Ehitusfoorum

Plaanis väiksemat sorti lisahoone (kodukontor) rajamine postvundamendile. Vundament ise on lihtne, torud maas allpool külmumispiiri, taldmik all jne. Mis küsimusi tekitab on talade kinnitamine vundamendipostide külge.

Kõige rohkem meil tundub et soovitatakse lihtsalt keermelatt vundamendiposti valamise ajal. Siis mutter/seib tala läbi posti ja siis uuesti seibi ja mutriga kinni. Alla mutter, et saaks pärast veel kõrgust timmida. Mujal ringi vaadates on kasutusel selleks reguleeritavad hargid, põhimõtteliselt sama aga tala istub U hargis sees.

Palju see esimene variant (polt seibiga keermelatil) kanda suudab? Vundamendipost ise pinnast arvestades ja 30cm taldmiku juures kannatab konservatiivselt 2 tonni, kui panna M16 keermelatt ja mingid korralikumad seibid/mutrid, kas need võiksid jääda samasse klassi?

Teise küsimusena, kuna need U hargid tunduvad olevad veidi mõnusamad (ei pea prussi täpselt õigesse kohta puurima), siis kas neid eestis kuskilt saab? Kolistasin meie ehituskaupade netipoodides, seal tundusid valdavalt olevat mittereguleeritavad betoonihargid või siis reguleeritavad postitoed (kinnitatakse betooni ülevalt ankrutega peale valamist)

Janeres ühed kallikesed paistavad olema https://shop.janere.ee/reg-betoonihark- ... -sabaga-js
Mina valasin keermelati betooni, selle otsa keerasin mutri, sellepeale suure seibi, selle otsa liimpuutala. Kannab ''poolt'' maja, palju raskust peal on, ei tea.

Kas peab kindlasti raami sinna keermelatile toetama, prussi saaks toetada ka vundamendipostile, midagi niiskustõkkeks betooni ja puiduvahele, toekamate kiiludega&klotsidega ajada loodi vajalikule kõrgusele.
Keermelati kohale prussi puurida jämedam auk (et lihtsam rihtida oleks), kus keermelati ja seibi&mutri ülesanne oleks alusprusse paigal hoida nö horisontaalstabiilsuse mõttes, et onnike postidelt maha ei kukuks kui keegi vastu toetab ja ankurdamise mõttes, et suurem tuul kodukontorit minema ei lennutaks.

Vahevariandina saaks kasutada ka keermelatile torujupid+seib, kus koormust kannaks puidult betoonile toekam torujupp ja seib leevendaks toru lõikumist puitu.
Kujutaks umbes nii ette, sätid laserkiirega nivelliiri juti tulevase prussi alumisele kõrgusele, igal keermelatil asetad betoonile toru, teed torule laserkiire kohale pliiatsiga märgi, lõikad relakaga torujupi ja asetad kohale, liigud järgmise juurde kuni kõik on tehtud, seibid otsa, asetad kinnitatava prussi keermelati rea kõrvale, märgid prussile aukude kohad. Kuna augud puurid keermelati diameetrist suuremad saad raami täisnurksust ja kõike enne mutrite pingutamist veel rihtida.

Nipinurk
Harrastusehitajana olen veel täheldanud kuidas amatöörid kipuvad millimeetrit taga ajama, a'la lõikan kohe täpse prussijupi valmis ja siis sätin tunde seda legohunnikut täpselt paika, samas profid panevad võimalusel pikema jupi, lihtsam sättida ja lõikavad pärast jupi "õigelt" kohalt maha. Sedasi on kohe eristatav kus amatööri karkassi otsad on kuskilt üle, puudu, nihkes, sest kruvimisel kruvi tiris jne, proffide töö paistab alati viisakam ja täpsem, sest ots saeti tasa pärast kinnitamist, nihkumisi jm.

Hiid kirjutas: 28 Jaan 2025, 14:58 Janeres ühed kallikesed paistavad olema https://shop.janere.ee/reg-betoonihark- ... -sabaga-js
Mina valasin keermelati betooni, selle otsa keerasin mutri, sellepeale suure seibi, selle otsa liimpuutala. Kannab ''poolt'' maja, palju raskust peal on, ei tea.

Keermelatt - palju see pool maja võiks olla ? M16 poldil (8.9 tugevusklassiga) on muidu tõmbetugevus päris palju, 9 tonni ringis, aga kõhedust tekitab see seibi-poldi toetuspind puidule mis on imeväike.

See hark tundub õige asi olevat, tänud!

