Ehitusfoorum

Kellelgi on kogemust akude soojas hoidmisega talvel eestis kui nad kaugel suvilakrundil paiknevad?

Taust: vana suvilakoht, elektrit sees pole, linn on vanemaks jäädes vastumeelsemaks muutunud ja tahaks seal elada pikemalt suveperioodil (kontor sinna teha). Elevi pakkumine liinide sissevedamise eest oli 15K ja üles, selle eest saaks paneelid, inverteri, akud ja paigalduse ja jääks veel ülegi.

Enda meelest võimalusi oleks nagu 2:

1) Vedada iga aasta akud kuhugi talvituma (jube tüütu)
2) Ehitada akudele mingi + kraadides punker paksu soojustusega ja/või maakeldri tüüpi sisse kaevatuna

Päris sügavale kaevatud auk ilmselt püsiks ka soojas, aga seal vesi tuleb üsna kiirelt vastu ja niiskus ning elekter minu märkmikus ei ole sõbrad. Väga kardinaalselt ehitades läheb ilmselt ka nii kalliks, et ei tasu enam ära.

Ehitada lihtsalt soojustatud punker, ükskõik kui palju sinna soojustust panna, ikka vaja mingeid koguseid vatte genereerida sooja jaoks. Kas meil nii palju päikest tuleb talve jooksul, et paari kuupmeetrit soojas hoida kui ma sinna ümber kasvõi pool meetrit peno/villa/mida iganes laon?

On ja oled linnalegendide küüsis. Kui aku on täis aga ei kasuta siis võid hoida külmas ruumis. Kui tahad midagi muud siis täpsusta, vastan.
Igal juhul on täielik mõttetus neid vedada või ruumi kütta.

Kui ei plaani laadida, siis üldjuhul -20 C on alumine. Kindlasti tuleb lugeda, mida tootja on määranud.

Ok, olin veidi teadmatuses kasutamise vs hoiustamise osas. Aga oletame, et tahaks suvilas valdustel silma peal hoida st peaks ära toitma 4G ruuteri ja paar kaamerat - siis peaks akusid ikkagi soojas hoidma kuidagi. Samas akupank seal ei oleks väga kolakas, ilmselt 7kw/h või sinnakanti, kuu ajaga jookseks see ikka tühjaks. Detsember-jaanuar vist on päike suht lootusetu?

Päikest isegi on küsitud vajaduse jaoks, kuid keegi peaks paneele nühkima või tuleb neist mõni paigaldada vertikaalselt ja nii, et lumehange ei jääks.

Küsitud tarbijad võtavad vähemalt 50 W, see tähendab kuus vähemalt 36 kWh. Aku mahtuvusest ilma juurde toitmata jääb ilmselgelt väheks, lisaks on koosluses aku BMS/ inverter märkimisväärne isetühjenemiskadu.

Arvuta veidi ise ka, ära oleta. kWh on ühik.

50w võtavad nad ainult siis kui koguaeg pilti striimivad. Isegi starlink, mida reklaamitakse 40w pidevvõimsus, võtab tegelikult 25w keskmiselt - mõõdetud ise üle mitme ööpäeva. LTE karp võtab väga palju vähem, sõltuvalt mudelist isegi alla 10W, kaamerad saab panna tööle kas intervalliga või liikumise peale.

Aga ma ei kahtle, et akust ei piisa, pigem huvitavad reaalelulised talvetulemused X koguse paneelide kohta, et kas on üldse lootust selle meelerahufaktori pärast võimelda.

