Põrandalaagid betoonpinnale

[carpenter]

On vaja teha põrand(laagid,saepuruplaat,laminaatparkett) betooni peale.1 korruse korter "hrushovkas".Enda plaan oli selline : 5x10 prussid panna 40cm sammuga metallnurkadega betooni külge.Laakide vahele soojustuseks vill.OK,see kõik on elementaarne.Aga kuskil peaks olema ka aurutõkkepaber.Kas ta võib olla laakide peal,saepuruplaadi all?
Ja betooni ja prusside vahele peaks jääma mõnesendine õhuvahe.Seega,vill peab olema samuti alt niiöelda õhus,prussidega alt tasa,mitte vastu betooni.Et kuidas seda korraldada...Variante oleks erinevaid,kuid ise mõtlesin sellist - laakide vahele paneks 25mm penoplasti ja villa sinna peale.
On tehtud erinevaid variante ,kuid alati leidub erinevaid "tarku",kes ühe või teise variandi maha laidavad.
Ootan kommentaare.

[cartman]

pane laagid plastkiilude ja naeltyyblitega , hea rihtida ja kinnitada( Laseriga paned laagide otsad kiiludega paika, ja hiljem vaadriga v laseriga ylejäänud kiilud). Kas vill on soosjustus v myrasummutus?

[carpenter]

pane laagid plastkiilude ja naeltyyblitega , hea rihtida ja kinnitada( Laseriga paned laagide otsad kiiludega paika, ja hiljem vaadriga v laseriga ylejäänud kiilud). Kas vill on soosjustus v myrasummutus?

See oleks hea variant küll.Kuid ma pole päris kindel,kas saan seda kasutada.Arvan,et laakide ja betooni vahele peaks vist siiski jääma tuulutusvahe mingi 3 cm vähemalt.Sellist ruumi kiiludega moodustada oleks suht ebamugav.Võiks muidugi ka mingite paksemate klotsidega,kuid siiski on nurkadega mugavam.Laakideks sooviks kasutada 5x10 prusse ja ka se näitab,et tüüblite kasutamine otse läbi prussi oleks ebamugav.Võiks panna ju ka 5x5 prusse 2 kihti teineteisega risti,kuid ei viitsi vist eriti.Aga võibolla kaalun seda.
Vill läheks laakide vahele soojustuse eesmärgil,sest tegu on esimese korruse korteriga,mille all on kelder ja müra ei tule sealt kohe kindlasti,küll aga talvel kindlasti hoopis palju külma.

[cartman]

kiiludega saab kyll 3 cm tuulutusvahet vabalt kätte, a jh kui panna 5x10 serbi +3-5cm vahet siis ei ole tyyblitega jh midagi teha. A et ka pärast villa tuulutusvahe alla jääx pead ju villa kuidagi ä toestama,(benoga lihtsam). Mina pakuks varjandi et prussid lappi kiilude ja tyyblitega maha, sinna vahele 5cm beno(vahuga kinni). Kui paned prussi piisavatest kohtadest kandma ei tohix lappi ka mingi probleem olla( muidugi soojustamata ala jällegi suurem)

[Teine külaline]

Miks te asja nõnda keeruliselt teete. Ehituskile betooni peale, prussid kilele ilma vaheta, soojustus kilele.
Ja kui on miskipärast soov tingimatta prusse kõrgemale tõsta (näiteks betoonalus pole loodis), siis ikka klotside ja kiiludega. Nurkade ja kruvidega põrandalaagide "ülesriputamine" on puhas pullikaka sest siis hoiavad põrandat vaid lõikele töötavad üksikud kruvid ja see on jama

[carpenter]

No ma ei tea...
Ma mõtlesin iga nurga prussi külge ikka mingi 5 kruviga vägemalt külge panna ja nurgad tuleksid umbes iga 50 cm tagant.Ei tohiks väga nõrk saada...Varemgi on nii tehtud.
Viimase postituse teooria kohaselt õhk põranda all eriti ei liiguks,ise pelgan millegipärast puidu tervise pärast sellise meetodi puhul.

[Teine külaline]

Miks peab soojustuses õhk liikuma? Vastupidi, soojustus on seda parem, mida kindlamalt ta õhku paigal hoiab ja iga ehitaja teab, et mistahes õhuvahed soojustuses on saatanast. Pole mõtet ise leiutada, kui standardlahendused on olemas, vt näiteks http://www.isover.ee/files/pdf/valissei ... p6rand.pdf
Ja kandvate puitelementide "riputamine" ainult kruvidega on puhtakujuline haltuura (eesti keeles käkk) Leidke mulle netist mõni skeem, paigaldusjuhend, konstruktsiooni joonis, kus kandvad talad ripuvad kruvidel ja ma vabandan oma sõnade pärast
Teemat laiendades soovitan kõigile, kes ehituses ennast väga kindlalt ei tunne, internet on täis ehitusmaterjalide tootjate tüüpskeeme ja paigaldusjuhendeid. Võtke teile sobiv, ajage näpuga järge ning andke minna. Omaenese tarkusest soov natuke kokku hoida lõpeb enamasti
See, et keegi kuskil tegi ja senimaani pole veel kokku kukkunud ei ole argument

[carpenter]

leidsin sellise asja http://www.rockwool.ee/graphics/RW-LT/E ... 3-2-ee.pdf

umbes sama teema nagu mul.millegipärast ei ole siin näidatud niiskuse peletamiseks kilet vms.

