Nuff nuff plaatvundament 60 ruudusele väikemajale.

[T25]

Pinnas ca 30-45 cm mulda ja siis savi. Seinad võiks tulla bauroc plokist.

Plaan järgmine:
Koorida muld ja asendada kruusaga.
Kruus tihendada veega uputades
Valada topeltarmeeringuga betoonplaat 6x10 m. Paksus võiks olla vähemalt 30 cm. Seekord kasutaks raudarmatuuri.

Sellele plaadile siis paigaldaks hüdro ja hakkaks plokki laduma. Hiljem seinte vahele peno ja betoonpõrand ca 10 cm.

Hiljem tuleb vast sokkel ja horisontaalselt soojustada ümber plaadi, et külm kergitama ei hakkaks?
Kas sellise paksusega plaat peab bauroc seina raskusele vastu. 1 kordne maja kivikatusega.

Kuidas lahendada kanalisatsioonitoru septikusse minek sedaviisi , et vajadusel saaks parandada ja et ära ei külmuks?

Miks selline lahendus? Ma olen muidu külmumispiirini kaevatud lintvundamendi usku, aga see on väga töömahukas ja betooni kulub ka üsna palju. Pinnasele toetuva vundamendiplaadi valamisel oleks jama palju vähem.
Ma vaikselt pööran oma usku. Niipalju aga veel ei pööra, et terve maja eps-ile toetuma paneks.

Mõtteid, ideid , vastuväiteid?

[kunn24]

"Valada topeltarmeeringuga betoonplaat 6x10 m. Paksus võiks olla vähemalt 30 cm. Seekord kasutaks raudarmatuuri."
Ära rohkem peale võta. Sind tuleks betoontarindite kujundamisest hoida hästi kaugel.

"Niipalju aga veel ei pööra, et terve maja eps-ile toetuma paneks."
Mul on 2-kordne maja Styrofoamil
Plaadi paksus on 18 cm ja ILMA armatuurita (Armix 3).

[T25]

Kunn, sul vist oli looduslik liivapinnas all. Sellega tõesti lihtne, koori murukamar ära ja hakka kasvõi plokki laduma. Mul on savipinnas, sellega asi veidi keerulisem.

[kunn24]

Mis on plaatvundemendi puhul saviga keerulist?

[T25]

Mis on plaatvundemendi puhul saviga keerulist?

Räägitakse ju, et saviga pidavat keeruline olema. Vaja külmumissügavuseni välja kaevata ja asendada täitega jne jne. Või arvad, et kui tõmmata murukamar ja muld minema, laotada sinna peale eps, mille peale valada betoonplaat, siis probleeme tänu soojustusele ei ole enam?

Teine variant , mida kaalun, on teha postvundament ja sellele toetada 2 kordselt armeeritud betoonplaat, mis jääks maapinnast õhuvahega eraldatuks. Tüüpilist postidele toetuvat alt tuulduvat puitpõrandat ei soovi, kuna selle soojustamisega on ilge jama, näriliste kaitsega on ilge jama ja üldse on jama rohkem kui palju.

Palju võiks võtta savi kandevõimeks, et posti talda arvutada. Sõltuvalt savi niiskusest see kõigub nii palju, et talla laius läheb käest ära, kui võtta aluseks väiksemaid suurusi. Kas 3 kg/cm2 kohta keskeltläbi võiks võtta savi kandevõimeks? Maapinda ma kindlasti tõstan ümber hoone , et võimalikult vähendada ohtu, et pinnavesi võiks ulatuda vundamendi talla alla. Sügavus maa sisse võiks olla ca 1,5 m, ehk külmumissügavus. Kui tõsta 30 cm maapinda, siis oleks sügavus maa sisse ca 1,2 m ja ma arvan ,et oht pinnavee tõusuks vundamenditalla alla oleks minimeeritud.

[vuuk]

Savipinnaste kandevõime alumine piirväärtus (voolaval savil) 0,3 kg/m² on kirjas Tiit Masso 1990 a raamatus "Väikemajad" lk 65.
Ehituskonstruktori käsiraamatus lk 233 oleva tabeli andmete järgi on savi alumine piirväärtus 1,5 kgm²
ja ülemine piirväärtus 5 kg/m².
Kambriumi sinisavi 4kg/m².

[T25]

https://vuuk.ee/sk_vundamendid.php
Plaatvundament variant nr1

Vuuk, mis sa arvad, kas paneksid sellist tüüpi plaadi savile. Lihtsalt muld minema kuni savini, siis liiv asemele ja selle peale siis plaat.

