Ehitusfoorum

Tere.

Omal käel õppija ja tegija siinpool. Plaan hakata korterit remontima ja koostada korterisse kilp.

Sooviks arvamusi tehtud kilbijoonise osas.

Mida teeksite teistmoodi ja miks?

Sa ei tohi seda ise teha. Või seadused on sulle sülitamiseks? Miks peaks mõni elektrik, kellelt sa töö ära võtad, sind õpetama?

Ei ole ju märgitud mis õigusruumis korterit remonditakse, vbl Ukrainas, Venemaal või mujal..
Mina inimesi kes ise tahavad teha, ka keerulisemaid või isegi keelatud asju hukka ei mõista. Ju olen nõukaaja karastusega, kus üle maa inimesed tegid enamus asju ise, sest muud varianti ei olnud või oli liiga kulukas.
Samuti on märgitud kuidas eestlane olla erakordselt kroonuusku, lausa saksa täpsusega, kui ikka poliitmolkused on midagi seadusetähte kirja pannud on see pühamast-püham piiblisõna mille eiramine on ülim patt mis olla saab.

Samas ei madalda "asjade õigesti" tegemist, õppinud-praktiseeriv erialainsener-spetsialist teeb tõenäoliselt paremini, ka statistiliselt isegi siis kui alati leiab igalt elualalt näiteid ebapädevusest kuni hooletuseni.
Tavaliselt on iseponnistajate vs täie raugaga spetsialiste&paberimajandust kinni majanduslikes võimalustes, kus valik ei ole "teen ise sest meeldib" vaid pigem "proovin ise hakkama saada" vs "jääb tegemata", sest kõike sisse osta ei jõua..
Ennem võiks ju kiita neid, kes ei pea paljuks isetegijana abi küsida ja uurida teemat võimalikult põhjalikult.
Eks muidugi erialade tsunfti vaatest selline seltskond nokib vorsti spetsialisti leivalt, miks aidata tasuta, kui saab küsida raha. Õnneks on alati heatahtlikke abistajaid leidunud, ega ei pea ju aitamiseks ette-taha peensusteni ära tegema, aitab ju sellestki kui suunata suuremaid vigasid vältima või osutama mis on oluline/ebaoluliline.

Ühepooluselisse kaitselülitisse ei saa neutraali sisestada puudub vastav kruvi. Kahepooluselised pole 230V ja 50 hz süsteemis nii levinud sest neutraaljuhtme lahutamiseks liigvoolul pole vadadust piisab faasijuhtme lahutamisest.
Joonista PE ahelad ka kilpi. Sul väljuvad 3G****kaablid.

Prill kirjutas: 01 Aug 2025, 16:33 Mina inimesi kes ise tahavad teha, ka keerulisemaid või isegi keelatud asju hukka ei mõista.

Motoorsete liigutuste sooritamise seisukohalt ette antud juhiste järgi (loe: kilbisisu montaaž) ei ole kilbi kokkupanekus mitte midagi üle mõistuse käivat.

Probleem võib tekkida hiljem sellele tööle allkirja saamise hinnas - võib osutuda kallimaks kui töö tellimine koos allkirjaga.

madis64 kirjutas: 01 Aug 2025, 18:54
Probleem võib tekkida hiljem sellele tööle allkirja saamise hinnas - võib osutuda kallimaks kui töö tellimine koos allkirjaga.

Kellele seda allkirja peaks vaja olema kui tegu on vana korteriga? Ei tule keegi korterisse kontrollima, kuidas seal elekter on tehtud. Näiteks ma isegi ei tea kes ja millal mu korteris oleva kilbi on koostanud, ei ole mingit (kirjalikku) infot selle kohta. Kui praegu ise ümber teen, kes/kuidas tõestab, et just äsja ise tegin jne...?

Vko kirjutas: 01 Aug 2025, 19:43 Kellele seda allkirja peaks vaja olema kui tegu on vana korteriga

Ühistule?

madis64 kirjutas: 01 Aug 2025, 19:52

Vko kirjutas: 01 Aug 2025, 19:43 Kellele seda allkirja peaks vaja olema kui tegu on vana korteriga

Ühistule?

