Ehitusfoorum

Mis te arvate kuidas oleks kõige parem seda teha??
Kas killustikuga jne..
või siis näiteks valada...!!??

mõõtmed:
12x4,5
see siis sissesõidutee koos 2auto platsiga!!

tundmatu99 kirjutas:Mis te arvate kuidas oleks kõige parem seda teha??
Kas killustikuga jne..
või siis näiteks valada...!!??

mõõtmed:
12x4,5
see siis sissesõidutee koos 2auto platsiga!!

Pane sillutuskivi.Võimaldab end ka aastate pärast korrigeerida kui pinnas peaks mängima(tihtipeale uusehitistel see nii on.Aasta paariga vajub pinnas alles õigeks olenemata vibramisest vms)

cvk@hot.ee

Mõtlen samuti raudbetoonist sissesõidutee peale.Kevadeti tuleb lumesulavesi kõik metsast ja muudab kõik poriseks.Tõenäoliselt oleks porine ka kui kruusatee teha,sest kruusa pealt pori eemaldada on problemaatiline.
Mõtlesin,et teha autorataste kohale raudbetoonist tee.
Lihtsalt pinnase peale 10cm kõrge 50cm laia(teise ratta alla samuti),aga kui pikk plaat teha,mis mõõdus ja mitu kihti kasutada armatuuri jne.
Plaate saaks samuti liigutada,kui vajuvad,töö on lihtsam ja kiirem kui kiviteed teha.Mõte oli,et panna põhja armatuur,siis valada ära ja vajutada teine armatuur veel ülevalt peale.Otsasaalungid jätta paika,küljesaalungid teisaldada järgmise valatavaplaadi juurde.
Kas paneeli paksusest piisaks,kui vaja ka traktoriga(MTZ) vahel mööda teed sõita?
Millega katta pealt paneelid(teha veekindlaks),et vähendada külmakahjustusi.
Odavam oleks teha kruus+tsement baasil,aga killustik+liiv+tsement on vist tugevam.
Teha on umbes 100m teed,st 10 kanti betooni.

Kysimus ei ole mitte betooni paksuses vaid pinnases, kuhu plaadid toetuvad. Mingit sellist ainet, millega betoonpinda pealt katta, et kylmakindlust t6sta ei ole olemas, nad k6ik kuluvad maha kui autoga sealt yle s6idad. P6him6tteliselt kylmakindluse vastu aitavad 6hkumanustavad lisandid aga nende lisamine on juba omaette teadus, ma pole kyll teedeehitaja aga minu arvates sa sel viisil endale vastupidavat ja yhtlast teed ei saa. Pigem yks pidev plaatide kohandamine seoses ebayhtlase vajumisega ja l6puks ilmselt t2nu valele betooni koostisele, ilmastikum6judele, vee ligip22sule k6igist kylgdest ka kiire plaatide lagunemine.
Mingit head alternatiivi ei oska ka pakkuda, nagu eelpool mainitud, ei ole ma teedeehitaja.

Mina tegin endal lihtsalt graniitkillustikuga. See siis väheke parem kui tavaline killustik - tumedat värvi ja ei tolma kah.

Samas üks tuttav pani maha freesasfaldi puru ja jäi ka väga normaalne.
Aluse tegi tavalise killuga ja tihendas. Peale siis asfaldipuru mille sai mingi mõttetu hinna eest. Uuesti tihendamine ja oligi ok...

See asfaldipuru on vast kõige odavam lahendus.

Külmakindlat betooni võimalik valmistada küll ....
Tuleks kasutada lihtsalt graniitkillustikku ning hüdrofoobseid lisandeid.
Ilmastiku puhul lõhub betooni just nimelt see läbikülmumine. Kui pind vett sisse ei tõmba, siis ta ei saa ka läbi külmuda.
Näiteks sillapostidel lagunevad kõige kiiremini ära just veepiiril olevad kohad. Kevadeti ja sügiseti ju vesi öösel jäätub ning päeval sulab .. ja nii pidevalt ... sama teeb ka betoon
Sellistel puhkudel lisatakse betoonile segamise käigus vaala rasva (nii nimetatakse, aga tegelt sisaldab veel kindlasti mingeid komponente), et vee sisseimavus oleks minimaalne.

Sama probleem tekib ka maapinnal olevate plaatidega.

