Ehitusfoorum

Tekkis mõte, et köögis võiks olla mingi kaitseahel, mis võimaliku veelekke korral kraanid automaatselt kinni lööks ja veekahjudest päästaks. WC-s on lae peal enne arvesteid tavakraanid https://photos.app.goo.gl/zpWgRhfiJupppg977, et mõte oleks lisada sinna peale tavakraane omakorda mingid elektriliselt juhitavad asjandused, peldikus ripplae peal elektritoide olemas ja saaks nende jaoks lihtsalt toite ka sinna. Omakorda köögis paneks sinna valamu alla https://photos.app.goo.gl/9Wcz68KYowcmB5qR8 põrandale vee peale reageeriva anduri ja aliexpressis pakutakse päris häid programmeeritavaid kaugjuhitavaid saatja/vastuvõtja lahendust ning see osa oleks asja juures lihtsam/soodsam asi. Niisiis kas selliseid elektriliselt suletavaid kraane leiaks kusagilt, mis hinnaga umbes ja kui lihtsalt oleks sinna vahele need lisaks sobitavad? Olen kuulnud, et köögis seal kraanikausi all need painduvad voolikud kipuvad lekkima hakkama mingi aja möödudes ja et neid peabki ala mingi viie aasta tagant välja vahetama? Et kui peakski leke olema, kas siis kindlustus võiks selle najal kisendama hakata, et sul voolik liiga vana, et näita pädeva ettevõtja poolt teostatud vahetustöödega arve ette vms või maksa ise oma kahjud umbes? Siin foorumis ja ka mujal on ringelnud mingid kindlustuste hirmsad mittehüvitamised iga väiksemagi mõttetu asja eest ja justkui kõigest saaks kinni hakata, see veeasi tundub siis suht reaalne case, mis võib ka reaalselt kunagi ette tulla. Ja kas kortermajas peale neid kraane võin omatahtsi selle lisakraani paigaldada? Samas jääks see enne arvestit minu korteris siin ja seega peaks peale aevestit hoopis panema selle igaks juhuks, kui üldse midagi teha suvatseksin?

Ise kasutan seda (ZB varianti), keerab välisvee kinni kui on alla 0 kraadi, siiamaani toiminud
Eelistasin seda kuna pole vaja veega mängida kui kraanid juba olemas.
https://www.lemona.ee/search.html?query=veeventiil
Ja kui on soov siseruumides sama süsteemiga veelekkele reageerida, siis lisaks veel see:
https://www.lemona.ee/smart-zigbee-sise ... -woox.html
PS. Ei oma mingit seost antud veebipoega ning antud seadmed töötavad vabavaralise Home Assistant juhtimissüsteemi all (veelekke andurit pole veel vaja läinud )
Parimat, JR

Või sedapidi, selline süsteem oleks muidugi veel parem jaa, ei peaks torude kallale üldse minemagi, uurin antud asjandusi edasi, tänud viite eest.
Leidsin alist veidi soodsamaidki https://vi.aliexpress.com/item/10050070 ... ry_from%3A , pigem aretan nende baasil siis vast, pole mingeid wifi jms jurasid juures. Peab ainult pikema selle kraanivinnatsi sinna leidma, see liblikas paganama raske keerata seal.

new1 kirjutas: 05 Apr 2025, 09:53 ... Olen kuulnud, et köögis seal kraanikausi all need painduvad voolikud kipuvad lekkima hakkama mingi aja möödudes ja et neid peabki ala mingi viie aasta tagant välja vahetama? ...

Töökindlam ja odavam oleks vist painduvad voolikud, segisti ühendamiseks ettenähtud ühendustorudega asendada?
https://www.k-rauta.ee/p/segistitoru-be ... -45-m/8zwn

Leidsin alist veidi soodsamaidki

Nendega ei ole see asi nii lihtne midagi. Ilmselt tahaks see mehhanism jämedamaid kraane või rauast torusi, sest mina igatahes ei saanud seda nii kõvast kinni, et ta kraani keeramise asemel seal iseennast keerama ei hakkaks. Eriti veel juhul, kui kraani pole tükk aega liigutatud. Ostsin alist ka elektrilisi kuulkraane, mis oleks ilmselt lollikindlam variant, kuid pole viitsinud neid vahele panna.

https://vi.aliexpress.com/item/1005003214000529.html

Kuna mul on oma kaev, siis leidsin lõpuks, et lekke puhul on lihtsam ja töökindlam HA ja Zigbee abil pumba elekter välja lülitada, kui kraanidega mässata.

