Ehitusfoorum

Mul on Motamehe tehtud V-koldega soome ahi ja 5 m kõrgune Isokern korsten. Ma olen seni halgudega küttes hoidnud suitsugaaside temperatuuri ca 125 kraadi (korstnas, nina kõrgusel), aga kas puitbriketiga kütmisel võiks selle hoida isegi veel madalamal, sest briketi niiskusesisaldus on ca 2 x väiksem? Või ei ole see mõistlik mõte? (Kase)brikett on korralikult kilepakendis ja kuiv.

Ma lasen näiteks katlal , kas on süsi või puitbrikett 200-250 ja katel on sii 90 kraadii . Korsten 8 m .

Kusagil öeldi, et korstnast väljudes võiks olla vähemalt 115 C, aga seda sa ju ei tea milline temperatuur seal on.

No see 200-250 on ca 1.5 m kõrgusel ja 100 pealt läheb siis väikse ringi pump , pm katel on 20 min ja 80 c . Mis korstna otsas ,tõesti ei tea ja ega see tähtsust ei oma .

Sul 200-250 C korral seda küsimust ei tekigi, ikka teemaalgatajal, kellel on olnud 125.

Juba see 125 on napilt.

See on isegi õigest kohast ametlikult leitav. Suitsugaaside min temp korstna otsas väävlit sisaldavatel kütustel on 95 C, mitteväävlit aga kondensikindlatel korstendel 40 C. (Kondensikindlad on plekkkorstnad ja need on ka väävlikindlad, seega tegelikult neil piiranguid polegi)
Kivikorsten pole kondensikindel, seega jääks 95 C juurde korstna väljumisavas.
Kuskil oli kirjas 10 C meetri kohta võib olla kivikorstnal temp langus.

Saan aru, et teema algataja piirab suitsugaaside temperatuuri tellisahjus! See ei ole sugugi hea mõte....Küta siis juba väiksema kogusega aga ära piira seal norm õhukogust põlemiseks...

taastaja

xxxxxxx kirjutas: 18 Veebr 2025, 13:31 Saan aru, et teema algataja piirab suitsugaaside temperatuuri tellisahjus! See ei ole sugugi hea mõte....Küta siis juba väiksema kogusega aga ära piira seal norm õhukogust põlemiseks...

taastaja

Kui ma suitsugaaside temperatuuri ei piiraks, siis sulaks mu restkoldega tellisahi üles.
Gaaside jahtumine 10 kraadi meetri kohta kehtib ilmselt massiivse ehk telliskorstna puhul, aga Isokern on poorne ja kerge materjal, ma arvan, et selle tõttu jahtuvad gaasid vähem. Õige oleks muidugi panna termomeeter korstna otsa.
Ilmselt ma jätkan siis 125 kraadiga, sealt punktist on suitsul minna veel 3 m.

Küsijal siis tegu martäänahjuga kus on väga ekstreemsed temperatuurid.... Muidugi esimesena sulab ülesse kolderest

Vastupidi nagu Bullerjan ahjuga, kus on ka väga madalad temperatuurid. Telliskivi korstna puhul
paneks vist küll põntsu kui on ilma hülsita, Isokerni puhul ei tea, kütteperioodi lõppedes kontrolliks igaks juhuks, mis seisukorras on korsten (pigi).

Kalvis Ju see ikka on tavaline vabakestaga kvadraatahi.

taastaja

rein113 kirjutas: 17 Veebr 2025, 19:04 Mul on Motamehe tehtud V-koldega soome ahi ja 5 m kõrgune Isokern korsten. Ma olen seni halgudega küttes hoidnud suitsugaaside temperatuuri ca 125 kraadi (korstnas, nina kõrgusel)), ...

rein113 kirjutas: 18 Veebr 2025, 14:08 Ilmselt ma jätkan siis 125 kraadiga, sealt punktist on suitsul minna veel 3 m.

Kas nende sinisega rõhutatud andmete järgi saab arvutada, et kui pikk on kasutaja Rein113?

Enam-vähem- 2 m + nina ja pealae vaheline kaugus.

rein113 kirjutas: 18 Veebr 2025, 14:08

xxxxxxx kirjutas: 18 Veebr 2025, 13:31 Saan aru, et teema algataja piirab suitsugaaside temperatuuri tellisahjus! See ei ole sugugi hea mõte....Küta siis juba väiksema kogusega aga ära piira seal norm õhukogust põlemiseks...

taastaja

Kui ma suitsugaaside temperatuuri ei piiraks, siis sulaks mu restkoldega tellisahi üles.
Gaaside jahtumine 10 kraadi meetri kohta kehtib ilmselt massiivse ehk telliskorstna puhul, aga Isokern on poorne ja kerge materjal, ma arvan, et selle tõttu jahtuvad gaasid vähem. Õige oleks muidugi panna termomeeter korstna otsa.
Ilmselt ma jätkan siis 125 kraadiga, sealt punktist on suitsul minna veel 3 m.