Aga igal juhul aitäh vastuste eest, nüüd tunneb ennast veidi kindlamalt ja veel vähem isu elevile raha maksta

Mul on veebruari esimese poole toodetud ja tarbitud elekter hoones, kus praegu aktiivselt ei elata, kuid mida hoitakse soojas, suht võrdne. Tarbimise kWh-des veidi minu kahjuks, rahaliselt veidi minu kasuks. Aga see on puhtas energia hinnas Lisanduvad veel kõikvõimalikud maksud, püsitasud ja võrgukulud. Akut mul ei ole.
Aga ehk tuleb veel ikkagi mõni päikeseline päev veebruaris. Varasematel aastatel ikka on tulnud. Märtsist oktoobrini on tavaliselt puhas pluss igatpidi.
Paneele peab muidugi palju olema, aga neid saab lisada tasapisi pidevalt juurde, kui krundil ruumi on .....

Ma olen ise sama mõelnud akude küüni või sinna ehitatud ehitatud poolsoojustatud töötuppa panemise koha pealt, et kas ei annaks kasvõi miskit madalamat auku kaevata ja talveks lisaks peale tõsta mingit hästisoojustatud kasti..
Mul muidugi oleks pidev võrguühendus, akud pidevalt töös = soojenevad ja poleks probleemi ka sinna miskit väikest termostaadiga küttekeha lisada...

Aga ehk on paari aasta pärast juba ka -20 C taluvad akud tavalised ?

Kui tahad kasutada, tuleb akut laadida. Kui on varuga võetud siis võivad vabalt külmas ruumis olla kuid - pead hoidma akud täis. Tühi aku kardab külma.
Kui elekter olemas siis pole probleemi - ongi laadija küljes. Kui elektrit pole siis parem unusta oma soov - ruuter imeb aku tühjaks ja siis onaku kaputt.

Endal midagi sarnast, mitte küll enda suvila tarbeks nuputamisel. Alguses tundus samuti mõistlik üks päikesepaneelide ja aku süsteem aga turvalisuskaalutlus suurimaks probleemiks, kus aku&inverter tehnika turvamiseks tuleks teha kõvem putka kui krundil õhukesest freesprussist pisike aiamaja ise on
Tänaseks välja mõelnud, et tuleb kaheks jagada, kobedam süsteem kui inimene ise rohkem kohal asjatab ja säästu valvesüsteem, mis toimiks võimalikult energiasäästlikult ja odavalt nõ talvitumishooaja.
Sai aasta algul soodusmüügist (ca 70€ tk) rabatud paar SoloCam S220 kaamerat, mis kompaktsed toimivad päikese pealt, ei nõua ilmtingimata tasulist pilve, toimib nö liikumise peale, pidevstriimi ei toeta, vaja veel jätkusuutlik wifi leiutada - suht pädev muidu tundub hinna-kvaliteedi-omaduste suhtes..

Tänaseks üks kaamera kodu wifis 3 nädalat üleval olnud, aku on langenud 100% pealt 82% peale, palju oleneb asukohast, peab sättima nii, et päikest rohkem kaamerale satuks, minul suund itta ehk ainult hommikupoole päike aitab.
Wifi plaanin lahendada ühe vanema LTE akuruuteriga (kuskil olemas), millele tuleb üks vanem veel toonuses autoaku (olemas) toiteks - seda kombot ei ole veel saanud katsetada aga sisetunne ütleb, et peaks toimima küll. Sel juhul jääb suurimaks kuluks 4G mobiilse interneti kuutasu.
Autoakud peaks ka suht hästi külmas toimetama, vähemalt enamus autodel eraldi pliiakusid soojas ei hoita. See on ka õige, et tühjadele akudele pakane ei meeldi.
Kuigi nt liitumakudel silma jäänud, kus hoiustamiseks ja nt tehasest müüki teekonnaks neid pilgeni ei laeta vaid juhendi järgi soovitatakse 50-60% peale laadida. Jällegi välja arvatud mu Husqvarna robotniiduk mis sügisel hakkab targutama, et enne (talve)hoiustamist aku täis laadida. Eks seal või olla muud kaalutlused, et ka pikki aastaid kurnatud aku kevadel suudaks niiduki elektroonika tööle tõmmata, mis omakorda suudaks laadimist lubada vm sarnast.