Et seesama kinnitusraam siis paindus läbi kuidagi? Mul seal lagi väga lähedal ja põhimõtteliselt peaks saama sinna betoonlae külge mingi metallist karkass aretada, kuhu külge üldse need kraanikeerajad kruvida.

Et seesama kinnitusraam siis paindus läbi kuidagi?

mul oli see raam teistsugune. Pildil olev on ilmselt parim mingis kindlas mõõdus torule või kraanile. Mul on selline, kus oli tald ja siis tavalised toruvitsad hoidsid teda mistahes läbimõõduga toru või kraani peal kinni. Paraku ei pidanud need vitsad kuigi hästi ja lõpuks oli ta seal kuidagi keerelt ja ei toiminud. Ilmselt on ta mõeldud kraani kuuskandilise osa (mitte toru) külge kinnitamiseks, kuid minu kraan oli liiga lühike selle jaoks ja toru oli jälle liiga pehme ja libe. Aeglasevõitu oli ta ka.

Otsisin katsetamiseks oma elektrilised kraanid välja ja need toimisid küll hästi. Mõne sekundiga kinni/lahti. Ei tea kas ka surve all. Paraku jah, nende vahele panemine on suurem töö.

Seal lingil justkui kolmele eri jämedusega torule need kinnitused seal valikuvariandina, proovin mingi hetk ära siiski ilmselt, kas jaksab mul seda kraani keerata või mitte. Ei maksa ka suurt midagi õnneks. Ent huvitav kas mingi lõpulüliti või midagi ka on, või krutib ja väänab seniks, kuniks toide peal?

Need paistsid HA jaoks nagu lüliti, kas kraan kinni või kraan lahti. Minumeeles oli peal ka paar kinni/lahti nuppu, käsitsi liigutamiseks. Hoob liikus 90 kraadi ja muidugi oli seal mõlemas suunas mingi lõpulüliti, vms. Pisike toiteadapter läks seinakontakti.

Hooldamata kraanid kui ei taha liikuda - tõsiselt, kuulkraane pidada vähemalt korra aastas liigutama, et need kinni ei settiks-paakuks, samamoodi elektrik kes kilpi tegi targutas kuidas kaitseautomaate tuleb vähemalt korra aastas klõpsida, rikkevoolukaitsete puhul olevat see "hooldus" lausa kriitilise tähtusega. Tema käivat neid "sittasid kaitsmeid, mis ei tööta" välja vahetamas ja kui uurib millal kaitsmeid&kilpi hooldati kasutati, polevat tavaliselt pärast ehitust olnud vaja puutuda, kellel 2-5-10-15 aastat.
Tea kui tõsijutt see on, aga ei imestaks kui tootja asjadel kuskil peenes kirjas tingimused kirjas kuidas pikaaegsem toimimine tagada.
Hea ehitusfoorumlane millal sina oma kraane ja kilpi viimati hooldasid

Mul maja nö peakraan tavaline jämedam kuulkraan mille ise ehituspoest soetasin ja sissetulevale PE torule otsa kruvisin - juba esimese kraani kasutamise järel jäi vesi tilkuma, teine korda ei saanud enam üldse aru, kas kraan on kinni või lahti - vett ei pea. Toona tuttav ehitaja rääkis, et seda ehituspoe torude s.tta ei tasu üldse koju tassida. Ju sajandi alguses oli meil ostujõud kasinam ja poed müüsid hinnatundlikule amatöörile odava raha eest seda kõigemat põhjakihi kraami. Täna toonased krooni hinnad eurodeks arvutada - ime, et üldse nii odavaid kraane osta sai..

