Soojuspump

[madis565]

Kasutan praegu 200 rm suuruse ühekorruselise maja kütteks pelletikatelt. Kas oleks mõtet pelleti asemel hakata kasutama vesi-soojuspumpa? See on vist vesi-õhk soojuspump tegelikult, ma pumpade kohta täpselt ei tea.
Soojuse saamiseks poleks ju pelletit vaja, kui sama kütte efekti annaks elektriline soojuspump, aga ma ei tea, kas nii suure pinna - 200 ruutu - kütmiseks ainult vesi-soojuspumbast piisab.
Või peaksin soojuspumba kasutama hakkamisest loobuma ja ikkagi pelletit edasi kasutama?

[trebla]

Kombeks on kasutada nimetust ümberpöördult: õhk-vesi.
Neid on igas suuruses.

Vaatasin, et pelleti hind on praegu 270 €/t ? see on siis parimal juhul 7 senti/kWh ?

Teeks umbes sama välja, kui elektrit ostad sisse koguhinnaga 20 s/kWh aga askeldamist katlaga on vähem.
Ja enamasti on elektrihind odavamgi . Tänapëval saad pealegi üle neti juhtida. Päikesepaneelidega saad toetada jne.

Omavalitsus nõuab paberimajandust - see maksab. Pärast peab aeg-ajalt hoolduse tellima.

Kasulik aga katel alles jätta ja kõva pakasega siiski pelletit vahel põletada...

Need on väga jämedad arvutused - ma ise kasutan suures osas otseelektrit aga kavatsen taastada ka ahju.
Ka ahju saab tänapäeval pelletit ajada.

Siin on karjakaupa spetsialiste, kes tulevad ehk kohe asja täpsustama.

[madis565]

Enamus õhk-vesi pumpasid on mõeldud vist kuni 160 ruudu kütmiseks.
200 ruutu on vist selliste pumpade jaoks liiga suur pind ikkagi.
Aga muidugi küsida ju võib ikka. Võib-olla keegi kasutab just 200 või suuremagi pinna kütmiseks vesi-pumpa. Praegu tehakse ju eri võimsusega neid pumpasid. Kui raha oleks piisavalt, siis oleks vist kõik võimalik.

[Walter2]

Mida see pellet sul praegu kütab - vesipõrandat või radiaatoreid?

[eerik2]

Õhk-vesi pumba kohta ei oska öelda. Ma panin maasoojuspumba. Aga ühendasin niimoodi, et ka graanulikatel alles jäi. Mul talvel voolu vähe, MSP'l lisaelektriküte välja lülitatud ja võimsus piiratud voolu kokkuhoiuks. Kui sooja puudu jääb, siis lülitab automaatselt graanulikatla käima, katla voolutarve on olematu.

[madis565]

Ainult radiaatoreid kütab katel praegu.

[Vko]

Enamus õhk-vesi pumpasid on mõeldud vist kuni 160 ruudu kütmiseks.
200 ruutu on vist selliste pumpade jaoks liiga suur pind ikkagi.

Mis jutt see on, kasutatakse isegi väiksematel kortermajadel. Ega neid pumpasid ainult 1 võimsusega ei tehta.

[Küülaline]

Ka ahju saab tänapäeval pelletit ajada

Ahju on siiski mugavam suuremõõdulisi pelleteid ajada, mida kutsutake puitbriketiks.

[Vko]

Ütleks siiski, et pelletipõletiga automaatselt ahju minevate pelletite korral on mugavam, aga ega see eriti levinud lahendus ei ole.

[Kalvis]

SP toodetakse ka supervõimsaid mudeleid. Kuna juba üksiktellimus siis hind on kah xX kallim. Seega odavam tuleb osta suurema võimsuse korra kasvõi 10 tavalist, saab allahindlustki koguse pealt kui üks võimas ja kallis.

[nexus4]

Kas oleks mõtet pelleti asemel hakata kasutama vesi-soojuspumpa?

Ei, sest

Ainult radiaatoreid kütab katel praegu.

