Ehitusfoorum

Kysimus siis selline et kui vana kivi maja katuse alust tubadeks muuta kas oleks targem panna sarikate vahele beno ja siis kohe otse kips plaat või on ikka targem panna vill ja tuule tõkke plaat ka ning veel ma ei saa ikka korralikult aru kuhu ma peaksin selle niiskus tõkke panema

Ette Tänades!!!

no kui sa nüüd natuke mõtled!, mis teeb kui puule panna peno vastu, ei mingit õhuliikumist ju? peno paneb ju puidu hallitama, või mis, pane ikka vill

grossu kirjutas:no kui sa nüüd natuke mõtled!, mis teeb kui puule panna peno vastu, ei mingit õhuliikumist ju? peno paneb ju puidu hallitama, või mis, pane ikka vill

Ah ära hakka jälle siin vett sogama .Julgelt võid penu panna .Ammu selgeks tehtud ,et penu hingab.Mida kuradit ta sul hallitama ajab ?

JA kas rohkem keegi tarka n6u ei oskagi anda et kuidas oleks õigem ja parem Ja kuhu selle tuule tõkke peab siis panema

Anonymous kirjutas:JA kas rohkem keegi tarka n6u ei oskagi anda et kuidas oleks õigem ja parem Ja kuhu selle tuule tõkke peab siis panema

Mõtle loogiliselt-puhub see tuul sul toast välja või sisse?

kui seal õhk liikuda saaks, nagu grossu soovitab, siis ei peaks see konstruktsioon grammigi sooja. Diletantlike näpunäiteid kuulama jäädes võid omale paraja käki küll kokku keerata
Minu onn on üleni penokast. Ka sarikate vahel. Eks aeg näita, kas hakkab hallitama

Hiid, kui palju sul katuslael peno paksus on? Kas 15 cm jääb väga lahjaks?

mul on põrand-seinad ja katuslagi kõik 10+10cm EPS60

Et siis sarikate vahele peno siis niiskuse tõkke või lihtsalt kile siis kipsplaadi karkass kuhu vahele taas peno ja siis kips plaat peale kas nii siis on ok asi ???........Palun aidake!!!!!!!!!!!

Et siis ei ytle keegi midagi tarka enam jah???

Kui soojustad villaga siis isoveri lehelt leiad palju tarka.
http://www.isover.ee/insulation/default ... =170&val=1
Kui soojustad penoga siis,
http://www.thermisol.ee/?op=body&id=92

ise tegin nii: 100 peno sarikate vahele- sinna 50X50 pruss+50 vill+ PLP +kipsi karkass ja kips (siia ka vill vahele)-Põhimõtteliselt võid PLP vahelt ära jätta.

Kui jääksid ainult peno peale siis arvesta sellega, et peno on halb mürasummutaja.

Selle villa lisamisega penost sissepoole peaksid ikka ettevaatlikum olema ja teistele ei maksaks nii riskantset varianti soovitada.

mis se PLP on?

puitlaastplaat e saepuruplaati on vist mõeldud

taastaja kirjutas:Selle villa lisamisega penost sissepoole peaksid ikka ettevaatlikum olema ja teistele ei maksaks nii riskantset varianti soovitada.

Thermisol ka ise lausa pakub sellist riskantset varianti.
http://www.thermisol.ee/?op=body&id=92

Näen jah, et pakub ... ja vahin, ja vahin, aga aru ma ei saa sellest pildist ja selgitustest, mis puudutavad tehnilist teostust. Kirjutavad, et katuse vettpidava kihi alla paigaldadakse üldiselt puidust roovitus...?? Pildil aga kivikatus, mis eriti vettpidav nüüd küll ei ole! Kivikatuse ja profiilpleki vettpidav osa on nagu aluskatus, tuntum kui kile. Selle alla tuleb siis roovitus teha või? vast ikka tõsteliist.
Teiseks naelte v kruvidega läbi vahtplasti sarikate külge. Huvitav mis kalde juures siis see kivikatus nende naelte otsas veel liikuma ei hakka? ja kui pikk pea nael olema, et tervet katust jõuab veel tõmbel kinni pidada? Plekkkatuse korral aitab naabermaja põlengust, et enda katus ka kuumusega sulanud vahtplastist täiega sõitma hakkaks.(kehv näide, aga võimalik ikkagi)

Mis soojustust puudutab, siis peab ikka ülihästi aurutõke paigaldatud olema, kui nii õhukese vahtplastikihi alla villa paksult panna...ja kas kondens sealt piisavalt kiiresti jõuab välja pressida, et komplikatsioone ei tekiks?

