Ehitusfoorum

plaan siis selline et kasutaksin hea meelega aerocit maja ehituseks.maja tuleb keldrita,ilma hüdroisolatsioonita ja ilma välise soojustuseta vundament sügavusega 1.20-1.40.sisse plaatpõrand koos 10cm soojustuse ja veeküttega.
variant1
aeroc 200+vill150+tuuletõke+kivi või laudvooder
variant2
aeroc300+vill150+tuuletõke+vooder
variant3
aeroc200+100styrofoam e.peno+krohv selle peale
variant4
aeroc300+100peno+krohv

Küsimus nüüd selline, et mis oleks tehniliselt kõige õigem,kuna olen kuulnud,et aerociga ei tohi kasutada varianti nr3 ja 4.

Tere. Vigased lahendid on 1, 2 ja 3. Ehitusfüüsikaliselt ainukene õige on 4 lahend. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

kas variandi 4 ei teki mitte kastepunkt peno ja aeroci vahel kuna puudub seina hingamine.küsin seda sellepärast, et aeroci füüsikalistes omadustes rõhutatakse just selle ploki hingamist.ja kas selle vundamendiga oleks siis ok,tegemist savipinnasega.

lisan siia juurde,et mulle endale muidugi meeldiks ka variant 4 aga ikkagi see seina hingamine....jätaks justkui soovida.

Tere. Kui kavatsete läbi seina tagada endale värsket õhku, siis jääb see sein küll hätta. Aga seinal polegi seda funktsiooni, mida kahjuks suur mass inimesi ekslikult arvab. Selleks on leiutatud ventilatsioonisüsteemid. Mis aga puutub niiskusreziimi, siis enamus sellest "hingamisest" jutlustajad ei saa asjale üldse pihta. See sein (4)toimib korrektselt. Muide isegi Aeroci insenerid ei saa asjale pihta, vaid hirmutavad tavainimesi olematu kolliga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

tere Alar.
et siis võiks ilma kõhklusteta kasutada varianti nr.4
aeroc classic 300+100 styrofoam+krohv.
võib siis ka aastate pärast kindel olla, et ei teki niiskuse pärast mingit jama,seent jne.huvitav oleks teada kas keegi on ka reaalselt seda varianti juba kasutanud ja kaua ta juba seal sees on elanud.ise tean varianti aeroc classic200+tuuletõke+kivivill150+kivivooder ja elab sees juba aasta.pidi olema väga soe.kütab põrandaküttega(veeküte),maja kahekorruseline.

Tere. Vaat styrofoamiga variant ei ole ju 4. variant. Aga "aeroc classic200+tuuletõke+kivivill150+kivivooder " ei ole kohe kindlasti sobilik lahend. . 4. variandiga hooneid on paksult, ka füüsika ei heida sellele midagi ette. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Saan aru, et variant 1 ja 2'el on puudu voodri ja tuuletõkke vahelt tuulutusvahe, kuid mis on valesti variandiga 3? Kui arvestada et krohv=armeerimiskiht+võrk+viimistluskih, vastavalt materjalitootja juhendile.

vabandan väga ,et ei taibanud seda õhuvahet ära märkida aga olen sellest täielikult teadlik.arvan ,et Alar ei mõelnud selle õhuvahe pärast neid variante puudulikuks.olen ise juba peaaegu kindel, et valin selle 4 variandi.
muret teeb aga veel vundament .pinnas on savine.fibot ma ei kasuta.jääb siis veel üle 1.20-1.40 tavaline vundament ilma hüdrota,sest usun et sellest peaks piisama.

Tere. No kui 1. ja 2. on tuulduv õhuvahe siis füüsikaga ka need vastuollu ei lähe. 3. puhul on aga Styrofoamil liiga suur aurutakistus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

No 3 puhul on ka Styrofoami hind selliseks asjaks mis muudab konstruktsiooni mõttetuks.

Aga kui muuta teda nii et Styrofoami asemel oleks Estplasti EPS 100 FASSAAD või Rockwooli Fasrock? Ei tohiks ju probleeme olla?
Hinnavahe villa ja vahtplasti vahel on küllalt suur, seega oleks lahe kui keegi viitsiks seletada, mis on villa eelised?

Tänan

Tere. Kui asendada Styrofoam EPS-ga, siis ongi 4.variant. 4. variandis penot villaga asendada võiks, aga sellega hakkavad kaasnema lisaohud. Oskamatul tegemisel võib kogu süsteemi nässu keerata. Parem sinna mitte villa panna. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

tere Alar.
vot nüüd sain ma küll pihta et peno ja styrofoam pole nagu üks ja sama asi.
kas võib siis ehk ka kasutada aeroc 200 classic+100peno+krohv.

Pole mingit vastunäidustust. Kuigi ka Styrofoam (XPS) on oma päritolult ikkagi "peno" teda rahvas nii ei nimeta. Peno all mõeldakse EPS. Alar Piirfeld