Eelnevalt öeldud - täis aku ei karda külma, võid julgelt tarbida. Tõsi külmakraadidega väheneb välja antav max. võimsus aga kui akud on piisavalt varuga dimensioneeritud siis pole probleemi. See kehtib igat liiki pliiakude kohta (Liitium on teine lugu, seal just ei kehti).
Pliiaku liigil pole vahet - autoaku on ideaalne - võid ka ketti panna kuid siis peavad kõik akud olema ühetüübilised (isegi sama firma omad identse tüübiga ja isegi samast partiist!! (ei sobi erinev valmistamise aasta)

Kui võrguelektrit pole siis ainus võimalus ongi panna PV niimoodi, et paari päikesetunniga peab suutma laadida kogu aku ära, ülejääki pole raske panna akuruumi kütteks... (või on veel akude lisamahtuvust halbadeks päevadeks). N:ruuter, kaamerad tarbivad 100 W siis see on 24*100*3600/1000= kWh. PP peab olema siis sama kogus ca 4h valge aja arvestusega ja natuke veel pilves ilma teguriga (võtaks siis 0,5) ja pandud ca 60 kraadise nurgaga.
akudel peab olema lihtne ülelaadimiskaitse see lükkab ülepinge korral (tavaline pingerelee) küttelemendi taha ja alapingekaitse, mis lükkab tarbija välja. Mõlemad on vägagi lihtsalt teostatavad. paarikümne euro eest (võibolla mõnes paremas PP inverteris on mõlemad otse sees - vaja vaid õige inverter osta + paneelid.

Prill kirjutas: 14 Veebr 2025, 08:43 Wifi plaanin lahendada ühe vanema LTE akuruuteriga (kuskil olemas), millele tuleb üks vanem veel toonuses autoaku (olemas) toiteks - seda kombot ei ole veel saanud katsetada aga sisetunne ütleb, et peaks toimima küll. Sel juhul jääb suurimaks kuluks 4G mobiilse interneti kuutasu.

Ma soovitan vaadata kasutatud "taskuruutereid". Ega nad uuest peast ka ei maksa midagi, 50 eurot on Telias üks. Nad on disainitud sisemise aku pealt töötama ja väljast saab mini/mikro USB-ga anda peale 5V, definitsiooni järgi võtavad nad üsna vähe voolu. Kunagi kasutasin ise seda, sisemise telefoniga võrreldavad 2200 mAh aku pealt käis ruuter paar-kolm tundi, kui 20000 mAh akupank oli küljes, siis terve päeva ja seda aktiivses kasutses st mitu seadet ja inimest küljes kes koguaeg midagi nahistavad üle neti. Ainuke miinus oli see väiksemat sorti vähem levinud antenniotsik ja väga aktiivse kasutuse korral see, et ta ei suutnud piisavalt kiirelt peale võtta voolu.

Kui ruuterisse võtta olemasoleva paketiga lisa-SIM, siis 4G kuutasu pole, ainult lisakaardi tasu (vist oli 1€ vms).

Kalvis kirjutas: 14 Veebr 2025, 12:57 Eelnevalt öeldud - täis aku ei karda külma, võid julgelt tarbida. Tõsi külmakraadidega väheneb välja antav max. võimsus aga kui akud on piisavalt varuga dimensioneeritud siis pole probleemi. See kehtib igat liiki pliiakude kohta (Liitium on teine lugu, seal just ei kehti).
Pliiaku liigil pole vahet - autoaku on ideaalne - võid ka ketti panna kuid siis peavad kõik akud olema ühetüübilised (isegi sama firma omad identse tüübiga ja isegi samast partiist!! (ei sobi erinev valmistamise aasta)

Ma arvan pliiakudega ma ei viitsi jännata, pigem ikka LiFePO4 mingi valmispaketi osana. Ma küll suudan midagi elektri ja elektroonika ja tarkvaraga teha, aga sellise paigalduse jätaks asjatundjatele. Maailmas tundub olevat mingid sisemise soojustusega külmale orienteeritud akumudelid olemas, kas siin konnatiigis neid keegi tarbib ka, iseasi.