Tere. Thermisol on ennegi insenerlikus mõttes kaheldava väärtusega sõlmi joonistanud nagu läbi vundamedi hydro tüübeldamine jm. Antud katusel on tõesti nagu eelkirjutaja kirjutab 2 põhilist konstruktsioonilist möödalasku (auru probleem ja kinnitus). Eestis ebareaalne, et aurutõke on ideaalne. Kui see pole, siis aur tungib ülespoole. Tema kondenseerumine võib tekkida, võib ka mitte, sõltub kaasnevatest tingimustest. Aga kogu soojustus on kahe kile vahel, mis tähendab seda, et seal võib esineda kõrge niiskuse kontsentratsioon. 100 % võimalik, võib-olla ka madalam, pole päris kindel, aga kõrge ikkagi. Thermisoli poolt soovitatud naelad on seega väga agressiivses keskkonnas ja seda 365 päeva aastas. Naelte saatust 20 aasta pärast võib juba ette ennustada. Lisaks muidugi nende naelte algne kandevõime (paindetugevus) nii raske katuse all, kus isegi kehvemad sarikad läbi painduvad. Katusekonstruktsioonis olev niiskus, ka väiksem kui 100% difundeerub penosse, mille tulemusel peno tugevusnäitajad langevad ajas. See protsess kestab aastaid ning aastakümnete pärast võib peno paksus oma paarkümmend % õhem olla. Kuidas mõjutab see katust. Hetkel ei oska ennustada, aga midagi head siit loota ei ole. Peno müüja ei ole vist viitsinud inseneridega konsulteerida. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

No seal thermosoli lehel olev pilt on ka minule täielik müstika ja ise loeks seda pigem eksitavaks illustreerivaks näiteks.

Minul peno pandud siiski tihedalt sarikate vahele ja sellega täidab ta ka tuuletõkke funktsiooni. Enne kui sedasi tegin sai konsulteerida ka targemate inimestega ja nii nagu siin foorumiski korduvalt räägitud siis peno siiki hingab ja mingit niiskuse kinnijäämist ei saa olla!

Või tõestab keegi ristivastupidist?

pakkuks!! ( lõppudelõppuks sarikad,kõva tuulega liiguvad"õrnalt" peno on suht kange materjal!? tekkitab häält ja kulub äärtedest ära?? ) seega aja küsimus kuna see juhtub? Kas panin kõvasti mööda!? vill ei tekkita häält,õõrumist ega kulumist ! Kas jälle panin mööda!?? ja veel! niiskustõkke paber . Kaitseb väljuva niiskuse eest ehitise konstruktsiooni! tähendab. kui paned peno talade vahele siis tõmbad paber seest poolt kaitsekihiga sisse poole. kaitseb et niiskus ei sattuks konstruktsiooni! siis tuleb õhuvahe! siis tuleb kips! pahtel ja ...... nii ed. mina olen teinud! väljast sisse." tuuletõkkeplaat-kivivilll-laudis (hoiab villa ) aurutõkkepaber-siis sise karkass (mütsprofiil) ja kips peale.

Mõnel "meistril" liigub ka terve maja kõva tuulega. Kui sul peno jääb kääksuma sarikate vahel, siis paned igaks juhuks villa, aga kuidas siis see kipsi pahtel sellele tuule kõigutamisele vastu peab?

Otsese veeauru eest kaitseb konstuktsiooni ikka aurutõkkekile. See aurutõkkepaber kaitseb ka, aga rohkem kaudselt. Tihedalt paigaldades tehitab õhutõkke st soe õhk ei saa vabalt soojustuse sisse pugeda. Sooja toaõhuga võib liikuda aga märgatavalt rohkem niiskust seina, kui aur läbi materjalide liikudes. Kasuta siis parem ikka aurukilet, see kaitseb mõlema häda eest.

mina ei saa küll sellest jutust aru - kaitseb otseselt, kaitseb kaudselt ei tea lugesin veel 10 korda - laused nii konarlikud, et mõte kaob ära. Mida see aurutõkkepaber siis takistab? Miks tal selline nimi? Oled mingeid laborikatseid teinud või arvad sisetunde järgi Kirjutage mis kindel, oletusi võib saunaõhtul õllekõrvale lobiseda