[garmont]

Vaatasin hiljuti siinse foorumi põrandate teema põhjalikult läbi ning laagide puhul soovitati tõesti nurgikuid kasutada.

Kui kunagi korteris põrandaid korda tegin, siis lasin tüüblitega paar lauajuppi põranda külge (laage oli vaja 3..7 cm tõsta) ning sinna tavaliste kruvidega vanad 5x5 laagid peale. Tagantjärele tundub see "korda tegemine" väikese liialdusena, sai parem aga mitte korda, veidi kriuksub ja väriseb. Kahtlustan, et laagidu ei saanud piisavalt jäigalt ja kindlalt kinni. Aluspõrandaks on õõnespaneelid, pooled tüüblid sattusid armatuuri ja teised pooled õõnsuste peale :p ning lauajupid ei saanud piisavalt tugevalt kinni. Lisaks said loodimisel kasutatud kiilud ilmselt liiga viletsad.

Praegu tegelen korteris viimase põrandaga, laagidega rohkem jamama ei hakanud, tuleb ujuv põrand penole.

[carpenter]

no näed.hakkavad jälle erinevad arvamused tulema.
aga mis selle variandiga öelda tahetakse?
http://www.isover.ee/files/pdf/porand(v ... hesein.pdf
mul on ka seina sees augud,kust õuest õhku tuleb...

[Teine külaline]

1.Rocwooli skeemil ei ole kilet, kuna tegemist on vahelaega, mõlemal pool betoonvahelage on köetavad ruumid. Kui betoonpõranda all on kuivad ruumid, võib kile rahuga ära jätta.
2.Isoveri välisõhu skeemil on kujutatud alt tuulduvat põrandat, betooni ei ole, põranda kandvaks elemendiks on puittalad ja tuuletõke on seal nii tuuletõkkeks kui ka soojustust paigalhoidvaks elemendiks. Tüüpskeem näiteks postvundamendiga majale või tuulutusavadega soojustamata lintvundamendile

[restauraator]

Kuule Teine külaline, mis asja sa siin sogad? Kui betoonplaadi all on soojad/kuivad ruumid siis pole kilet vaja ja kui niisked/külmad siis kile betoonplaadile ning soojustus veel sellele otsa? Nii igastahes välja loen!
Annan sulle ja ka teistele nõu suhtuda eelarvamusega just nendesse sinu soovitatud ehitusmaterjali tootjate tüüpskeemidesse ja korralikult ehitusinsenerilt parem nõu küsida, et mida, kuidas ja kui palju.

[Teine külaline]

Ehitusgurule - ära ärple, paku oma lahendus. Ehitusmaterjalide tootjate hulgas on asjatundjate esinemissagedus võrratult kõrgem kui suva foorumis. Defineeri korralik ehitusinsener.

[Nõuandja]

CARPENTERILE! Põrandalaagid paigaldada metallnurkadega - väga hea mõte!!!Ei hakka põrand kriuksuma ja on väga hea kandevõimega.Hoolitse vaid selle eest,et need piisava tihedusega ja korrektselt aluspõranda küljes oleks.Piisav tihedus on pool meetrit ja paigalda need mõlemale poole laagi!!!Niiskusega pole mõtet väga võidelda,kui tegemist on paneelmajaga.Sealne kütmine muudab õhu liigagi kuivaks.Keldrist ei tule niiskust.Ärge pingutage üle igasuguste tihendamistega.Tänapäeva ülihead nõuded võivad osutuda kahjulikuks.Õhk peab ligi pääsema ja ka minema pääsema.Kile on liiast!!!Mõelge nt. sellele,et Mustamäe korterelamutes,mis ehitatud ilma tänapäevaste nõueteta, on elatud kümneid aastaid.Ei mädane seal ükski põrand,kui muidugi keegi põrandat pole pesnud vett ämbriga põrandale visates!Puitmaja puhul unustage üldse kile!

[carpenter]

väga tore,et inimesed ka vanu teemasid loevad .nimelt on kõneallolev põrand juba mitu kuud tagasi(täpsemalt 2007 augustis) valmis tehtud.laagid läksid maha tõesti metallnurkadega,sammuga umbes 50-60 cm,vaheldumisi ühele ja teisele poole laaki.sai suht tugev.oleks saanud teha ka veidi teisiti ja oleks saanud ilmselt veel tugevam ja parem,kuid nagu tavaliselt ikka kipuvad head mõtted kuidagi liiga hilja kohale jõudma.

[Nõuandja]

Carpenter'ile!
Sai jah loetud seda teemat,kuna endal on selline töö ees.Muidugi oleks huvitav teada selle tugevama lahenduse kohta? Võibolla saan rakendada endalgi ja siis teada anda,kuidas toimib.