Vana maakivihoone soendamine

[JLM]

Olude sunnil olen nüüd sealmaal, et vana laut tuleb elamiskõlblikuks kohandada. Püsti on maakivist müürid, jämmedusega 60cm (sooja peaks vast pidama) Põrand tuleb ülesse võtta, soojustada ja valada. Sisemiste mõõtudena olen saanud 8,6x250m. Pool hoonest tuleb katuslaega harva kasutatav ruum, teine pool saunaosa, kus siis esimesel korrusel saunaruumid, majandusruum ja teisel korrusel paar-kolm külaliste tuba. Vana sarikate järgi mõõtes on päikesepoolne katuse külg (looodes) umbes 145m2, seega jube hea päikseenergia püüdmiseks, sellelt poolt katus ka ei sammaldu! Tegelikult on kogu hoone kasutus juhuslik, va saun, kus siis kord nädalas end küürida. Vihmavett arvan ka kasutama hakata.Mis oleks aga mõistlik süsteem kütmiseks??? Maa puudust ka pole, maakütte puhul saaks vast torustiku isegi põranda alla paigutada? Ehk siis soov oleks, et talvel kasutamata tingimustes hoiaks ruumi 7-10 kraadises soojuses ja kui mingi vajadus peaks tulema, siis kas teen tule suurde ahju või muud sarnast. Laskem fantaasial lennata! Igasugu mõtted on huvitavad mõtted, ka mõttetud.

[Külaline]

Lugu siis selline,et endal juba neljas aasta elatud taolises maakivist seintega hoones(seina paksus 70-80cm).Tekkis kah mõte ehitada vanaisa rehi-küünist eluase,aga teadmisi ei osanud mõni aasta tagasi kusagilt ammutada....tuli ise tasa-targu talitama hakata.Põhimõtteliselt olid püsti vaid seinad ja osaliselt pehkinud 120 aastased sarikad.Sai siis uus katus peale pandud poole hoone ulatuses 10*9,5m avatud planeeringuga eluase valmis tehtud koos sauna ja pesuruumiga,mis on nii seest,kui väljast puhas maakivi.Praegu on teoksil teise korruse soojustamine mis annab veel teise ca 100m2 ruumi juurde.Küttega on lugu selline,et esimene korrus on puhtalt kogu ulatuses põrandakütte all,mida kütan läbi puidukatla ja 1300l akupaagi.Lisaks sai alguses tehtud õhkkütte kamin(22kw),mille efektiivsus ei olnud eriti kiita....lõi küll ruumi kiirelt soojaks,kuid samas kütmise lõppedes oli ka kõik.Kamin sai eelmine aasta ümber ehitatud suureks ahjuks,mis ennast ka igati ära õigustas...puude kulu oli tunduvalt väiksem,kui kaminat küttes,samas temperatuuride erinevus ei olnud enam nii suur,seoses ahju aeglasema soojenemise ja ka aeglasema jahtumisega.Põhimõtteliselt on praegus asi nii,et kui õhtul kütta on temperatuur ruumis ca 22-23 kraadi.Hommikuks on temperatuur 19-20 ja õhtul töölt tulles ca 17-18 kraadi.Kaks korda olen vaid siis kütnud,kui valjas oli tõesti 25-30kraadi külma.Kütte valikul peab arvestama tunduvalt kõrgema võimsusega süsteemiga,kui tavalises soojustatud majas.20mm põrandakütte toru kerida maha sammuga 20cm,seinte ääres tihedamini ja kontuuride pikkused võiks jääda kuskil 40-50meetri juurde.Arvestama peab aga ka tunduvalt suurema küttekuluga,kuna puudub otsene soojustus.Talvel kui on väljas 20 kraadi külma,siis kipuvad siseseinad ikka külma kiirgama.Põhiline on külmapunkt siseseinast võimalikult kaugel hoida,seda siis aktiivse kütmisega.Arvestada tuleb ka tunduvalt suurema aastase küttekuluga.Nii mõnelgi on suu lahti vajunud,kui olen öelnud,et talvekuudel kulus keskmiselt 1 tonn kivisütt kuus +mõned ruumid puid,et elamine pidevalt temperatuuril üle 20 kraadi hoida,Olukord võib nüüd mõnevõrra paraneda,sest vana lae soojustus oli ikka väga puudulik.Kui seda hoonet hoida pikemat aega temperatuuril natuke üle +kraadide,siis kardan,et käredama ilma saabudes tuleb külmapunkt siseseina ja võib sein märjaks minna.Omal oli hea vaadata,kui peale nädalast -30kraadi läks temperatuur -5kraadi peale....pool hoonest,mida ei köetud läks nii seest.kui väljast paksult härma.....jätkan järgmise postitusega