Ei ole ükski ühistu seda kunagi küsinud (erinevates korterites elades) ja pole ka nende asi korterisisest elektrisüsteemi üle vaatama tulla.

Vko kirjutas: 01 Aug 2025, 20:45 ... pole ka nende asi korterisisest elektrisüsteemi üle vaatama tulla.

Sul võib ka õigus olla olukorras, kus peakaitse asub trepikojakilbis, sealt suundub korterisse üks kaabel ja edasine jaotus toimub korterikilbis.

Juhul kui ühistu paigaldiste majandamise korras ei ole sätestatud teisti.

madis64 kirjutas: 01 Aug 2025, 20:49

Vko kirjutas: 01 Aug 2025, 20:45 ... pole ka nende asi korterisisest elektrisüsteemi üle vaatama tulla.

Sul võib ka õigus olla olukorras, kus peakaitse asub trepikojakilbis, sealt suundub korterisse üks kaabel ja edasine jaotus toimub korterikilbis.

Juhul kui ühistu paigaldiste majandamise korras ei ole sätestatud teisti.

Täpselt nii on olnud, et peakaitse on trepikojas, arvesti ja muud asjad korteris ja eeldan, et teemaalgatajal samuti.
Sellist asja vist pole kusagil, et ühistu suures kortermajas korterisiseseid elektrisüsteeme "majandaks".

Vko kirjutas: 01 Aug 2025, 20:54 Sellist asja vist pole kusagil, et ühistu suures kortermajas korterisiseseid elektrisüsteeme "majandaks".

Ei võta seisukohta, ei tea elektripaigaldiste korralise auditi skoopi kortermajades. Et kas piirdub peakaitsmega või kuuluvad sinna ka korterisisesed paigaldised.
Kindlustus (laenud jne) on selle osa huvitatud osapooleks.

Reaalselt ei huvita (vanas korteris) kedagi mismoodi ja millal süsteem on ehitatud, paljudes on veel 50(+) aastat nõukaaegsed Al-kaablid, lülitid, maanduseta pistikupesad, rikkevoolukaitsmeid ei ole...

Vko kirjutas: 01 Aug 2025, 21:09 Reaalselt ei huvita ...

Reaalne huvi tekib kahel juhul (vähemalt) - maja paigaldise audit või kindlustusjuhtum (miski süttib mingis korteris põlema).

Kilbi sisu montaaž ei ole minu jaoks juriidika aspektist kokkuhoiu koht - kui on lõpuks allkirja vaja, tuleb see lihtsalt korraldada ja eluga edasi minna.

Kena näha et aktiivsete kasutajate seas on teemasid mis vererõhku veidi tõstavad.
Viimased kommentaarid on üsna tõelähedased - Elektrilevi arvesti ja peakaitse asuvad trepikojas ühises kilbis ning korterisse edasi üks faas, sealt alates teen mida tahan (kui just korteri kindlustamisel elektripaigaldise akte ei nõuta).

jyrikg kirjutas: 01 Aug 2025, 16:41 Ühepooluselisse kaitselülitisse ei saa neutraali sisestada puudub vastav kruvi. Kahepooluselised pole 230V ja 50 hz süsteemis nii levinud sest neutraaljuhtme lahutamiseks liigvoolul pole vadadust piisab faasijuhtme lahutamisest.
Joonista PE ahelad ka kilpi. Sul väljuvad 3G****kaablid.

Vot selliseid tehnilisi tähelepanekuid ootaks. Jep, PE sooned jäänud joonistamata ja tõesti kasutan ühefaasilisi kaitsmeid, kus kaitse ainult faasi poolel

MartHelmet kirjutas: 01 Aug 2025, 21:30 ...Elektrilevi arvesti ja peakaitse asuvad trepikojas ühises kilbis ning korterisse edasi üks faas, sealt alates teen mida tahan (kui just korteri kindlustamisel elektripaigaldise akte ei nõuta).

Kindlustuse sõlmimise ajal ei "nõua" sinult keegi midagi, kuna kindlustusandja arvestab, et sa oled seadusandlust kohusetundlikult järgiv kodanik.
Sinu probleemid tekivad kindlustusjuhtumi puhul. Halvemal juhul saavad sinu elektripaigaldisest tekkinud põlengu (külmkapp süttib näiteks) tõttu kahjustatud ka naaberkorterid ning nende kindlustusandjad küsivad sult esimese asjana paigaldise dokumentatsiooni.

