Ehitusfoorum

Kas kellegi on kogemust, kui kaua immutatud puit maapinnaga kontaktis vastu peab?
Näiteks, kui kasutada väravapostideks sellist: https://puumarket.ee/toode/pruss-immuta ... 50x6000mm/
materjali, kas "väärib küünlaid"?
(Varasemast kogemusest - töötlemata tamm on pidanud allpool maapinda aastakümneid vastu oluliste muutusteta, aga tänapäeval vist tamme väravapostideks kaubandusest saada pole)

(Aia mõte tekkis nädalavahetusel. Mul nimelt kaugemal maavaldusel, kus aiamaja, läheb avalik tee selle servast läbi ja tee kurvi pealt keerab siis sissesõidutee õuele. Sinna sissesõiduteele oli üks jahimees oma 30 cm laiuste rehvidega Landcruiseri parkinud ja läbipääsu blokeerinud, üks siga juba kastis ja mees ise ei tea kus... Mõte on aed teha, et edaspidi selliseid probleeme vältida, paar korda varem on ka sarnast juhtunud)

Läbi mädaneb see koht kus post tuleb maa seest välja. See osa, mis on maa sees peidus peab ajale päris hästi vastu. Nagu ka see osa mis on maa peal nähtaval. Kui tahad ajas kestvat lahendust siis pane kuumtsingititud metallpost. Neid on aeg-ajalt järelturul päris soodsa hinnaga liikvel. Kui ei taha nii palju kulutada siis pole väga vahet mis puidust ja mis töötlusega posti sinna maasse rammid. Oma eluajal saad seda vahetada ikka väga mitu korda.

Samas immutatud elektriposte kasutatakse tänini ja ei ole näha massilist mädanemist maaga kokkupuutekohas ja liinide langemist seetõttu.
Immutatud puidu suurem segadus oli ca 15 aastat tagasi, kus eurodirektiivid enam toksilisi kemikaale tööstuses ega ehitusharrastajatel kasutada ei lubanud. Asemele pidid tulema vähemmürgised ja "peaaegu sama tõhusad" immutusvahendid. Võibolla tänaseks on vähemalt tööstuslikult töödeldud puidu jaoks pädevad kemikaalid olemas ja müüdavale immutatud puidule ette näidata vastav sertifikaat.

Veel mingi vahe räägiti kuidas ka immutatud ja immutatul olevat vahe, kus olla "immutatud puit" ja "sügavimmutatud puit", arvatavalt ühel on pealispind ainult töödeldud nö nagu isegi pintseldaks, teise puhul vist miskid alarõhu vaakumkambrites töödeldud puit, et immutus võimalikult sügavale puitu saada.
Iseehitajad või puudulike teadmistega koduomanik palkas ehitusfirma midagi tegema ja nõudis immutatud puitu, soetas ehitaja eranditult alati selle nõrgema immutusega, sest see oli alati odavam aga välja nägi nagu päris

Ka selle sügavimmutatud puidu korral lõikekohas ei tundu see immutus päris südamikuni jõudnud olevat, paistab nii, kus immutus imendub paremini nö puidu pealmises eluskihis maltspuidus, surnud vaigune südamik ei taha imbuda. Aga sellest ei ole vist probleemi, sest vaigust tihe puiduosa on ise loodusliku vaiguimmutuskaitsega.

Kuidas päriselt selle immutuse peensuste, tehnoloogiate ja vastupidavusega on, seda ei tea.
Meenub, et müüakse lausa eraldi immutatud aiaposte ja vist isegi kuskil maanteede ääres nendega aedu rajatud, karta on, et siiani püsti ehk paar aastakümmet kindlasti võiks kesta.

On ka alternatiive, näiteks posti alumiste otsade põletamine pidada olema iidne tarkus, mis aitavat mädanemise vastu, ehk puidu pealispind lasta söestuda, suretavat see puidukihi ära, umbes nagu termotöödeldud puidul, kui hallitustel, seentel, jm mädanikul ei ole seal kuumutatud kihis midagi süüa, siis nad sinna ei roni ja sisemise puiduni ei ulatu, sest söestunud kiht vahel.
Veel alternatiivina kui ikka puitu kasutada tahta, on müügil "posti vundamendid" nii plastist kui metallist, nii otse maasse rammitavad, kui kruvi moodi pööratavad, kus maa-alla puit ei ulatu ja post kinnitatakse "kahvli" külge ja jääb niiskest tsoonist välja https://online.depo-diy.ee/products/15220