[Santerra grupp]

......samas eluosa oli nii seest,kui väljast täiesti kuiv.Kui lund kühveldada vastu seina,siis mõne aja pärast on seina ja lumehunniku vahel ca 5cm paksune tühimik.....viitab sellele,et seinast läheb parajalt soojust ilmaruumi kütmiseks.Olen plaaninud isegi väljast soojustada,aga ei taha hoonetekompleksi,mis on kõik tehtud maakivist ilu rikkuda....seega ei ole varianti ja peab aga kopsakaid küttekulusid taluma.Võiks olla selline ajutine talvine soojustuskiht,mille sügisel peale paned ja kevadel maha võtad,aga sellist ei ole vist veel leiutatud. Lao või põhupallid talveks ümber maja .Muidu suvel on jälle hea jahe ja ei pea kliimaseadme peale mõtlema Igal asjal oma plussid- miinused.Samas sellist sisemist interjööri ei kohta kusagil mujal......võib olla president Ilvese juures Ärma talus.Igatahes asi on seda väärt ja jõudu pealehakkamisel,kui talviseid küttearveid ei karda.Kui on veel kusagil sama stiili austjaid-kummardajaid,siis vahetaks meelsasti kogemusi,nii küttekulude,kui soojustuse osas.

[Teine külaline]

Ärgitas sekkuma üks lause:
Püsti on maakivist müürid, jämmedusega 60cm (sooja peaks vast pidama)
Materjalidel on selline tunnus nagu soojusjuhtivustegur (lambda), maakivil ehk graniidil on see umbes 2,2; puidul 0,14 ja ehituslikel mineraalvilladel 0,05. Nendest numbritest võib tuletada, et 60cm paksune põllukivist sein peab sama palju sooja kui 38mm paksune puitsein või 14mm villakiht. Ehk teistpidi absurdi minnes - selleks, et saada põllukivist seinale sama soojapidavus, mis 200mm mineraalvillaga (tänase päeva minimaalne soojustus) peaks ta 8,8m paksune olema

[tcumen]

Palun vabandust! postitasin valesse kohta.

Aga teemaalgatajale soovin ainult edu!!!

[jannos]

Maakivist hoones tuleb eluruumide välisseintes punasest tellisest vooder laduda.Kusjuures tellise ja maakivi vahele peab jääma õhuvahe.Minu majas on see sisemine vooder laotud serviti kividest ja püsib juba 1886-dast aastast. Algselt olid välisseinad köetavad, nüüd aga kasutan põrandakütet.

[raivoo]

Olen ise sama probleemi ees, kuidas kütta.Kuna ise müün toru, siis mötlesin, et paneks seinte äärde 16mm. toru vahega 75mm.näit 8 korda, et tekiks n.n soojakardin.Lisa kütteallikana kasutaks kesküttekaminat,et hoida suvel soojad n.n märjad ruumid saun jne.EDU

[JLM]

Olen jõudnud otsuseni, et laon sisse 100 aeroc seina, mille krohvin nagu kirikus, vahele 100 villa. Kiviilu jääb ainult välja... Põrandaküte oleks jah jube mugav, kui saaks selle veel päiksega siduda... Aga ilmselt teen ruumi kaks suurt mantelkorstna ja lesoga ahju.