[eerik2]

Mul on all savi, suure maa kalde tõttu mingi 1,5-1,8 (ei mäleta enam täpselt) kruusa-liiva ja plaat peal. Täitsa kenasti seisab.

[vuuk]

https://vuuk.ee/sk_vundamendid.php
Plaatvundament variant nr1
Vuuk, mis sa arvad, kas paneksid sellist tüüpi plaadi savile. Lihtsalt muld minema kuni savini, siis liiv asemele ja selle peale siis plaat.

Usun, et see on võimalik. Kindlalt ei saa ilmselt keegi (isegi mitte asjatundlik konstruktor) ütelda, enne kui teab kõiki "muutujaid võrrandis". Võibolla ehk siis, kui on oldud äsja või palju kordi samasugust olukorda arvutatud ja vajalik info pealuu sisse kulunud..

Viidatud eskiisjoonise näol on tegemist põhimõtte skeemiga. Ja põhimõte seisneb selles, et pole mõtet üleni ühesugusel paksul plaadil kui arvestada, et betoon ei tule muidu või väga madala hinnaga.
Minu seisukoht on selline, et ehituskonstruktori töö mõte seisnegu eelkõige selles, et välja töötada optimaalne lahendus kogumaksumuse ja kestvuse seisukohalt, kui muidugi tellijal ei ole muud olulisemat prioriteeti.
Ja niipalju kui mina tean ja olen kogenud, sellisele väiksele ja kergele majale ei pea olema üleni 300 mm paksune plaat. Plaadi ääred, kuhu toetuvad kandvad seinad, tehakse paksemad, keskosa saab olla nii õhuke, kui võimalik. Olen nii näinud ka suuremate majade plaatvundamente tehtavat.
Vajadusel teha keskossa tugevduseks "ribisid".
Aga jah - tõsi - savipinnas võib olla eriolukord eriti, kui lisaks on ka väga vesine asukoht.
Aga savi saab ka sügavamalt eemaldada ja asendada jämeda killustiku või kruusaga. Tampides selle savisse ja niiviisi alust tugevdades ja koormusi kaugemale hajutades.

[T25]

Vuuk, sellel esimesel joonisel panin tähele, et sokkel ei ole soojustatud. Sealt kaudu on külmasild maasse ja külm pääseb talla alla kergitama. Kas ei peaks samamoodi sokli ja ümber perimeetri maapinna ära soojustama?

[ping]

Vuuk, sellel esimesel joonisel panin tähele, et sokkel ei ole soojustatud. Sealt kaudu on külmasild maasse ja külm pääseb talla alla kergitama. Kas ei peaks samamoodi sokli ja ümber perimeetri maapinna ära soojustama?

Muidugi on välissoojustusplaat mõistlik, aga eks omanik ise teab oma riske.

[vuuk]

Vuuk, sellel esimesel joonisel panin tähele, et sokkel ei ole soojustatud. Sealt kaudu on külmasild maasse ja külm pääseb talla alla kergitama. Kas ei peaks samamoodi sokli ja ümber perimeetri maapinna ära soojustama?

Õige tähelepanek. Peaaegu. Tegelikult sellel horisontaalne soojustusplaat on olemas, kui tähelepanelikumalt vaadata. Vastav tekst tuleb endal juurde mõelda. Vertikaalne jah puudub ja sealt sellisel puhul tahab külm jõuda põranda plaadi alla liiva sisse ja ka taldmiku alla. Sedavõrd madala vundamendi puhul eriti savi pinnase korral peaks olema ka vertikaalne soojustus. Betoon on hea soojusjuht ja sedamööda ronib külm alla, kuigi horisontaalne soojustus ümber perimeetri on olemas.
Tegu ei olegi taotluslikult lõpliku, valmis tööjoonisega, milles kõik vajalik ehitamise info olemas.
Kuna ehitamine peab kehtiva Ehitusseadustiku kohaselt toimuma ehitusprojekti kohaselt, siis kõik ehitamise oluline informatsioon olgu ehitusprojektis. Punkt.
Ja nagu ilmselt peaaegu iga asjaga kokku puutunud inimene on märganud, ka raske raha eest tellitud projektis on suuresti vaid ehitamise informatsiooni leidmise informatsioon. Näiteks standardite nimetused, seadusandlikud aktid, jne. Olenevalt projekti staadiumist ja ka projekteerija suvast, on suur osa informatsiooni (eriti kõige "magusamad" sõlmkohad) ikka omanikul või ehitajal vaja lahendada.