Naeltega sõitmine lõhub plaate igal juhul .. samuti sool, mida talvel rehvidega sinna kantakse ...

andero23 kirjutas:Kysimus ei ole mitte betooni paksuses vaid pinnases, kuhu plaadid toetuvad. Mingit sellist ainet, millega betoonpinda pealt katta, et kylmakindlust t6sta ei ole olemas, nad k6ik kuluvad maha kui autoga sealt yle s6idad. P6him6tteliselt kylmakindluse vastu aitavad 6hkumanustavad lisandid aga nende lisamine on juba omaette teadus, ma pole kyll teedeehitaja aga minu arvates sa sel viisil endale vastupidavat ja yhtlast teed ei saa. Pigem yks pidev plaatide kohandamine seoses ebayhtlase vajumisega ja l6puks ilmselt t2nu valele betooni koostisele, ilmastikum6judele, vee ligip22sule k6igist kylgdest ka kiire plaatide lagunemine.
Mingit head alternatiivi ei oska ka pakkuda, nagu eelpool mainitud, ei ole ma teedeehitaja.

Pealt katta selles mõttes,et sadevesi ei imbuks betooni.Sest need veeosakesed murendavadki betooni külmudes,minu arvates.

Silwer kirjutas:Mina tegin endal lihtsalt graniitkillustikuga. See siis väheke parem kui tavaline killustik - tumedat värvi ja ei tolma kah.

Samas üks tuttav pani maha freesasfaldi puru ja jäi ka väga normaalne.
Aluse tegi tavalise killuga ja tihendas. Peale siis asfaldipuru mille sai mingi mõttetu hinna eest. Uuesti tihendamine ja oligi ok...

See asfaldipuru on vast kõige odavam lahendus.

Killustikuga see häda,paar korda traktoriga üle sõita on killustik poriga segamini ja pori välja ei saa never.Betoontee saab voolikust puhtaks pesta,vihm peseb,harja või luuaga puhtaks.

Ardi kirjutas:Pealt katta selles mõttes,et sadevesi ei imbuks betooni.Sest need veeosakesed murendavadki betooni külmudes,minu arvates.

Seda ma mõtlengi, et pärast valamist enam ei ole seal millegiga betooni katta, Ükskõik missugust hürdoisolatsiooni materjali kasutada, kulub see rataste all ikkagi maha. Kui tahad külmumise vastu kaitsta, siis selleks on lisandid, mis tekitavad betooni sisse väiksed õhumullikesed. Kui vesi on betoonis ja külmub, siis jää paisub ja saab ära täita need tühjad kohad. Sellega tõstetakse märgatavalt betooni vastupanu külmumis/sulamis tsüklitele. Lisaks veel graniitkillustiku kasutamine täitematerjalina.

Selle lisandi kasutamine on aga teine teema, et betooni tugevusklass jääks enamvähem samaks. Selle kohta peaks enne raamatuid lugema.
Niisama seda pole mõtet sinna segumasinasse kallata, saadav kasu on väiksem kui kahju tugevuse langusest. Tugevuse langust saab küll vältida, kui teiste komponentide suhet muuta.

Nagu eelpool öeldud- ma pole küll teedeehitaja aga seda lahendust siiski ei soovita.

koorid mulla ära, täidad esmalt liivaga, siis kruusaga. kruusa peale spets aluskanga ning siis killustik. kangast ei tule sul see pori ülesse ja ei segune killuga. minu vaatenurgast vaadates igalpool linnas tänavate/teede ehitust

xxNIMETUxx kirjutas:koorid mulla ära, täidad esmalt liivaga, siis kruusaga. kruusa peale spets aluskanga ning siis killustik. kangast ei tule sul see pori ülesse ja ei segune killuga. minu vaatenurgast vaadates igalpool linnas tänavate/teede ehitust

See on töömahukas ja kulukas.Tahaks odavamat ja lihtsamat.Lihtsalt rb plaadid mis ei puruneks rataste all ja kestaks ka ilmastikuolude suhtes.See plaatide vajumine külmakergetest jms. olenevalt oleks võimalik vajadusel korrigeerida.Traktoriga saaks plaate kergitada ja alla täidet visata.
Põhiküsimus on praegu ikka see kas 10cm paksune ja 2 kihilise armatuuriga plaat kannatab traktorit?Missugune armatuur sisse panna (paksus-tihedus)?
Ja millega takistada sadevee sisseimbumist(millise vetthülgava materjaliga immutada või katta betoon)?

uuri maal siloauke. vene ajal pandi põhjadeks nn BAMi plaadid neil aasad küljes hea tõsta .kannatab ka tankiga sõita ühel tuttaval nendest parkla ca 50rm sile ja kõva.