Selle tootja lehel on saadaval immutusklasside info:
https://nordiclumber.eu/aiapostid/
Immutusklass A puhul olla immutusvahendi Tanalith E kontsentratsioon suurem.
Võibolla tasuks otse tehasesse pöörduda.
Aasta 2021 sügisel sai muuhulgas hulgi immutatud materjalist aedu tehtud. Materjal toodigi tookord otse sellest ettevõttest Paliverest. Värava postideks sai pandud jämedamad, 200 mm läbimõõduga postid. need ikka peaks kõigi eelduste kohaselt mõnda aega kestma. Kauplustest ostmisel ei ole siiani immutatud puidu immutusklassi osas mingit infot märganud.
Endal varasem kogemus selline, et osa (60mm läbimõõduga) postide otsi on maa sees mõne aastaga mädanema läinud, aga osa samal ajal maasse pandud poste on miskipärast tunduvalt kauem vastu pidanud.

Prill kirjutas: 26 Veebr 2025, 09:15müügil "posti vundamendid" nii plastist kui metallist, nii otse maasse rammitavad, kui kruvi moodi pööratavad, kus maa-alla puit ei ulatu ja post kinnitatakse "kahvli" külge ja jääb niiskest tsoonist välja https://online.depo-diy.ee/products/15220

Ma ei kujuta ette kuidas U või G profiili külge asjalik, jäik ühendus tekitatakse. Võtta M või F ja kõigepealt post talla külge?

Saab küll kasutada ka puitposte (kasutusklass 3 ja vastav kaitse)
Aga on õige, et kahjustused tekivad maapinna piiril
Variant on terasdetailiga "tõsta" puitpost nt 100mm maapinnast kõrgemale

Teemaalgataja viide ütleb sõnaselgelt:
Sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud ning niisketes ja märgades kohtades.

Viide kruvivaiadele on nii ja naa...
Sõltub pinnasetingimustest
Kui võtta pikkuseks 800mm siis maa sisse jääb ca 700mm
Kui pinnas on nt 400mm orgaanikat ja edasi norm pinnas jääb kruvivaia kandevõime küsitavaks (horisontaalkoormus)

Minul murdus 15x15 cm sügavimmutatud post ära 8 aastaga.
Tammest aiaposte on aeg-ajalt Saaremaal müügikuulutustes nähtud.

EH.INS. kirjutas: 26 Veebr 2025, 12:29 Saab küll kasutada ka puitposte (kasutusklass 3 ja vastav kaitse)
Aga on õige, et kahjustused tekivad maapinna piiril
Variant on terasdetailiga "tõsta" puitpost nt 100mm maapinnast kõrgemale

Teemaalgataja viide ütleb sõnaselgelt:
Sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud ning niisketes ja märgades kohtades.

Viide kruvivaiadele on nii ja naa...
Sõltub pinnasetingimustest
Kui võtta pikkuseks 800mm siis maa sisse jääb ca 700mm
Kui pinnas on nt 400mm orgaanikat ja edasi norm pinnas jääb kruvivaia kandevõime küsitavaks (horisontaalkoormus)

Siis mingid sellised sobiks maasse kaevata nagu allpool manuses?
Lähiajal plaanis 12 m haagis nagunii laenutada, saaks ka Paliverest läbi põigata.
Või siis kohapeal ära jupitada ja lühema käruga tuua...

Seda "maapinnast kõrgemal" nägin, seepärast küsisingi reaalseid kasutuskogemusi. Aga kas saan õigesti aru, et nende (elektriposti vs Puumarketi materjal on erineva töötlusega, et elektripost on ette nähtud maapinnaga kontaktis ja Puumarketi oma mitte?)

Kruvivaiadega kogemus olemas, puukuur sai tehtud. Pinnas on hästi kivine juba mullakihist alates, keerates väga sisse ei tahagi minna, hakkab kohapeal pöörlema ja edasi ei liigu, mõni kivi jääb risti ette, vaja on kangiga auk pea täies ulatuses ette taguda. Külgjõudude tõttu aga nii ehk naa väga ei riskiks, ühes tasandis saab küll tõmmitsa või diagonaaliga probleemi kõrvaldada, aga ristsuunas (kui värav avatud) viisakat muljet jätvat lahendust pole.