See minu kodulehel on mul (kui selles vallas iseõppijal) väike kodulehe tegemise, programmeerimise ja SketchUp- i näpuharjutus.
Ma lihtsalt "edevusest" tutvustan maailmale, kuhu ma oma oskustega selles vallas olen jõudnud.
Ja tehtagu järgi - arvan, et nii mõnigi prof tegija jääb jänni.

[suvaline]

Vuuk, sellel esimesel joonisel panin tähele, et sokkel ei ole soojustatud. Sealt kaudu on külmasild maasse ja külm pääseb talla alla kergitama. Kas ei peaks samamoodi sokli ja ümber perimeetri maapinna ära soojustama?

...
Tegu ei olegi taotluslikult lõpliku, valmis tööjoonisega, milles kõik vajalik ehitamise info olemas.
Kuna ehitamine peab kehtiva Ehitusseadustiku kohaselt toimuma ehitusprojekti kohaselt, siis kõik ehitamise oluline informatsioon olgu ehitusprojektis. Punkt.
...

Mis on Teie arvamus: (7) Tööprojekti koostamisel eeldatakse, et ehitamisel kasutatakse väljaõppinud ja kogemustega tööjõudu pädeva isiku juhendamisel.
Kas lisaks pädevale isikule peaks kohal olema ka autorijärelevalve?
Põhiprojekti staadiumis väljaõppinuid ei eeldata, seega tuleb projekt koostada ... ee ... idiootidele?

[vuuk]

... idiootidele?

Pane aga teisele hästi krõbe silt, siis argument nagu kaalukam... . Ma ei ole liivakastis, muidu ütleksin vastu.

Mida ütleb Ehitusseadustik üheselt? Ehitada tuleb ehitusprojekti järgi. On ju nii?
Mina (idioot) järeldan sellest, et ehitusprojekt peab sisaldama 100% ehitamise informatsiooni ja peab olema selline, mille järgi on võimalik 100% ehitada, vastasel juhul ei saa olla tegu 100% ehitusprojekti järgi ehitamisega.
Ja kui projekt sisaldab näiteks ehitamise informatsiooni 50%, siis mille alusel toimub ülejäänud 50% ehitamine.
Mina järeldan, et millegi muu alusel, näiteks kvalifitseeritud spetsialisti tarkuse, teadmiste, kogemuste alusel.
Mis siit edasi idioot järeldab? Seda, et emb-kumb, kas Ehitusseadustiku §12 tuleks ümber muuta ja kuidagi teisiti sõnastada, või on meil tegemist seadusega, mida kodanikel ei ole võimalik oma igapäevases töös täita. Punkt.

Aga selle vastu mul ei ole grammigi, et ehitamine võiks toimuda minu või kellegi teise õppinud ja kogenud spetsialisti tarkuse järgi.
Ja järele valvata suudan ma enda tegemiste üle isegi. Ei ole vaja mulle piix taha kedagi valvama, kelle taga peaks veel keegi valvama, kelle taga peaks veel keegi valvama...

[EH.INS.]

1. Miks on see plaatvundament nõnda "populaarne"?
Mis on argumendid selle tüübi valikuks?

2. Ehitusprojektil on erinevad staadiumid
Ehitusprojekt koostatakse vastavalt tellimusele
Kui tellitakse EP või PP siis ei tasu eeldada, et nende järgi peaks saama ehitada
Ainuke ehitustööde aluseks olev projekti staadium on TP
Ja ei tasu eeldada, et kui tellitakse PP siis projekteerija lihtsalt heast tahtest teeb TP
EP on vaid ehitusloa taotlemiseks
PP on vaid ehitusmaksumuse määramiseks

https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007?leiaKehtiv
Lisaks EVS 932

[pikk88]