Vko kirjutas: 01 Aug 2025, 21:09 Reaalselt ei huvita (vanas korteris) kedagi mismoodi ja millal süsteem on ehitatud, paljudes on veel 50(+) aastat nõukaaegsed Al-kaablid, lülitid, maanduseta pistikupesad, rikkevoolukaitsmeid ei ole...

Kui hoone elektripaigaldis vastab hoone valmimise ajal kehtinud nõuetele, siis ei peagi olema maandusega pesasid ega rikkevoolukaitsmeid.
Kui hoone elektrisisendis ei ole nõuetekohast PEN lahutust tehtud, siis ei olegi kohta, kuhu korteris E ühendada.

Korteril soojuspump - tore, kaasaegne energiat säästev lähenemine.
Skeem jagatud kahe rikkevoolukaitse vahel - hea, ühe rakendumine jätab pool elektrivarustust alles.
Miks on valitud ainult C-tunnusjoonega kaitselülitid?
Puudub täielikult üks kaitseliik - liigpingekaitse. Miks? Kas on leping Tema Enesega, et sinna kanti ei löö..?

Täitsa mööda arvamus, et soojuspump on energiasäästlik - arvestades soetamiskulusid on tavaline õliradiaator tunduvalt odavam lõpuks. Kui vaja ka jahutamist siis jah on mõtekas paigaldada

RaJy kirjutas: 02 Aug 2025, 07:55 Täitsa mööda arvamus, et soojuspump on energiasäästlik - arvestades soetamiskulusid on tavaline õliradiaator tunduvalt odavam lõpuks. Kui vaja ka jahutamist siis jah on mõtekas paigaldada

See sõltub elektrihinnast.
Kui eeldame, et elektrihind langeb ja jääbki tulevikus madalaks, siis on otseelektriküte kokkuvõttes odavam..

trebla kirjutas: 02 Aug 2025, 08:25 See sõltub elektrihinnast.
Kui eeldame, et elektrihind langeb ja jääbki tulevikus madalaks, siis on otseelektriküte kokkuvõttes odavam..

See sõltub ka elektrienergia arveldushina muudest komponentidest - võrgutasud ja aktsiisid pigem tõusevad nii et energia enda hinna osa kogumaksumuses väib muutuda vähem oluliseks kui täna.

Elektriradikas kulutab kordades rohkem kui SP. Hinna tõustes tuleb SP tasuvusaeg kiiremini kätte (vahet pole, kas tõusevad maksud või ongi kallis elekter)

madis64 kirjutas: 01 Aug 2025, 21:27

Vko kirjutas: 01 Aug 2025, 21:09 Reaalselt ei huvita ...

Reaalne huvi tekib kahel juhul (vähemalt) - maja paigaldise audit või kindlustusjuhtum (miski süttib mingis korteris põlema).

Ilmselt see audit pole korteritele kohustulik? Samuti kindlustus pole kohustuslik.

Vko kirjutas: 02 Aug 2025, 11:57 Ilmselt see audit pole korteritele kohustulik? Samuti kindlustus pole kohustuslik.

Korteriühistus kehtestatud majandamiskord määratleb, mis on korterite omanikule kohustuslik, mis mitte - kõrvalt ei ole võimalik seda öelda.

Kindlustus ei ole sinule kohustuslik, kuid kui naaber omab kindlustust, siis tema kindlustusfirma lendab kahjujuhtumi puhul sulle kraesse nii et suled sul lendavad.

Lennaku palju tahavad, oma korterisse ei pea neid sisse laskma.
Sellist "nalja" pole kusagil näinud, et mõni ühistu korterisiseseid elektrisüsteeme nö majandab. Tehakse nii palju kui seadused nõuavad.

Ilmselge väärarusaam. Ühistu asi pole mismoodi on mu elekter korteris tehtud ja selles küsimuss ei peagi sisse laskma.
Ühistu asi on koridorid ja trepikojad ning kontrolligu oma vastutusala nõrkemiseeni.