Prill kirjutas: 28 Jaan 2025, 15:27 Kas peab kindlasti raami sinna keermelatile toetama, prussi saaks toetada ka vundamendipostile, midagi niiskustõkkeks betooni ja puiduvahele, toekamate kiiludega&klotsidega ajada loodi vajalikule kõrgusele.

Igasuguseid häkke võib teha, aga poldiga saab hiljem äravajunud postide juures ilma suurema keerukuseta asja reguleerida.

SuvaAnts kirjutas: 28 Jaan 2025, 18:52

Hiid kirjutas: 28 Jaan 2025, 14:58 Janeres ühed kallikesed paistavad olema https://shop.janere.ee/reg-betoonihark- ... -sabaga-js
Mina valasin keermelati betooni, selle otsa keerasin mutri, sellepeale suure seibi, selle otsa liimpuutala. Kannab ''poolt'' maja, palju raskust peal on, ei tea.

Keermelatt - palju see pool maja võiks olla ? M16 poldil (8.9 tugevusklassiga) on muidu tõmbetugevus päris palju, 9 tonni ringis, aga kõhedust tekitab see seibi-poldi toetuspind puidule mis on imeväike.

See hark tundub õige asi olevat, tänud!

Selle hargi kõrgus ei ole hiljem reguleeritav ja reguleerida saab ainult enne prussi kinnitamist.

Seib 16mm poldile: https://www.bauhof.ee/et/p/726798/seib- ... 6-5tk-pakk

Kui keermelati kasuks otsustad, siis ära unusta betooni sisse minevale otsale ankurdamiseks vajalik seibist ja mutritest "punn" kokku keerata:

Ma panin igaks juhuks mutreid topelt ja keerasin mutrid omavahel veel korralikult kinni.

T25 kirjutas: 28 Jaan 2025, 22:33 Kui keermelati kasuks otsustad, siis ära unusta betooni sisse minevale otsale ankurdamiseks vajalik seibist ja mutritest "punn" kokku keerata:

Korrektne oleks vist panna mutter ja see kinni keevitada. Kuna ma keevitada aga ei oska ja masinat ka pole, tuleb vist midagi sarnast arendada

Keevitus võib olla kahtlane:

Eng-tips-ist:

Welding to an anchor bolt is usually a terrible idea, though some have special compositional properties that make it feasible (dual certification as A36, or the Supplement 2 for F1554 Gr. 55). Many of them undergo various forms of heat treatment, and welding can undo that treatment and weaken the bolt.

A washer isn't really needed. A standard washer is so thin that it's very flexible compared with the nut below it and concrete around it. By the time the assembly has moved enough to mobilize the resistance of the thin washer, your anchor is already on it's way out of the block of concrete.

Seib on ehk isegi ülearune. Panna lihtsalt kaks mutrit ja omavahel kinni keerata.

Kunagi, kui ma siin foorumis veel ei käinud, siis oma peaga leiutades sai keermelatti soojendatud ja L kujuliseks väänatud. Ilge jama võrreldes mutri variandiga. Pealegi L kujuks väänatud ankur on mutriga variandist palju nõrgem.

pseudoteema, see latt ei lähe sealt kusagile, kui ta seal sees meetri sul on....

T25 kirjutas: 29 Jaan 2025, 02:12 ...Pealegi L kujuks väänatud ankur on mutriga variandist palju nõrgem.

Päriselt ka sellised väited?


Lihtsam oleks kas värskesse betooni panna kohe sellised betoonihargid vastavalt kasutatava materjali laiusele:
https://shop.janere.ee/betoonihark-u-tu ... 50x88x4-js
või
https://shop.janere.ee/betoonihark-u-tu ... 95x88x5-js

Pärast saab natukene kiiludega kõrgust sättida.

Betoonihargid võib panna pärast betoonpostide valu keemilise ankurdusmassiga.
Antud dokument on küll inglise keeles, kuid numbritest saavad kõik ühtemoodi aru, eriti nendest mis viimastel lehekülgedel kirjas on.
https://www.hilti.ee/medias/sys_master/ ... 398553.pdf

Päriselt ka sellised väited?

https://www.abarsazeha.com/images/Scint ... %20Ed.pdf

Tsitaat:

Hooked-type anchor rods have been extensively used inthe past. However, hooked rods have a very limited pullout strength compared with that of headed rods or threaded rods with a nut for anchorage. Therefore, current recommended practice is to use headed rods or threaded rods with a nut for anchorage