Endal ka skeem Home Assistant nutikodu server ja zigbee võrgu nutilüliti lülitab lekkeanduri häire peale pumbalt elektri välja.
Neid kraaniasju olen ise ka internetist piilunud, osades youtube ülevaadetes neid võrreldud, juppideks võetud ja hinnatud (nt kas reduktoris metall või plastosad jne), sh ka kraanile rakendatav jõud on osadel tehnilistes andmetes näidatud.
Aga see nutikodu värk ühe kraani pärast vbl liiga ülepakutud, tahab ikkagi eraldi 24/7 serveri jooksutamist koos siis vastava kas zigbee, z-wave, wifi või bluetooth koordinaatoriga, süvenemist, ja vabavaralised lahendused õppimist, koodimist ja keegi ei garanteeri lõpuks midagi..

Pumba toite lülitamine oleks lihtsam muidugi, ent kas see siiski tagab kohese vee katkemise? Seal see paisupaak ka veel vahel ilmselt ju ja omajagu vett lahmaks veel sellesama paagi jääkrõhu pealt ikkagi elamisse. Ja ma ei tea, kui kuuma vee trass katkema peaks ja boiler kõrgemal, kas sealt nõrguks ka vesi siiski välja elamisse laiali sul seal?

Mnjah, ilmselt tuleks oma jaoks läbi mõelda, milline on ühe või teise avarii juhtumise tõenäosus ja kui lollikindel on sel juhul vee katkestamise automaatika. Mina leian, et mõne toru lõhkemise tõenäosus on liiga väike selleks, et kraanidega jändamine ära tasuks. Ma pigem muretsen aeglase lekke pärast kohtades kuhu igapäev ei satu, või kuhu ma ei näe. Isegi kui toru lõhkeb, pole erilist vahet, kas sealt voolab välja 0,5L või 5L vett. Põhiline on see, et ma hommikul keset järve ei ärkaks või koju tulles vesi uksest välja ei voolaks.

Mul on elumajas selline boiler, kust ilma surveta ei tule vett. Saunas on boiler lava all, seega madalamal, kui kraanid.

Nüansse on jah omajagu, alates sellest kuhu see lekkesensor paigutada, algselt sai katlaruumis lihtsalt põrandale, et vesi ju tilgub-niriseb-pahiseb ikka lõpuks põrandale ja ujutab sensorit kuni see rakendub, aga ikka suutis nii, kus ülemiselt torult nirises alumisele torule ja alumist toru mööda sensorist 30cm kõrvale ja loik põrandal sai avastatud kuiva sensoriga.
Endal oli ka selline mõte, et kui oled ise kodust ära ja midagi nö suuremalt "lõhkeb", siis ei pumpaks pump kaevu jagu vett tuppa

Muidu ka need kraanile paigutatavad kraanipöörajad ei sulge kraani päris sekundiga, ikka rohkem sekundeid kulub. Selles vaates millal vesi sensorini jõuab ja ahel käivitub - mingi loik tuleb paratamatult üle elada, aga eks siin ongi vahe, kas põrandal on 3, 30 või 3000 liitrit..

Muidu pumbaomanikel vist veel variante, kuskil jäi silma kus uuematel pumpadel on lekkekaitse sisse ehitatud, vist kuidagi jälgib seda pumba kasutust ja kui ilmneb rutiinist suurem ja pidev kasutus, katkestab pumpamise kuni kasutaja sekkumiseni, või sai ka sättida mingi aja ise ette.
Sellega muidugi see teema, et kui tahaks kraanist tulekahju kustutada või basseini täita, otsustab tark pump selle plaani ära katkestada

Sai antud teemajuhtumil pandud kaevupumbale viitrelee. Viskas vooliku pidevalt maha ja aitas. Pumbale saab panna run once viitrelee. See töötab 10 min kui siis pole STOP tulnud siis seiskab kuni käsitsi tehtava resetini (toide maha). abb oli sobiv, maksis 30€ kandis.

Enne nutimaja tegemist kaalusin ka seda aegrelee varianti, kuid maal elades on siiski liiga palju variante, kus on vaja lasta veel pikemalt joosta ja pidev resettimine läheks tüütuks.

Selleks sai releele otseühendus tehtud...

Kunagi oli Ensto töpsliseerias lekkekaitse, mille andur olla olnud sidepaar, mille isolatsioon miski sammuga perforeeritud. See sidepaar siis jooksis lekkeohtlikes kohtades toru all. Kui lekkis , siis tekkis ühendus ja see sulges peakraani.