Kreosoot on hea vahend - aga minu teada keelatud
Sellega tehti põhjamaades puitsildade detailide töötlust - aga vähemalt seal enam lubatud pole
Mina isiklikult puitu maa sisse / kontaktis maapinna ei paneks

Jääb arusaamatuks millest üldse see kinnisidee puitposte kasutada? Mul on väravapostideks 100 mm raudtoru betooni täis valatud ja minu teada vanemad kui ma ise ja ilmselt kestavad teist samapalju veel.

Et siis aiaehitusega "metsa" ei paneks, riiklik juhendmaterjal, päästeauto läbipääs min. 4m.
https://www.ehitusgiid.ee/rajatis/piirdeaed-ja-varav
(projekt + vajalikud load)

Sõber kunagi tegi katse kus võeti metsast kaks palgijuppi jämedusega 30+cm ühte töödeldi tõrvaga ja teist kärsatati söestumiseni. Võeti kasutusse väravapostidena, pinnas on liivane ja vastu pidasid ligikaudu sama aja. Seepärast julgen küll väita, et pole väga vahet millega neid puuposte töödelda. Tulemus on laias laastus üks ja kui tahad ajas kestvat lahendust siis kasuta materjalidena metalli, kivi ja betooni.

RaJy kirjutas: 26 Veebr 2025, 15:54 Jääb arusaamatuks millest üldse see kinnisidee puitposte kasutada? Mul on väravapostideks 100 mm raudtoru betooni täis valatud ja minu teada vanemad kui ma ise ja ilmselt kestavad teist samapalju veel.

pikk88 kirjutas: 27 Veebr 2025, 08:23 ... Tulemus on laias laastus üks ja kui tahad ajas kestvat lahendust siis kasuta materjalidena metalli, kivi ja betooni.

A23, kuula RaJy või pikk88 kirjutatut, sest omal samad kogemused. Ja muidugi loe veelkord mõttega kasutaja Prill kommentaari immutusest. Meil käib maal tehtu ajaarvamine enne minu tulekut(emt) ja pärast minu tulekut(pmt) ja ajaarvamise alguseks lugeda 2000 aastat peale Kristuse sündi. Ca 15 aastat emt tehti õunaaiale millegipärast ümber aed ja aiapostideks olid 75mm(?) läbimõõduga tavalised ümarraudtorud pikkusega ca 1,7m, mis olid betooni valatud. Direktor ütles, et samal ajal valati postid ka sissesõidu autovärava jaoks. Kuna värav(prussidest ja lipid) oli põhimõtteliselt postide küljest juba ära mädanenud, siis keevitasin 20x40 nelikanttorust uued väravapooled ja nende külge horisontaalis 3 servamata lauda . Hämmastav oli see, et postid olid säilitanud oma enam-vähem loodsuse ja seda ka siiani. Uued värava raamid tegid umbes 5-7 aastat tagasi. Kuna õunaaed on lammutatud ja postid välja kistud, siis saan kirjeldada väljasikutatud poste. Maapinnast kõrgemale oli aeda ca 1m, siis pealt ca 30-40cm läbimõõduga ja umbes sama pikkusega, kuid alt koonusesse minev betoonikärakas ümber posti ja sellest allapoole veidi roostest toru. Muideks, toru maapealse ja maapinnas oleva roostekihi paksus visuaalselt ei erinenud. Seisavad siiani aida taga ja ootavad kasutamist, aga veel ei tea mille jaoks. Betoonist peksime ikka puhtaks.
Jah, kasutaja Prill poolt mainitud elektripostide kasutamine oleks ka alternatiiv, kuid arvestades vastupidavust ajas, siis ise vist küll läheks tsingitud või tsinkimata raudpostide valiku teed.Lisaks oleks elektripostidele vajaliku suurusega augu kaevamine vist natuke vaevarikkam kui metallpostide jaoks vajalik auk+ posti loodimine ja loodsuse ajas püsivus. See, et kunagi ei olnud puitpostidele alternatiivi, siis tänapäeval võiks arvestada saada olevaga. Kui tsingitud tundvad kallid, siis võid ju Hammeritega üle värvida. Eks kalkureeri ise. Hammerite on ajas suhteliselt hästi vastupidav värv.