[Kalvis]

algsele küsijale. Nii ja naa - pead tegema tasuvusarvutuse. Olen neid teinud, sisetunne ütleb, et momendil elektri hinna ja tulevikuplaanidega (Riik teeb kõik, et meil oleks kallis elekter) peaks pelletit soodsamaks.
Kuid võibolla lisaks siiski küttesüsteemi. Nimelt juurdelisamine, eriti väiksema võimsusega SP pole raske ja kasutaks just siis kui elekter on odav (peamiselt öösel, kevad-suvi-sügis). Pellet töötaks siis kui elekter teeb hinnarekordeid ja südapäeval talvel, muul ajal aga SP. Paaristöö korral pole võimsamat mudelit vaja vaid mõistliku hinnaga mõni saadaolev.

[Küülaline]

pelletipõletiga automaatselt ahju minevate pelletite korral on mugavam

Ma ei kujuta seda oma elutoas asuva ahju puhul hästi ette.

Ei, sest

Ainult radiaatoreid kütab katel praegu

ÕV pumbaga saab edukalt radiaatoreid kütta, kuigi olemasolevad tuleb ilmselt välja vahetada..

[nexus4]

ÕV pumbaga saab edukalt radiaatoreid kütta, kuigi olemasolevad tuleb ilmselt välja vahetada..

Küsimus ei olnud, et kas saab.

[Vko]

Ma ei kujuta seda oma elutoas asuva ahju puhul hästi ette.

Ei peagi kujutama, kõigil ei ole ahjuuksed elutoas.

[Coolhouse]

Enamus õhk-vesi pumpasid on mõeldud vist kuni 160 ruudu kütmiseks.
200 ruutu on vist selliste pumpade jaoks liiga suur pind ikkagi.
Aga muidugi küsida ju võib ikka. Võib-olla keegi kasutab just 200 või suuremagi pinna kütmiseks vesi-pumpa. Praegu tehakse ju eri võimsusega neid pumpasid. Kui raha oleks piisavalt, siis oleks vist kõik võimalik.

Jah, saab sellise õhk-vesi pumba nagu vaja. See et põrandat on 200 m2 pole mingi eriline number.
( jaanuari kuu reklaamidest sai lugeda et üks Norra kasvuhoone pidaja pani 90 kW pumpasid 10 tk.)
Ka ei ole nii et veidi võimsam soojuspump just oluliselt kallim oleks.

200 m2?
Kui tegemist põrandaküttega siis eriti mõtlemist pole.
Kui on radiaatorid siis peaks vaatama pelletikatlaga küttes radiaatoritesse väljuva küttevee temperatuuri.
(siis mitte seda temperatuuri mis just katlas on).
Kui radiaatoreid on palju ja väljuv küttevesi ööpäeva ringselt 40...50C ja tuba soe siis saab soojuspumba paigaldada. Kui nii ei ole siis tuleb osa radiaatoritest suuremate vastu vahetada.

Vajalik on akupaak või puhverpaak kuhu siis nii katel kui ka soojuspump oma soojuse ära annavad.
( leidub ka vanemaid skeeme kus paaki ei ole ja soojuspump otse tagasijooksul kuid siis tuleb probleeme. See oli 15 a tagasi kui soojuspumbad olid väiksema võimsusega ja andsid abiküttena veidi sooja torustikku juurde või siis soojema ilmaga kütsid piisavalt. Kui praegu panna võimsam soojuspump põhiliseks kütteallikaks ja pelletikatel teda abistama siis on ikkagi paaki vaja.)

Soojuspumba võimsuse saab määrata aastas kuluva pelleti koguse järgi. Nt aastas 10 tonni pelletit tabiva katla asemele võib sobida suurusjärgus 15 kW võimsusega õhk -vesi soojuspump.

[Kalvis]

Olen vanale radiaatorküttega lisanud ÕV SP. Olemasolevad jäid kõik paika ja esimene aasta töötaski vaid SP. Selgus - 2 tuba jäid suurema külmaga jahedamaks. Poest 2 radikat juurde, torule kolmik vahel (peale ja tagasijooks) uus radikas seina ja nüüd on kõik happy.