Arvan, et eks plaatvundamenti usaldatakse rahva seas kõige rohkem, sest on väga hea kandevõimega. Lisaks saad koos vundamendiga endale kohe ka (musta)põranda kätte.
Tänapäeval ei tee minu meelest keskmine kodanik (ega ka ametnik) enam väga vahet mis on EP, mis on PP ja mis on TP. Kindluse mõttes rõhutakse igas faasis TP-le.
Minule väideti vallas, et ega ma ei hakka ju endale mitu korda jooniseid koostama vaid joonestad kohe sellised mida on võimalik kasutada nii EP kui ka PP ja TP juures. Mis sellest, et seaduse järgi võib EP sisaldada graafilisi jooniseid. Mis need on seda ei ole mulle siiani oskanud vastata isegi mitte TalTechi professor. Küll aga kinnitati mulle sama kõne käigus, et on igati elementaarne koostada uued joonised. Seda juba seetõttu, et projekteerimise juures muutub aja jooksul üsnagi palju mõõte.
Samas pole mina isiklikult suutnud siiani veel ehri-ist leida eramu ehitusel kasutatavat tööprojekti. Kogu asjaajamine on algusest lõpuni toimunud vaid eelprojektide kohaselt. Neid olen lugenud väga erineval tasemel koostatuna. Osad on väga detailsed, teised on ülimalt üldjoonelised ning nende põhjal on tõesti võimalik vaid ehitusluba väljastada. Ehitamisprotsessiks seal piisavalt infot küll pole. Samas on majale väljastatud kasutusluba ning see on ehris täiesti ametlikult hiljuti arvel. Minu poolt sirvitud projektide üldarv jääb kuhugile 10-20 vahele ja kindlasti on ka erandeid.

[vuuk]

...
Ainuke ehitustööde aluseks olev projekti staadium on TP
...

Jah üldiselt nõus, ja see süsteem on juba 10 aastat vana ning mulle teada algusest peale.
Kuid ma olen üsna veendunud, et see süsteem ei ole käima läinud.
Kasvõi ka siit peaaegu igast foorumist võib seda otsesemalt või kaudsemalt välja lugeda.
1. Seadustega kehtestatud kohustused peavad olema sellised, et kodanikel on reaalselt võimalik näid täita ja seadustest kinni pidades elada.
2. Kohustused ja reeglid peavad olema mõistlikud ja mitte ainult olema, vaid ka enamikele kodanikele näima mõistlikena.

Praegu mulle tundub, et asjad on paigast ära. Muud seletust ma ei oska leida, et miks süsteem ei toimi.

[EH.INS.]

1. Olen ise koostanud eramu TP-d (igapäevaselt pisut suuremad objektid)
2. See, et raha kokkuhoiuks tellitakse odavaim lahendus ei tähenda, et süsteem on vigane
Minu hinnangul ja kogemusel on süsteem EP, PP, TP (ja edasi veel tootejoonised) igati loogiline ja toimib kenasti (eramuehitus ja eriti nö iseehitus on teine tera)
TP tellijaks on väga tihti just ehitustöövõtja kellega koos arutab projekteerija läbi PP lahendused ja vajadusel / vastavate kokkulepete saavutamisel ka kohandatakse PP-d ning selle TP selle hind kajastub ehitushinnas
Ja ma arvaks, et kui ikka soov EP alusel ehitada siis palun väga, mina kätt ette panema ei hakkaks
Aga pärast ei tahaks halinat ka kuulda...
Kusjuures ei tellijalt ega ehitustöövõtjalt...

[T25]

Valan ikkagi plaadile ribid alla, mis lähevad külmumissügavuseni( ca 1,5m). Nüüd on küsimus selline, et mida panna plaadile alla, et külm plaati kergitama ei hakkaks. Mujal kasutatakse "void form"-e, mis valamise ajal peavad vastu betooni raskust, aga külmakerke korral lähevad lössi. On keegi kasutanud või teab, kust osta saab?
Eesmärk on siis tekitada pärast valamist plaadi all põhimõtteliselt õhuvahe, kus pinnasega kokkupuude. Kui puidust teha toetav saalung, siis see ajapikku ka mädaneks ära, aga senikaua, kui puit tugev püsib, on oht külmakerkeks.

[EH.INS.]

Valan ikkagi plaadile ribid alla, mis lähevad külmumissügavuseni( ca 1,5m). Nüüd on küsimus selline, et mida panna plaadile alla, et külm plaati kergitama ei hakkaks. Mujal kasutatakse "void form"-e, mis valamise ajal peavad vastu betooni raskust, aga külmakerke korral lähevad lössi. On keegi kasutanud või teab, kust osta saab?

Ja nüüd mõtleks, et kui valakski ainult "ribid" so lintvundament (ja mitte ei valaks vaid laoks min laiusega taldmikule) mis siis halba võiks juhtuda?
Mis asi seda plaati (tegelikult tavaline betoonpõrand paksusega ca 100mm pinnasel / alt soojustatud 100mm EPS) kergitab kui väline perimeeter (vajadusel nii vetrikaalis kui horisontaalis) on soojustatud?
Kui soojustada ka horisontaalis pole vaja ka külmumissügavuseni minna
Mis asi ajab kogu kupatust nii issandama keeruliseks tegema?