Urmas kirjutas: 27 Veebr 2025, 17:24

RaJy kirjutas: 26 Veebr 2025, 15:54 Jääb arusaamatuks millest üldse see kinnisidee puitposte kasutada? Mul on väravapostideks 100 mm raudtoru betooni täis valatud ja minu teada vanemad kui ma ise ja ilmselt kestavad teist samapalju veel.

pikk88 kirjutas: 27 Veebr 2025, 08:23 ... Tulemus on laias laastus üks ja kui tahad ajas kestvat lahendust siis kasuta materjalidena metalli, kivi ja betooni.

A23, kuula RaJy või pikk88 kirjutatut, sest omal samad kogemused. Ja muidugi loe veelkord mõttega kasutaja Prill kommentaari immutusest. ...

Olen seniajani ise ka puidu maapinnaga kontakti panemisest, nagu pidalitõbisest, eemale hoidunud! Maakodus nt on enne minu aega tehtud lintvundamendil, kivist väravapostidega ja "eterniittorust" aiapostidega aed, puidust "raamides" tsingitud võrk. Enamus ulatuses veel ka hekid võrgust jm vahedest läbi kasvanud. Puitosa on tulnud hooldada, parandada, ülejäänu pole aastakümneid mingit käe külge panemist vajanud, va hekkide "kontrolli all" hoidmine. Ei kahtle absoluutselt nende ülalpool toodud soovituste headuses.

Aga, puidust lahenduse "kinnisideeks" saamisel olid omad põhjused:

1) Palju jahutakse "ground contact grade" puitmaterjalist, mida võivat (ja lombi taga pannaksegi) tuimalt mullaga kontakti. (See küll kõige vähemolulisem argument)
Huvitab aga just teiste siinsete kasutajate reaalne kogemus ning soov asi ise ära proovida.

2) Ei ole päris kindel, kas sissesõidutee (ja avalik tee) jäävad samasse asukohta. Seepärast väga kapitaalset betoonalusega jms ei taha teha. Nimelt läheb avalik tee krundi servast läbi, tehniliselt oleks võimalik see krundi piirile, jääks küll oma maale, nihutada. Korra juba üritasin seda vallaga, paraku ebaõnnestunult, saadeti piltlikult öeldes "kukele". Vald oleks küll heameelega nõusoleku andnud, kui kogu selle avaliku tee ümbertõstmise, sh suurelt teelt uue mahasõidu, kulud oleksin ise katnud, aga see jälle mulle ei sobinud. Kui järgmine KOV valimiste aeg lähenemas, proovin uuesti juttu teha Kui siis ka ebaõnnestub, jääb plaanitav aed pikemaks sama koha peale.

3) Arvestades ümbritsevat, ei sobiks mingi "fäntsi" betoon/metall/klaas aed sellesse keskkonda. Pigem vert või kaldus lippidega (nagu Vuugi pildil) puitaed. (Ise algselt mõtlesin lipid mingi tagasihoidliku tooniga üle värvida, aga "naturaalne" immutusvahendi toon tundub ka täitsa konteksti sobivat)

Ehk siis loodaks enam-vähem adekvaatset hinnangut, mitu aastat eeldatavat selline aed ja eriti väravapostid võiksid vastu pidada, kuni vajakisd väljavahetamist. Kogunenud info põhjal siis võiks Palivere olla see koht, kust väravaposte (ja ka aiaposte, hor latte ja lippe) oleks mõistlik hankida.

Paliverest ei saa AIAPOSTE nõutava kasutusklassiga / immutusega
Variant on osta sealt vastavat immutusteenust

A-klassi nõuete kohaselt immutatud puit on mõeldud kasutamiseks kontaktis maa, vee ja betooniga.
Kasutuskohad: elektri- ja sideliinipostid, raudteeliiprid, rõdulaudiste talad, paadisilla konstruktsioonid jmt. Euroopa standardi EN 335 järgi on vastab NTR A-klassile kasutusklass UC4.

AB-klassi immutatud puit on mõeldud kasutamiseks välitingimustes ilma maa- ja veekontaktita. EN 335 järgi on selle kasutusklassi nimeks UC3.
Kasutuskohad: aialipid, rõdulaudised, terrassid, aiamööbel, välisvoodrilauad jmt.

UC4 klassile (NTR klass A) räägitakse kasutuseaks 10...25a (olenevalt tingimustest / puidu kvaliteedist jne)