SuvaAnts kirjutas: 14 Veebr 2025, 14:42 ... Maailmas tundub olevat mingid sisemise soojustusega külmale orienteeritud akumudelid olemas, kas siin konnatiigis neid keegi tarbib ka, iseasi.

Sisemise elektriküttega, miinustemperatuuris kasutatavad akud on olemas.

Kui klemmidele saabub laadimiseks sobiv pinge, siis kõigepealt tõstetaks aku sisemuse temparatuur küttekehadega vajalikule väärtusele ja siis alles algab aku laadimine.

Ühel komplektsel 12V Li sisesoojendusega talveakul, mille tootelehte uurisin, oli küttekeha võimsus 150W ja soojenemise aeg -10C algtemperatuurilt ca 2 tundi.
Ehk meie praegusel, pilvisel talvepäeval võiks vist sellise aku soojendamiseks ja laadimiseks paneele olla ca 15kW.

SuvaAnts kirjutas: 14 Veebr 2025, 14:42
Ma arvan pliiakudega ma ei viitsi jännata, pigem ikka LiFePO4 mingi valmispaketi osana. Ma küll suudan midagi elektri ja elektroonika ja tarkvaraga teha, aga sellise paigalduse jätaks asjatundjatele. Maailmas tundub olevat mingid sisemise soojustusega külmale orienteeritud akumudelid olemas, kas siin konnatiigis neid keegi tarbib ka, iseasi.

Kui raha peale vihane oled siis osta jah seksikad akud. Võid lausa hõbeakud osta...
Majanduslikult on pliiaku soodsam, kusjuures igati ohutum - ei plahvata, ei karda külma. Käpard muidugi suudab pliiakugi tuksi keerata...
Li peale seksika nime sinu küsitud soovidele muud eelist pole, küll aga puudusi. Valik on sinu...
Li on vale laadimisega tulekahju garanteeritud....

Kalvis kirjutas: 14 Veebr 2025, 16:06 Majanduslikult on pliiaku soodsam, kusjuures igati ohutum - ei plahvata, ei karda külma. Käpard muidugi suudab pliiakugi tuksi keerata...
Li peale seksika nime sinu küsitud soovidele muud eelist pole, küll aga puudusi. Valik on sinu...
Li on vale laadimisega tulekahju garanteeritud....

Majanduslikult on pliiakusid algselt osta soodsam, pikaajaliselt pidada kindlasti mitte. Ei maksa unustada, et peamine ülesanne on kevadel-suvel-sügisel elektrit mõnuga ja palju tarbida, ainueesmärk ei ole talvel akusid sees hoida, see on boonus. Täiesti võib olla muidugi seguvariant võimalik, et talvel kaamerate/neti jaoks on pliiakud kui ma läbi arvutan, palju see meelerahukomponent maksab.

