Ehitusfoorum

Huvitab täiskeldriga vundamendi maksumus.

Vertikaalse seina maksumust oskan arvutada.

Kuid mis võiks olla täiskeldri hüdroisoleeritud ja soojusisoleeritud "põranda" hind? Piisaks kui vihjaksite betooni paksused.

Põranda konstruktsioon oleks järgmine (alt üles):
a) killustik
b) betoon
c) hüdro
d) peno
e) betoon

Maja tuleks 2-kordne, ilmselt fibost.

killustik või kruus 200 mm
vahtpolüsterool 50 - 100 mm mark R
kile
armatuurvõrk
betoon 50 - 80 mm
hüdroisolatsioon
Ei mõista sinu kahekihilise betooni eesmärki?

Tere. Kurvastusega pean ütlema, et hinda ma öelda ei oska, aga tehnilise lahendi suhtes on Tõnis õigel teel. Ei maksa arvesse võtta Tom märkust, mis põhineb ainult "heal Eesti ehitustaval". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tom - 2 meetri sügavusel on pinnasevesi, ja täiesti arvestatava survega. Kas sina suudad teipida kilepaanid nõnda kokku, et ühenduskohad peavad vee survele vastu ka 50-100 a pärast?

Kahekihilise betooni eesmärk on kuiv kelder - täielikult hüdroisoleeritud vundament. Alumine horisontaalne hüdrokiht tuleb alumise betooni peale.

Mul oleks küsimus A.P.-le endale.

Teemaks vundamendialune soojustuskiht. Sa oled väitnud, et maja raskust kannab vaid vahtklaas. Samas, lugedes peno parameetreid, kannatab peno pikaajalise koormuse puhul ja 2% deformatsiooni juures rõhku ~150 kilopaskalit. Teisiti öeldes, 150 000 kg ruutmeetri kohta. 100 mm peno puhul tähendab see 2 mm vajumist. Kahtlustan, et terve maja kaal võiks olla max 150 tonni, mis jaguneb alumisele soojustusele suhteliselt ühtlaselt. Seega oleks oodata peno deformatsiooni murdosa protsendist. Kas su väide oli utreeritud või kahtlustad, et lubatud 2% deformatsiooni muutub kahekordse "pikaajalise koormuse" puhul 4-ks või kuueks või misiganes protsendiks?

Miks mind see teema huvitab? Soovin teada, kas täiskeldriga vundamendi ehitamine on finantsiliselt võimalik.

Tere. Surveveega ja täiskelder!! Riskantne aga teostatav. Mis puutub XPS, siis teda maja raskuse alla ei ole lubatud (vähemalt tsiviilmaailmas), põrandapaneelide vahele aga küll. XPS veeimavus on küll väike, aga mitte 0. XPS veeimavus on ca 14-18% 25 aasta jooksul, see veeimavus (õigemini küll difusioon) ja aeg on lineaarses sõltuvuses. Testid tehakse max aastase tsükliga. Vee koguse suurenemisega väheneb XPS soojapidavus ning ka deformatsioon. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Kindluse mõttes võid nõu küsida ka primostarist või mõne meie kolleegi käest. Meie puutume selliste probleemidega iga päev kokku ja ehk on just meil sulle hea lahendus.
http://www.primostar.ee

Oma aastatetagusest kogemusest:

Kui keldriauk maakera sisse sai urgitsetud (ühel meeletult põuasel suvel) siis ilmnes, et vett jooksis lausa igast suunast. Kratsisin porise kämblaga augu kõrval kukalt ja välja nuputasin. Kraapisin vundamenditaldmiku aluse veel paarkümmend sentimeetrit sügavamaks ja loopisin sinna kruusapadjale betooni. Siis tõmbasin ümber taldmiku klaasvillsukaga drenaazitoru.
Et vett ajas välja ka keset auku, siis tõmbasin veel paar toru ka keldri põranda alt läbi, see värk jäi hiljem liiva- ja kruusakihi sisse. Mul nimelt on võimalik see drenaazivesi reljeefi kasutades ära juhtida. Nüüd on minu keldrikorrus vist ainsana kogu auulis absoluutselt kuiv.

Sai täna krundil käidud, äravooluta augus on vee tase 20-30 cm servast. Õnneks on 1-1.5 m sügavune kuivenduskraav krundi teises servas, samuti näeb maaala projekt ette drenaazitorustikku. Kas arendaja on selle ka pannud, ei tea. Mingid metallkaanega kaevud on installeeritud, samas võib see ka kanalisatsioon olla.