoveeritud ning vanaks jäid vaid sissetulevad juhtmed. Uued juhtmed on kõik kaitsejuhiga kolmesoonelised. Toas kilbis on N ja maanduslatt eraldi. Maanduslatt pole kuhugi ühendatud. Elamusse kollarohelist ei tule. Õigemini need sissetulevad veneaegsed kaks juhet ei omagi värvusi. Praegusel juhul on maandusjuht pistikupesades täiesti mõttetu. Elamu endal pole maanduskontuuri rajatud.
Viimati muutis risto2690, 17 Sept 2015, 13:12, muudetud 1 kord kokku.