Juhtumisi teema, millega ma oma kütmata garaazis jooksvalt väikest eksperimenti läbi viin. Nimelt mul siis on see 12V 280Ah akupakiks kokku laotud LFP akuelemendid. Tegin sinna ümber soojustuseks 8cm paksusest penost kasti https://photos.app.goo.gl/CuTaeZeXBeG5tfyWA , kaas käib ka sinna samasugune penost peale, pildil on kaas maas. Penokasti põhjas akude all on alumiiniumplaat, vahel igaks juhuks veidi kivivilla ka veel akude ja plaadi vahel, selle plaadi maksimaalne küttevõimsus on 35W, rohkem ei kannatanud sinna väga lasta, transi soojusülekanne polnud piisavalt hea ja läks kahtlaselt kuumaks suurema võimsusega. Mul on seal prooviks esmalt seesugune lülitus, kus nii kui päikesepaneel hakkab midagi tootma, siis see läks kõik kütteks otse, kui akupakk polnud vähemalt 8 kraadi soe, alla selle laadida akut ei saa, kui akupakk 8 kraadi soe, siis lükkas alles laadimise lisaks küttele, kui midagi veel üle jäi laadimiseks. Sellega jah see häda, et aku üles soojendamiseks kulub aega ja siin kõige pimedamatel talvepäevadel ei suutnud üles soojendada seda piisavalt kiiresti ja siis laadimine poleks võimalik olnud, isegi kui korraks ere päike oleks juhtumisi paneelile sattunud, kuigi minu asukohaga paneelile ei satugi otse päikest peale paraku talvisel ajal. Asub garaazi seinal mul selle ühe aku tarbeks üksainus 440W paneel, kui aastavahetusel vms ka oli korraks päikesepaiste, siis paistis see sinna läbi eemalolevate puuvõrade ja lisaks kolmandikku paneeli kattis kõrvaloleva hoone katuseserv, seega minu see paneel seal seinal ammutab keset talve põhimõtteliselt ainult hajuskiirgust. Aga kütte teema juurde tagasi tulles, siis ma jätsin selle aku sinna suht täislaetuna seisma, paneelist tuleval inverteril on enda võimsusemõõtja peal ja lisaks panin väikese vattmeetri ka sellele kütteelemendile vahele, mingi aeg detsembris lülitasin pidevale küttele ümber, st nüüd kütab ööpäev läbi, või õigemini kütab 9 kraadi peale ja siis jääb seda sisetemperatuuri seal stabiilselt hoidma. Ma esmalt ei pannud alguskuupäeva kirja, seega ei tea täpselt, kui kaua ta seal oli, mingi poolteist kuud vist, kulutas seal kasti sisu hoidmisel 9 kraadi peal ca 1,5kWh ja päikesest tootis mingi 1kWh umbes vms. Nüüd vahepeal lasin uuesti arvud nulli ja panin kuupäeva kirja ning teen täpsema arvestuse, mul pole paraku täpset keskmist temperatuuri selle kasti ümber valemisse lisada, ent garaazil on tuulutusavad ja all ukse vahel oma 5 cm õhuvahe, seega suht sama temperatuur mis välitingimustes. Viimatine loenduri nulli viimise kuupäev oli 8.veebruar kell 17:45, siis läksin 9.veebruar kell 21:45 uuesti juhtumisi mööda ja võtsin näidud, siis sain selle 28 tunni peale kütmise peale kulus 82Wh ja tol päeval oli suht jahe võrreldes eelnevate päevadega, mingi -5 kraadi ligi oli keskeltläbi vast ikka seal garaazis sees. Ehk siis selle põhjal välja arvutades on kütmise kuluks 15 kraadise välistempi pealt +9 kraadi peale kütmise kuluks minul siin 2,93Wh tunnnis, ehk keskeltläbi pidev tarbimine kütteseadme näol ca 3W, mis tegelikult suht väike ja pigem kindlalt hoian seda koguaeg sees ja las aga kütab talv läbi ja hoiab seal seda akut 9 kraadi peal. Praeguseks ajaks vaatasin veel, et oli paar valgemat päeva ka juba ja nüüd on tugevalt plussis see energiakulu päikesepoolt tulenev vs küttele kuluv. Mul see kast veidi suurem tehtud kui ehk isegi vaja oleks, välised mõõdud on 51 x 40 x 44 cm, saaks veel seda nii 10-15% väiksemaks teha ja sellest tulenevalt küttekulu veelgi maha veidi. Muidugi kui teha paksemast penost , näiteks 20cm paksusest, siis saaks veel vastavalt peno paksusele küttekulu lineaarselt omakorda väiksemaks. Selline küttelahendus pole muidugi poest ostetav ilmselt, mul otse sellesama aku toitelt võtab seda kütteenergiat ja kui aku liialt tühjaks peaks saama, siis lõpetab ka kütmise ära.