Meie kasvuhoone maal on ehitatud "postvundamendile". Postideks on erineva pikkusega 200mm ventilatsioonitoru jupid, sest koht veidi kallaku peal. Juppide pikkus varieerus 30-50cm vahel. Väljaulatuvad otsad ajasin esialgu enam-vähem loodi ja peale torude täisvalamist loodisin täpseks(mul on vastuvõtjaga laser). Peale nädalakest või rohkem kivistumist asetasin postidele 10x10cm prussidest raami, märkisin raamile postide asukohad, puurisin postide asukohta augud, panin raami uuesti tagasi, märkisin postidele aukude kohad, puurisin postidesse kivipuuriga augud, nüüd prussidest raam lõplikult paika ja lasin raami betoonikruvidega kinni. Kruvid olid vist 200mm pikkusega, läbimõõtu ei mäleta. Juba 7-8 aastat seisab oma koha peal ja ei ole seni veel ükski torm suutnud seda kasvuhoonet sentimeetritki nihutada. Kusjuures isegi ust ega aken ei ole seni pidanud kohendama põhjusel, et miskit oleks kiiva vajunud või kiskunud.

Tegin kah postvundamenti. Postid loodisin kohe segu sissevalamisel loodi - küll aga toppisin keermelati kohe posti segu sisse piisavalt pikalt. Kui puitprusside postidele asetasin siis vaid auk oli vaja puurida, mutter otsa ja ülejääk hiljem relakaga maha.

ping kirjutas: 28 Jaan 2025, 20:29 Seib 16mm poldile: https://www.bauhof.ee/et/p/726798/seib- ... 6-5tk-pakk

Selline neljakandiline seib (M16, 50x50mm) kannab konservatiivsel arvutusel 750kg, enne kui männipruss järele hakkab andma. Suurem seib=suurem koormus. Teemaalgataja arvas, et tal tuleb ehitise massiks 2 tonni. Isegi, kui eeldada, et postid saavad ainult nurkade alla, mida ma ei usu, siis kannab selline konstruktsioon ära 3 tonni enne, kui seib puidu sisse läheb. Küll aga tekib mul küsimus, et milleks seda jama vaja on: postid looditakse valu käigus paika ja rohkem selle ei tegeleta. Ja selles valguses on M16 küll selge üledimensioneerimine, M10 on enam, kui piisav, selleks, et ehitis tuulega minema ei lendaks.

macintosh kirjutas: 07 Veebr 2025, 19:39 ... M10 on enam, kui piisav, selleks, et ehitis tuulega minema ei lendaks.

M10 keermelati silindrilise metallosa läbimõõt on ca 8mm ja 8mm traatjalgadel seisva putka võib vist lõbus seltskond aiapeol viltu lükata?

ping kirjutas: 07 Veebr 2025, 20:11

macintosh kirjutas: 07 Veebr 2025, 19:39 ... M10 on enam, kui piisav, selleks, et ehitis tuulega minema ei lendaks.

M10 keermelati silindrilise metallosa läbimõõt on ca 8mm ja 8mm traatjalgadel seisva putka võib vist lõbus seltskond aiapeol viltu lükata?

Loe ikka enne kogu tekst läbi kui traatjalgadeni jõuad - mina saan macintosh soovitusest aru, et puit toetab postidele mitte seibidele varrraste otsas. Keermelatt on kinnitamiseks ja sel juhul on 10 mm küll hea.

RaJy kirjutas: 07 Veebr 2025, 22:11 ...
Loe ikka enne kogu tekst läbi kui traatjalgadeni jõuad - mina saan macintosh soovitusest aru, et puit toetab postidele mitte seibidele varrraste otsas. Keermelatt on kinnitamiseks ja sel juhul on 10 mm küll hea.

Loe selle teema esimesi poste, kus on teemaks postidele ja varrastele toetamine!

SuvaAnts kirjutas: 28 Jaan 2025, 13:13 Plaanis väiksemat sorti lisahoone (kodukontor) rajamine postvundamendile. ...
... Kõige rohkem meil tundub et soovitatakse lihtsalt keermelatt vundamendiposti valamise ajal.
Siis mutter/seib tala läbi posti ja siis uuesti seibi ja mutriga kinni.
Alla mutter, et saaks pärast veel kõrgust timmida. ...

Loogiline, et kui kergele aiaputkale ei hakata massiivset vundamenti tegema, siis seetõttu on mõistlik läbi reguleeritava keermelati postile toetada.

SuvaAnts kirjutas: 28 Jaan 2025, 13:13 Plaanis väiksemat sorti lisahoone (kodukontor) rajamine postvundamendile. Vundament ise on lihtne, torud maas allpool külmumispiiri, taldmik all jne. Mis küsimusi tekitab on talade kinnitamine vundamendipostide külge.