Olen veendunud ühes - kui midagi teha, siis teha korralikult. Parem näha üks kord vaeva kui iga 3...5 aasta pärast kiruda, et tee on nässus, ära vajunud, mudane, muru kasvab peal, vms. Sestap olen teinud endale selgeks mis kihid ja millised kangad panna. Pole aga leidnud kui paks peaks olema liiva kruusa, killustiku ja tasanduskihi paksused. Päris 70 kuni 90 cm jagu ka ei tahaks täita, mis on külmema talve külmumispiiriks. Hetkel olen ära koorinud mulla.

Milliste kihipaksustega eelpoolnimetatud materjale peaks tagasi täitma, et 5 aasta pärast tehtut taas parandama ei peaks?

üldjuhul üle 20-30 cm tagasi ei täideta. täiteks siis kruus. tuleb aga seda meeles pidada, et kruusa tihendades ei ole nii, et võtat laenutusest väikese tihendaja (50-80kg) ja lased siis 30 cm kihi kinni. Selliste tihendajatega üle 20 cm ei tihenda kuidagi ära. hea on teha seda 10-15 cm kihtide kaupa, see tagab ka tihendatud pinnase.

ok - tänud tähelepanu juhtimise eest. Mul tuleb täita kruusaga 50 kuni 20 xm, kuna soov anda teele kallak majast eemale.

No nii - pinnaselt korjatud kivid on nüd alla veetud, täna täidan kruusaga kivid pealt ja tambin kinni... Soovitatid iga 30...40 cm tagant vibrada. Mul vaja ca 1,5 m tagasi täita, et saada soovitud parkimis kohale. Praegu võetud sisse ca 1m sügavuselt, et kogu pinnas eemaldada kuni kruusani. Eks näis. Tööd ja vaeva on juba üksjagu nähtud. Majaesin üsna nukras seisus hetkel.

veljo23, anna palun teada, kuidas oled edasi toimetanud? Mul omal ka vaja sel suvel transpordi- ja jalgtee kõvakatte alla saada, kuid oskused ja teadmised suht olematud. Seega huvitaks asjade kulg väga.

Vahva, et keegi sama asjaga maadleb. No nii... kive on saanud vahepeal ohtralt juurde vedada ja kaheks päevaks jaguv veel vedamist (aiakäruga suht aeganõudev töö. Raskema transpordiga maja taga olevale pinnasele veel minna ei saa. 0,4 m pealt tuleb pinnavesi veel vastu). Õllepauside ajal tuli kaval mõte kividele liiv peale vedada ja kraavist kavatsen vett peale pumbata ja sedasi kivide vahed ära tihendada. See peaks vähendama vajumist. Siis juba kruus kihtide kaupa. Kavatsesin nede töödaga juba täna lõpetada, olen ajagraafikust ca 2 nädalat maas. Sestap olen otsustanud kuni killustikuni tänavu valmis teha ja järgmise kevadeni vajuma jätta.

Vahpeal uurisin kuidas äia sissesõidu tee vastu pidanud on. Kolm aastat tagasi lasi ta "spetsialistidel" teha ja nüüd ca 5 cm rööpad sees ja pinnasepoolne külg täiesti maha (laiali) vajunud (NB! Suured autod pole peal käinud). Kavatsen tasa ja targu teha.

Kõnniteega saab ehk tänavu maha, see suurt koormust peale ei saa ja rööpa sissevajumisoht väiksem.

Kuidas teistel edeneb?

Tänan, Veljo23!
Mis kogustega peaks üldse arvestama, kui liiv-kruus-killustik loogikaga transporditeed teha? Transporditee pikkus on mul ca 6 m ja laius 2m, jalgtee pikkus 8 m ja laius keskm. 1 m. Mõtlesin mõlemat teed punase tellisega ääristada, et kena välja näeks.

kuna ma pean üsna palju tagasi täitma - maja sai peaaegu et pinnapealse vundamendi ja juurdesõidu tee krundile suhteliselt madalal, tuleb mul teha ka kallak. Auto tahaks aga jätta varjualuses nn. "0" kõrgusele ja horisontaalselt. siis kohati on vaja tõita ca poolteist meetrit. Õnneks kive maja taga jagub.

Muidu piisaksk ca 30 cm kruusa, 10 cm killustiku, kuni 5 cm kivituhka ja kivi peale ja valmis. Külmakerkgete vähendamiseks peab olema üsna kuvi pinnas ja hästi ärajuhitud pinnaveed. Kavatsen sinna maale jõuda järgmisel nädalal.

Nädalavahetusel vean liiva kividevahele ja uhan veega üle. Eks näis kuidas välja kukub. Siis kuivendus, kruus, killustik ja kivituhk ja aastaks laagerduma.