[võhik]

Ja milline oli küttekulude muutus?
Ja kütmisega tegelemise aja muutus?
Ja kui tihti siiski katlaga juurde köetakse?

[madis565]

Kas väga külma ilma puhul (-25 kuni -30) võib soojuspumbaga midagi halba ka juhtuda või ei pea seda kartma, et külm pumbale liiga teha võiks? Olen kuulnud, et väga külma ilma puhul pannakse puukütte või pelletikatel pumbale lisaks tööle, siis ei tohiks pumba külmumise ohtu olla. Kas nii ongi?

[Coolhouse]

Kas väga külma ilma puhul (-25 kuni -30) võib soojuspumbaga midagi halba ka juhtuda või ei pea seda kartma, et külm pumbale liiga teha võiks? Olen kuulnud, et väga külma ilma puhul pannakse puukütte või pelletikatel pumbale lisaks tööle, siis ei tohiks pumba külmumise ohtu olla. Kas nii ongi?

Õhk-vesi soojuspumpasid on kahte tüüpi.
Split - kaheks osaks jagatud seade millel õues liigub ainult külmaaine. Küttevesi on vaid majas sees.

Monoblokk - soojuspump on ehitatud ühes korpuses ja kõik peale juhtpuldi asetseb õues.
Siis ka küttevesi käib õuest, soojuspumbast, läbi.
Monoblokk on tulnud laialt kasutusele kuna kliima normid on aastatega järjest karmimaks muutunud.
1. Split süsteemi paigaldamiseks ehk sellise soojuspumba mille ühendamiseks paigaldaja kasutab külmaaine jaoks vasktorusid peab paigaldaja omama registris registreeritud luba. Nt elektrik või toruluksepp splitti paigaldada ei tohi aga monoblokiga võib saada hakkama küll.
2. Kliimanõuded, GWP (Global warming potential) mõjutab külmaainete kasutamist. R410A pealt on liigutud R32 kasutamisele (GWP 675) kuid edasi liigutakse R290 (GWP 3) kasutamisele. Paraku R290 on puhastatud propaan.
Propaani kogused on piiratud et gaas ruumidesse ei sattu.
Seega R290 monoblokk on veidi ohutum kui sama gaasiga split soojuspump.

-20 ... -25C juures välisõhul:
1. Soojuspump ei suuda võtta piisavalt soojust välisõhust ja kasutegur on väike.
2. Tootjad piiravad soojuspumba kasutamise temperatuuri et kaitsta seadet. Nt lülitub soojuspump -25C juures välja kui nii on öeldud. Siis peaks töötama katel või elektritenn.
3. Külmaaine on töötamisel külmem kui välisõhk et välisõhust soojust võtta. Kompressori õlituse toimumist kaitstakse tootja poolt.

4. Kui tegemist monoblokiga siis on võimalik kasutada küttesüsteemis külmumiskindlat vedelikku (nt suvila küte). Kui tegemist suurema majaga siis on küttesüsteemis ka mingi paak nt akupaak.
Soojuspumba seiskumise korral hakkab toimima vee vabaringlus st paak hakkab soojendama ka soojuspumpa läbivat vett.
Kui majas ikkagi elekter olemas siis lülitab soojuspump ise sisse kaitselülitused.

[Kalvis]

Ja milline oli küttekulude muutus?
Ja kütmisega tegelemise aja muutus?
Ja kui tihti siiski katlaga juurde köetakse?

Küttekulu (kWh) sõltub maja soojapidavusest. See sai enne ära tehtud ja kokku langesp eaaegu 4x. (enne oli kah vaid narva plokk soojustuseks, lael saepuru jne.)
Soojuspump on ikka mugavusküte ja kui enne odava elektri ajal oli ta soodsam siis nüüd pigem kallim pelletist. asi selles - elekter on kallis just talvel kui maja kütta vaja. Samas öösel on täitsa OK hind. SP saab panna taimeri ja see ongi pandud ööseks kütme. Päeval SP seisab. SP on vaja just tarbevee tegemiseks. Varasemast on ka pliit ja ahi ning puud on omast käest. Õhtul tehaksegi pliidi ja ahju alla tuli.
Soojade talvedel vana katelt ei kasutata üldse. Ongi vaid haluküte ja SP. SP on sedasi seadistatud - töötab vaid minimaalse toatemperatuuri (+18) hoidmiseks.
Maja köetakse ikka puudega edasi, sest see on odavam ja kui koju jõuad ei taha ikka +18 C olla. Kerge tuli ja ongi 25 C toas.
Pelletiküttega kipub nii - päevaküttes on pellet soodsam - öösel nii ja naa - võib ka SP olla