[vuuk]

@T25
Just pakuti teha tööprojekti staadiumis ehitusprojekt.
Tellides selle, saad kõik vajaliku info sealt.
Lisaboonusena oleksid esimene tubli kodanik, kes ehitab oma 60m² hoone vundamendi seadusekuulekalt.
Võibolla riputatakse medalgi rinda.
Ja olen üsna kindel, et raha, mis projektile kulub, ehitusmaterjalilt võidad tagasi.

[T25]

Välist perimeetrit pole kavas soojustada. Kuis, siis ainult selleks, et esialgset põranda külmakerget vältida. Kui ribidel kandva plaadi alune raketis ära mädaneb ja õhuvahe tekib, siis pole perimeetri soojustus enam vajalik.
Põhjus, miks nii soovin, on see, et põranda soojustus tuleb kandvale plaadile ning seinte külmasilla vundamenti ja plaati üritan vähendada kasutades bauroc plokki.

Põhjused, miks ma ei taha laduda vundamenti, on see, et see on töömahukas. Lihtsam on kaevata vajaliku laiusega kraav, maapinnale ehitata väike saalung ja see betooni täis valada.

Kupatus ei ole üldse keeruline, vaid lähtub põhimõttest, et tuleb minna külmumissügavuseni. Nii nagu vanades ehitusõpikutes kirjutatakse.

Kui oleks pinnaseks kruus või liiv, mis pole külmakerkeohtlikud, siis loomulikult kooriks mulla ära alustaks sealtmaalt, aga paraku tegemist saviga, mille kandevõimet isegi ei tea. Lähtun 1,5 kg/cm2 väärtusest, mis siin teemas välja käidi.

[EH.INS.]

@T25
Jumala eest - tee nii nagu tahad
Ainuke mida ei mõista on see, et kui Sul on oma lahendus välja mõeldud siis milleks siia pöörduda?
Nagunii ei kuula midagi...
Tahad "ribid valada" - anna tuld
Aga milleks see 30cm plaat?
Ise aru saad?
On vähegi aimu kuidas plaatvundament vs lintvundament töötab?

[T25]

Ribidele toetuva plaadi teen 25cm paksu. See peaks vast kandma ka mittekandvaid siseseinu.
Lahendus ei olnud valmis mõeldud, kiskus ikka maapinnale toetuva plaatvundamendi poole, kuna saaks kiiresti valmis ja betooni kuluks vähem.
Aga midagi teha ei ole, hakkad ikka mõtlema selle peno peale toetuva vundamendi peale ja tekib kahtluseuss, et kuidas närilised ja sipelgad seda sööma hakkavad jne.
Mõelnud olen ka veel külmumissügavuseni killupadja tekitamise peale, aga sellega sama lugu. Seda on vaja kaitsta geotektsiiliga, et muld, savi jms osakesed sinna padja sisse veega ei voola ja siis oleks see padi mõttetu mingi aja pärast.
Olen mõelnud ka "rubble trench" vundamendi peale. Ehk siis kivid ja liiv külmumissügavuseni ära täita. Kuid seal on ka üheks tingimuseks tavaliselt, et kuhugi talla alla paigaldada tuleb drenaazitoru, mis vee minema viib. Kust ma saan kindel olla, et see toru 20 aasta pärast toimib.

Ja siis lõpuks jõuad tõdemuseni, et tuleb tuimalt lihtsalt betooni valada.

[vuuk]

...
Nüüd on küsimus selline, et mida panna plaadile alla, et külm plaati kergitama ei hakkaks.
....

Ma pakuks järgneva lahendusvariandi:
Lähed lehele:
https://www.vuuk.ee/u-arv.php
Valid ülemisest loendist kõige alumise ehk savipinnase ja selle kõrval olevast loendist paksuseks 1500mm ja vajutad "arvuta" nuppu. Kalkulaator kõige eelduste kohaselt ütleb U-arvuks 0.85 W/(m²K)
Edasi võtad ülemisest loendist betooni ja kõrval loendist selle paksuse ning valid lisaks järgmisest loendist soojustuseks EPS-100 ning sellele kõrvalt loendist paksuse 100mm, vajutad nuppu.
Võrdled 1500mm savi U-arvu ja 100mm paksuse EPS-iga põranda U-arvu.
Millisele järeldusele jõuad? Millisel juhul neist variantidest jõuab külm teoreetiliselt kaugemale?
Ja kui minu tehtud kalkulaatorit ei usu, siis on võimalik otsida valemid ja vajalikud lähteandmed ning kontrollida arvutuslikult.