Kui ühendada mitu pliiakut, siis tuleb igaljuhul nn 'balanser' ka ühendada, muidu on akud 2-3 aastaga surnud. Pliiakudele täiesti saadaval. Liitumakud on 12-24-48V valmistükid olemas. Kui on mingi väike ruum, siis inverter soojendab piisavalt. Inverteri omatarve on sõltuvalt mudelist ja koormusest 5-100W ( vähemalt minu omad). Püstised paneelid annavad õige suuna ja kogusega piisavalt soovitud koguse vooluhulga kätte. Liitumakusid on kahte sorti - Li-io akud on suht ohtlikud, LiFePo4 pole suurt häda. Parem osta vamis tükk, kui neid 3,2V elemendist ise kokku sobitada. Aga toimetab pliiaku ka hästi ja kannatab koormust. Valikus ka AGM akud, mis veidi paremad. Ise vaatad, mida rahakott lubab.

Ei maksa unustada, et peamine ülesanne on kevadel-suvel-sügisel elektrit mõnuga ja palju tarbida

kui see on eesmärk, siis telli parem elektriliitumine. Kui elektriliitumise ja päikesepargi ehitamise hind on enamvähem samas suurusjärgus, siis on pikas plaanis nii majanduslikult kui mugavuse mõttes alati kasulikum liituda.

Offgrid jaama ehitamine on hetkel igaljuhul soodsam.

netmaster kirjutas: 14 Veebr 2025, 18:21

Ei maksa unustada, et peamine ülesanne on kevadel-suvel-sügisel elektrit mõnuga ja palju tarbida

kui see on eesmärk, siis telli parem elektriliitumine. Kui elektriliitumise ja päikesepargi ehitamise hind on enamvähem samas suurusjärgus, siis on pikas plaanis nii majanduslikult kui mugavuse mõttes alati kasulikum liituda.

Suvilale mõnusa pargi saab hetkel ca 8-9 kilo, eks veidi sõltub "mõnuga" definitsioonist. Noja sügise ja kevade omast ka, ma ei pea silmas kalendriaastaaegu vaid ca aprill kuni septembri lõpp. Minu jaoks on mõnus ca 300-400 kwh kuus. Liitudes maksaks ma 15K liini vedamise eest krundi piirini, sealt veel edasi juurde 100m. Ja siis iga kuu mingi 100 eurot. Ei näe seda majanduslikku plaani kuskil.

SuvaAnts kirjutas: 14 Veebr 2025, 20:38 ... veidi sõltub "mõnuga" definitsioonist. Noja sügise ja kevade omast ka, ma ei pea silmas kalendriaastaaegu vaid ca aprill kuni septembri lõpp. Minu jaoks on mõnus ca 300-400 kwh kuus. Liitudes maksaks ma 15K liini vedamise eest krundi piirini, sealt veel edasi juurde 100m. Ja siis iga kuu mingi 100 eurot. Ei näe seda majanduslikku plaani kuskil.

Mitte "veidi" vaid kõik sõltub "mõnuga" definitsioonist, sest kuutarbimine ei ütle midagi, kuna päikest paistab alati päeval.
Suvel on akusid vaja ainult öiseks tarbimiseks (valgustus, teler, raadio), sest elektrit vajavaid toiminguid on mõistlik suvel teha päeva valgel ajal, kui saab voolu otse paneelidest, ilma akusid koormamata.

On olemas sellised inverterid, mis suudavad isegi ilma akuta, paneelisest 230V elektrit teha.

ping kirjutas: 14 Veebr 2025, 22:57 Mitte "veidi" vaid kõik sõltub "mõnuga" definitsioonist, sest kuutarbimine ei ütle midagi, kuna päikest paistab alati päeval.
Suvel on akusid vaja ainult öiseks tarbimiseks (valgustus, teler, raadio), sest elektrit vajavaid toiminguid on mõistlik suvel teha päeva valgel ajal, kui saab voolu otse paneelidest, ilma akusid koormamata.