[quote="taastaja"]Mõnel "meistril" liigub ka terve maja kõva tuulega. Kui sul peno jääb kääksuma sarikate vahel, siis paned igaks juhuks villa, aga kuidas siis see kipsi pahtel sellele tuule kõigutamisele vastu peab? :





pole vaja nokkida iga sõna kallal. ütlen siis teist moodi ( puit hingab,kord kuvemaks ,kord niiskemaks) see ka kaua see peno seal vahel peab? ja sise lagi pole sarikate küljes ,vaid oma plekk karkassil see tähendab oma äikus ja tugevus .

Räägiks siis sellise loo:Endal sai ka plaani võetud katusealuse soojustamine ja kuna ise tegija pole siis usaldad nagu rohkem ehitusmehi....sai siis välja valitud ehitusfirma,kes oli nõus töö ette võtma ja pakkus varianti,kus sarikate vahele tuleks 50 mm peno(eps 80)+15 cm kivivilla ja peale aurutõkkepaber+ osb plaat.Peno pandi sarikate vahele ja vuugid tihendati ehitusvahuga(vist oli penoflex)Töödega hakati pihta ja sai siis soojustus tehtud sinnamaani,et kogu ülemist korrust jäi kaunistama aurutõkkepaber,kuna võtsin plaani,et kevadel jätkan viimistlusega omapead edasi.Töö alustati aprill 07 ja lõpetati mai algul 07.Algul oli kõik ilus ja kena,kuid kui hakkasid sügisesed vihmasajud siis märkasin ühel hommikul,et paberi vuugi vahelt tilgub ühest kohast vett...ok kuid sügisese vihmaperioodi jooksul tekkisid teatud aja möödudes uued lekkekohad ,mida varem ei olnud.Sai siis paber avatud ja lekke kohtadeks olid horisontaalsed vuugivahed penoplaatide ühenduskohtades.Murelikuks tegi aga asjaolu,et vuugid olid nagu ühelt poolt penoflexi küljest lahti rebenenud ja nende vahel laiutas ca 1cm laiune tühimik millest siis katuselt eterniidinaela aukudest sissetulev vesi läbi jooksis.Ja kõikides lekkekohtades oli üks ja sama põhjus.Kaldun arvama,et peno on kokku tõmmanud,mida aga ehitaja resoluutselt täiesti välistab ja süüdistab töölisi,kes tema arvates liiga vähe vahtu vuugi vahele lasid.Kurat küll,aga lekked tekkisid teatud aja järel ja vihma sadas ka suve alguses ja siis ei olnud viga midagi.....uued lekked tekkisid kuskil 2 nädalaste vahedega ja iga kord uuest kohast.Nüüd on seis selline,et paber on peal ja sinna taha enam ei näe......nähtavad lekkekohad olen lahti võtnud ja ehitaja lubas ära parandada..lisaks on suure tuulega kuulda,kuidas peale tugevamat tuuleiili paber seinas krabiseb....see ei ole ju normaalne.Mida nüüd teha...sisuliselt on ju kogu see töö olnud mõttetu,kuna pole möödunud veel aastatki ja juba sellised probleemid...mis saab 10a pärast?Oleks ma kevadel osb plaadi peale pannud,siis oleks vesi lõbusalt villa sisse imbunud ja seest oleks kuiv olnud,ning seina taga vettinud vill+puhuv tuul.Kas on kellelgi olnud samasugust kogemust ja kuidas tasuks käituda ehitajaga.Töövõtuleping on mul olemas,koos tööde kirjeldusega ja allkirjadega.Kuidas teie sellises olukorras käituksite?

Ehitajad võid muidugi kohe võlla tõmmata. Esiteks käib ererniidi alla aluskatus, eriti siis kohustuslik, kui tegu katuslaega. Kui vahtplastil nii suured vahed, siis tundub, et tegu toore kaubaga. Pealegi vahtplast ei asenda aluskatust ja ka tuuletõket VILLALE. See on lauslollus.
Sellel firmal on ka juht ja pange tähele need on enamuses selle kõige taga. Lase ekspertiis teha, kui vennikesed õigesti ümber keelduvad tegemast. Kahjuks kannatajaks jääb ikka tellija, on juba tellija.