[macintosh]

Mul oli see huvitav kalkulatsioon just endal käsil, et kas tasuks ära gaasikatla kõrvale monoblokk soojuspump panna. Ette ruttavalt öeldes olgu öeldud, et majanduslikult pole põhjendatav. Esimene asi, ruutmeetrid ei koti seadme võimsuse osas kedagi. Ma ei tea, kuskohalt jõuavad müüjad järelduselel, et "kütab kuni...", loeb ikka hoone soojakadu (energiavajadus). Minu maja+graaaz kulutas näiteks jaanuaris 3,9kW/h.
Arvutuse lähtekohaks oli mul seega käesoleva aasta jaanuar, kus toasooja ja sooja vee saamiseks kulus kokku 2900kw energiat. Gaasist tuleva kw hind oli 0,087€ (koos ülekandetasuga), elekter samal ajal (päevase ja öise keskmine, koos ülekandetasuga) 0,2€/kw. Kui arvestada, et aastas kulub mul 19000kW jagu gaasi siis parimal juhul hoian kokku ~500€ aastas. Nüüd võib edasi arvutada, et kas 42€/kuu (keskmine) on midagi mille nimel pingutada või mitte. Kui oletada, et seade, mille SCOP on 4.0 maksab koos paigaldusega 6K€ siis on tasuvusajaks 12 aastat. Ja seadme soovituslik eluiga 15-20 aastat.

Eks teemalgataja reaalne küsimus kuulub valdkonda, mis maksab kilovatt ja palju neid kulub. Maja kulutab sul ära kindla hulga soojusenergiat sõltumata sellest, millega kütta. Ühes kilos pelletis on 5,3kW energiat. Eeldame, et 10% energiat läheb koos suitsugaasidega korstnasse. Seega saad sa sooja kujul kätte ~4.7kw/kg. nüüd arvutad välja, milline on kulu kokku ja vaatad mis oleks tulemus soojuspumbaga.

[Küülaline]

maja+graaaz kulutas näiteks jaanuaris 3,9kW/h

See et sa järjekindlalt energia ühikuna kasutad kW, mitte kWh on veel kuidagi mõistetav ja saab aru, mida sa mõtled, aga see et terves kuus kulus 3,9 kilovatti tunnis? Kas igas tunnis terve kuu vältel 3,9 kW võimsust või mis moodi?

[ping]

... Arvutuse lähtekohaks oli mul seega käesoleva aasta jaanuar, kus toasooja ja sooja vee saamiseks kulus kokku 2900kw energiat. ....

Vast soojustaks hakatuseks maja ära või paneks aknad kinni?

Minu maja soojapumba elektriarvesti näitab, et seadme sisselülitamisest 3. Oktoober kuni Jaanuari viimase päevani on olnud soojuspumba kütteks kulunud energiatarve selle 3 kuu jooksul kokku 720kWh.
Millest ca 250kWh kulus Jaanuaris.

[Maix]

... Arvutuse lähtekohaks oli mul seega käesoleva aasta jaanuar, kus toasooja ja sooja vee saamiseks kulus kokku 2900kw energiat. ....

Vast soojustaks hakatuseks maja ära või paneks aknad kinni?

Minu maja soojapumba elektriarvesti näitab, et seadme sisselülitamisest 3. Oktoober kuni Jaanuari viimase päevani on olnud soojuspumba kütteks kulunud energiatarve selle 3 kuu jooksul kokku 720kWh.
Millest ca 250kWh kulus Jaanuaris.

Kui suur on Teie köetav pind ja kui palju soojustust kuskil kasutatud ? Millist soojuspumpa kasutate ?