EH.INS. kirjutas: 01 Apr 2025, 22:59
Sokli sisseaste kommentaar ei ütle mulle küll midagi...
Täpsemalt ei saa aru miks peab olema 200+100+200
Tee selgeks hor soojustuse paigalduse mõte
Ei näe külmakerke ohtu pael
Milleks paele paekillusik
Soojuskadu oled arvutanud ka?
Arvan, et mitte, sest pole toodud isegi kasutatava EPS-i soojajuhtivust või toodet nt Silver
Seega puudub igasugune arusaam kui palju mõjutab SUMMAARSET soojakadu kui põranda all oleks 200 või 150 vms 300 asemel
See 200+100+200 kommentaar tähendas seda, et see variant jääb mul ära.
Hor. soojustuse osas ütlevad tarkpead, et
Vundamendi horisontaalse soojustuse mõte on vähendada hoone vundamendi kaudu toimuvat soojuskadu ning kaitsta konstruktsiooni külmumise ja niiskuse eest. Horisontaalne soojustus paigaldatakse tavaliselt vundamendi alla või selle ümber maapinnaga paralleelselt, et luua barjäär, mis takistab külma maa ja vundamendi vahelist otsest kontakti.
Põhilised eesmärgid on järgmised:
1. Soojuskadude vähendamine: Horisontaalne soojustus aitab hoida hoone sisetemperatuuri stabiilsemana, vähendades soojuse liikumist vundamendist külma pinnasesse, eriti külmemates kliimatingimustes.
2. Külmumise vältimine: See takistab pinnase külmumist vundamendi all ja ümber, mis võiks põhjustada vundamendi liikumist või pragunemist (nn külmakerked).
3. Energiatõhususe suurendamine: Väiksem soojuskadu tähendab väiksemat küttevajadust, mis omakorda vähendab hoone ülalpidamiskulusid.
Mulle tundub eelnev jutt loogiline, aga no mul ei ole ka ehitusalast haridust.
Aga nüüd soojuskaod ja arvutused. Ausaltöeldes ei olnud seda veel teinud ega ka otsustanud kasutatavat EPSi. Väga hea et see küsimus tuli. Tegin siis väikse arvutuse. Mingi pildi saab ette. Kuut oleks selline: seinad 200 mm EPS + 200 mm Fibo, katus 400 mm puistevill, aknad U = 0,8:
1. Lähteandmed
Põrand: 300 mm EPS 100, λ = 0,035.
R = 0,3 / 0,035 = 8,57 m²·K/W → U = 1 / 8,57 ≈ 0,117 W/m²·K, 140 m².
Seinad: U = 0,167 W/m²·K, 140 m².
Katus: U = 0,10 W/m²·K, 140 m².
Aknad: U = 0,8 W/m²·K, 21 m².
ΔT: 26 °C (21 °C sise, -5 °C väline).
Kütteperiood: 4320 tundi.
Küte: Õhk-vesi, COP = 3.
Elektri hind: 0,20 €/kWh. Optimistlik.
Ventilatsioon: 175 m³/h, soojustagastus 70%.
2. Soojuskadu arvutus
Põrand:
Q = 0,117 × 140 × 26 × 4320 = 1 840 723 Wh = 1840,7 kWh.
Seinad:
Q = 0,167 × 140 × 26 × 4320 = 2 624 717 Wh = 2624,7 kWh.
Katus:
Q = 0,10 × 140 × 26 × 4320 = 1 572 480 Wh = 1572,5 kWh.
Aknad:
Q = 0,8 × 21 × 26 × 4320 = 1 886 976 Wh = 1887,0 kWh.
Ventilatsioon:
Q = 0,3 × (0,33 × 175 × 26 × 4320) = 1 946 952 Wh = 1947,0 kWh.
Kokku:
1840,7 + 2624,7 + 1572,5 + 1887,0 + 1947,0 = 9 871,9 kWh.
3. Küttekulu soojuspumbaga
Soojusvajadus: 9 871,9 kWh.
Elektri tarbimine: 9 871,9 / 3 = 3290,6 kWh.
Kulu: 3290,6 × 0,20 = 658,12 € kütteperioodi kohta ehk 109,69 €/kuu.
4. Põranda osakaal
Põranda soojuskadu: 1840,7 kWh.
Kogu soojuskadu: 9 871,9 kWh.
Osakaal: 1840,7 / 9 871,9 ≈ 18,6%.
Põranda elektri tarbimine: 1840,7 / 3 = 613,6 kWh.
Põranda kulu: 613,6 × 0,20 = 122,72 € ehk 20,45 €/kuu.
5. Võrdlus 200 mm EPS-iga
200 mm EPS:
Põranda kadu: 2754,7 kWh, kulu 184 €, osakaal 25,5%, kogu kulu 719 €.
300 mm EPS:
Põranda kadu: 1840,7 kWh, kulu 123 €, osakaal 18,6%, kogu kulu 658 €.
Sääst:
Põranda kaudu: 914 kWh ehk 61 € (33% vähem kadu).
Kogu kulu: 61 € kütteperioodil ehk ~10 €/kuu.
6. Täpsustused
Põrandaküte: Kui põrand on 28 °C (ΔT = 33 °C), põranda kadu = 2336 kWh, kulu ~156 €, osakaal ~23%, kogu kulu ~678 €. Sääst jääb sarnaseks.
COP: Talvel 2,5 juures kogu kulu ~790 €, põranda osa ~147 €.
7. Tulemus
Kogu küttekulu: ~9 872 kWh soojusvajadust → 3291 kWh elektrit → 658 € (110 €/kuu).
Põranda kaudu: ~1841 kWh soojuskadu → 614 kWh elektrit → 123 € (20 €/kuu), mis on 18,6% kogu kulust.
300 mm EPS vähendab põranda soojuskadu 33% ja kogu kulu ~9% võrreldes 200 mm-ga.
Sääst pole tohutu (61 € aastas), aga kui selle 100 mm (140 m2) ostuhind on täna 1000 € ja elektri hind ka tõuseb, siis "tasuvus" saabub 10 aasta pärast. Kuidagi nii vast. Kriitika teretulnud.