Nüüd ei saa ma midagi aru.... kas kardad ahju v korstna pärast? Seda ma usun, et Kaminahi õpetas Motamehe võimsa koldega ahje ehitama...nii, et klient ei julge isegi tuld alla teha! Ilmselt on mure ikka korstna pärast?
Mul on kõik korstnad tellistest ja kõigile olen hiljem sisse paigaldanud plekist hülsid.Seda mitte sellepärast, et nad kuuma ei kannataks, aga kondensi kaitseks. Plekist hüls ulatub korstna otsast ainult soojast vahelaest läbi. Kas see ei oleks lahendus ka liiga kõrgete, küttekoldest väljuvate, gaaside kaitseks?

taastaja

Meid väärkohtlevad euroõpetused alla 200 kraadi korstnasse ei "kirjelda".
Olen seal suht sageli reisides ka varem mõistatanud, miks neil majade korstnad ikka veel tossavad Minul küll ei tossa.Ka minu klientide korstnad ei tossa.
Kui aga korsnatemperatuuri alandamiseks põlemist piirata, küll see kokkuhoid siis ka korstnale suitsu joonistab. Ja kui põlemisel suits taga, siis on see põlemine ebaefektiivne. Raisatud kütus, loe raha.

No siis mahun ma ainult oma 45KW keskkütte katlaga sinna normide sisse ära....ainult see on selline, et terasel vaatlusel on näha, korstna kohal,nõrka õhu virvendust... teised kolded tossavad aga mõnuga

taastaja

xxxxxxx kirjutas: 19 Veebr 2025, 21:36 No siis mahun ma ainult oma 45KW keskkütte katlaga sinna normide sisse ära....ainult see on selline, et terasel vaatlusel on näha, korstna kohal,nõrka õhu virvendust... teised kolded tossavad aga mõnuga

taastaja

Küll see katla korsten külma ilmaga selgemini ka virvendab. Aga korstnaga on sama, nagu autol, musta ei tohi tulla.
Auto tossu mõõdetakse ülevaatusel. Ahjul peavad õiged paberid olema, siis on ka tossav hea.

Must suits on halb, aga ka valge nö tihe suits (vahel võib ka kergelt kollakat tooni sisse visata), mis ei ole veeaur, on halb ja tähendab ebatäielikku põlemist.

Tavalugeja kirjutas: 19 Veebr 2025, 21:58

xxxxxxx kirjutas: 19 Veebr 2025, 21:36 No siis mahun ma ainult oma 45KW keskkütte katlaga sinna normide sisse ära....ainult see on selline, et terasel vaatlusel on näha, korstna kohal,nõrka õhu virvendust... teised kolded tossavad aga mõnuga

taastaja

Küll see katla korsten külma ilmaga selgemini ka virvendab. Aga korstnaga on sama, nagu autol, musta ei tohi tulla.
Auto tossu mõõdetakse ülevaatusel. Ahjul peavad õiged paberid olema, siis on ka tossav hea.

Jummala hea, et hakkasin siin pähmerdama ja jälle ajusi ragistama...mind ennast vaevas üks anomaalia...nüüd, ootamatult, sain vast sellele põhjusele jälile...midagi tuleb pärast kütteperioodi ümber ehitada...Tänud!

taastaja

xxxxxxx kirjutas: 19 Veebr 2025, 22:49 ...mind ennast vaevas üks anomaalia... .Tänud!

Saad sa sellest vaevanud anomaaliast rääkida?

Mis üle jääb...lollust, nagu ka rikkust on raske kaua varjata! Kunagi ammu oli teema, et ilusad valged silikaadist korstnapitsid kippusid pärast pliita kütmist, kondensist halliks(märjaks) minema...114x270 suuruses lõõris.Siis tuligi mõte plekist hülsiga seda olukorda parendada...käepärast oli 125mm plekist toru, siis saigi see, mingi 3meetrit, sinna sisse topitud...ise kiitsid ka...ja asi toimis laitmatult... aga hiljuti ühendasin samasse lõõri nati võimsama kolde...ja ei saanud aru miks korstnasse väljuvate gaaside temperatuur on sama, mis pliidil.. nüüd tuleks seda höörde takistust nati timmida ja kirikust nati jämedam orelivile ära tuua! Tuleb proovida kas võtab õige tooni sisse...

taastaja
pildil eelmise toru alumine suitsu koguja ka...