On olemas sellised inverterid, mis suudavad isegi ilma akuta, paneelisest 230V elektrit teha.

Ilma akudeta ma ei mõelnudki ja üldiselt olen oma elu jooksul märganud seda fenomeni, et nimetatud kuudel kipub päev jõle pikk olema ja ka muidugi seda, et öösel päike ei paista...

Nõus et jah, saatan on detailides aga suvilas kohapeal olles ja remote tööd tehes on lihtne asjad päikese järgi seada. Ainukene teema on mingid powertoolid kui õhtu midagi nikerdada tahad, aga need ka kõik akudega, mida päeval saab laadida. Ühesõnaga, ma juba seda tean, et mu mugavus ei ole öösel kell 1 40A taga olev saepink käima ajada.

Mitte "veidi" vaid kõik sõltub "mõnuga" definitsioonist

Täpselt.
~10K eest saab süsteemi, mis võimaldab küll enamvähem äraelamist, kuid isegi ainult kevad-suvi-sügis perioodil tihedal kohal olles "mõnuga tarbimisest" on asi kaugel. Igal ajal peab mõtlema selle peale, kui palju sul elektrit on. Paar kuud aastast ei ole sul seda kuhugi salvestada ja pool aega aastast ei ole sul seda piisavalt. Keskmisest vihmasem nädal ja sa oled keset suve kokkuhoiureziimil. Hoopis produktiivsem oleks vaadata, kuidas elektriga liitumise odavamaks saaks.

Pealegi, liitud sa lõpuks ikkagi 1 kord. Akusi, mis on selle projekti suurim kulu, jääd sina ja su pärijad aegade lõpuni ostma. Vaatasin et sinu 400kWh tarbimisele väikese varuga sobiv akukomplekt (WINSTON 48V, 33.6 kWh LiFeYPO4 Set) koos kellade-viledega (BMS jms) maksab ca 14k€. Ilmselt saab ka odavamalt, kuid tõenäoliselt siiski mitte kordades. 50-100€ elektriarvet on tunduvalt lihtsam maksta, kui iga 7-10 aasta tagant 10+k€ akude eest välja käia.

Aga, sul on vist nagunii plaan valmis, nii et tule aasta pärast tagasi ja räägi kuidas läks.

Kui akude hinnad veel kõvasti langevad, siis vast kunagi tulevikus on mõeldav selline offgrid suvila jaoks , kus kohapeal on miski 60 (100?) kWh statsionaarne aku ja paneelid ja suvilat väisad 60 (100?) kWh mobiilse akuga?
Suvel käid sealt elektrit toomas, talvel vahel sinna viimas?
Oluline on sinna jõudes kohe vesi kaevust kätte saada, külmikuga talvel niikuinii pole probleemi.
Küsitavaks jääb talvel peale pikka pausi üleskütmine. Pliidi alla teed küll kohe saabudes tule, aga põrand jääb ikka pikaks ajaks külmaks?
Mul seisab üks selline putitatud maamajake hetkel ületalve. Plussi hoiavad köögi ja vannitoa põrandakütted ning need on tarbinud hetkeseisuga veebruari kahe nädala ja 1 tunniga 98,87 kWh millest 83 kWh on tulnud elektrivõrgust ja 15,5 kWh oma paneelidest. Samas tootnud on ~20 kWp paneele veebruaris 87 kWh millest siis 71,6 on läinud võrku.

Minul muidugi on need põrandakütted betoonplaadi sees, inerts on suur.
Kui oleks kasvõi põrandalaua all, siis ehk paari tunniga ja 10 kWh kulutamisega saaks selle laudpinna temperatuuri astutavaks? Teine 10 kWh õhk-õhk pumbale paar tundi enne saabumist sisse sööta tõstaks õhutemperatuuri kah talutavaks... seega veebruaris-novembris saaksin ma ühe korra kuus oma elektriga etteaoojendatud majja tulla. Detsembris pigem mitte, jaanuaris võib- olla.....