Head kaasfoorumlased, enne kui te lähete millegi üle vaidlema, palun lugege uuesti üle teema algataja postitus! Selle teema algatuses ei ole tema uitmõttes oleva kodukontori mõõtmete/kaalu kohta SI-süsteemis olevate mõõtühikute kohta mitte ühtegi numbrit! Milleks kommenteerida ja anda soovitusi selles teemas, mille püstituse eesmärki ise ei suutnud tuvastada. Kas see oli minu viga? Jah, oli kaks numbrit, kuid mida nendega peale hakata?

Vundamendipost ise pinnast arvestades ja 30cm taldmiku juures kannatab konservatiivselt 2 tonni, kui panna M16 keermelatt ja mingid korralikumad seibid/mutrid, kas need võiksid jääda samasse klassi?

Rahu, ainult rahu, härrased ja daamed. Vastus käes, ca 700 kilo seibi kohta. See oli kõik, mille vastu ma huvi tundsin Kontori karkass, soojustus ja katus ise kaalub arvestuslikult kokku < 2 tonni, poste tuleb vähemalt 6 (alustalade läbipaindumine) seega kõik on tore. Info betooniharkide, mutrite üle posti minevas osas on boonus.

Vähemalt on isegi hästi läinud ja keegi pole konstruktori/arhitekti juurde saatnud!

See 700 kg on pigem konservatiivne ja asjaliku varuga. Arvestatud oli kandiliste seibidega 50*50. Kui võtad tavalise ümaraeibi siis in number kusagil 500kg juures

Tuleks arvestada ka seda, et kui pika poldi otsas kogu see kupatus istub
Esiteks tekib tuulekoormusest sellele poldile paindemoment ja teiseks tuleb arvestada vertikaalkoormuse juures nõtkepikkusega
Lisaks oleks kena peale seibi enda kontrollida ka puidu muljumist
Lisaks töötab seib mitte ainult survele vaid ka paindele
On erinevad aspektid mida tuleks vaadata komplektselt

EH.INS. kirjutas: 08 Veebr 2025, 14:11 Tuleks arvestada ka seda, et kui pika poldi otsas kogu see kupatus istub
Esiteks tekib tuulekoormusest sellele poldile paindemoment ja teiseks tuleb arvestada vertikaalkoormuse juures nõtkepikkusega
Lisaks oleks kena peale seibi enda kontrollida ka puidu muljumist
Lisaks töötab seib mitte ainult survele vaid ka paindele
On erinevad aspektid mida tuleks vaadata komplektselt

Läheb põnevamaks. Keermelatt jääb välja minimaalselt, sest eeldus on, et asi kardinaalselt ei vaju. 50mm koos mutri ja seibiga ehk. Vääne mõjub suures osas kõikidele varrastele äkitse võrdlemisi üheaegselt nii väikse ehitise puhul. Võibolla. Kui ma nüüd vaatan tabeleid, mis on bending force sellise varda puhul, siis paistavad mingi väga absurdsed (mulle tunduvad, aga see tunne võib alati petta) numbrid seal, a la 100mm M16 kannatab horisontaalse paigutuse korral ca 400 newtonit, mis oleks siis mingi 40 kg ringis?

See 40 kg oli 4.8 tugevusklassiga varda puhul küll. Kui need andmed paika peavad, siis peaks putka panema M27 ja 8.8 tugevusklassiga varraste otsa, nende paindetugevus on pool tonni 50 mm peale Kõhutunne ütleb, et siin on mul loogikas midagi valesti, aga samas nii võibolla mõtlesid kõik tegelased, kellel tuul katuse minema puhus.

Jääb arusaamatuks korralikult tehtud postide peale rajatud hoone hilisemaks korrigeerimiseks mõeldud keermega ja seibidega asjanduse jaoks? Teed ju kohe loodis ja korraliku asja - miks peaks häirima mingi 1-3 mm kusagil nurgas vajumine? Mingi labor? lihtsam on loodimidklotside ja tungrauaga hoonet loodida. Tornaadosid kus hoone minema lendab üldiselt meil ei esine - püsivad oma raskusega paigal v.a. väga kerged rajatised - kasvuhooned kipuvad küll lendu minema kui kinnitatud ei ole, aga see oleneb ka kasvuhoone raskusest - minu oma (klaasist ja puidust) ei ole minema lennanud, kuigi ei ole vundamendile kinnitatud.