Ehitusfoorum

Kas toimiks lahendus, kui 3f sünkroongeneraator 7kVA, mis hetkel töötab off-grid süsteemis, siduda võrguga hübriidinverteri abil, muutes enne generaatorist tuleva AC 6- dioodilise alaldi abil DC-ks ning ühendada inverteri PV sisendisse?
Nüansse on teemas veel ( nt. kasutab genekas sageduse/pinge hoidmiseks ELC-d ning dumpload’i).
On kellelgi kogemuslugu rääkida v. mõistlik teoreetiline arutelu?
Tänades!

Ataman kirjutas: 19 Jaan 2025, 21:59 ... 3f sünkroongeneraator 7kVA, ...
... ( nt. kasutab genekas sageduse/pinge hoidmiseks ELC-d ning dumpload’i). ...

Teema on vist tuulegeneraatorist?

Hüdro.

Ataman kirjutas: 19 Jaan 2025, 23:34Hüdro.

Siis on vist lihtsam aga inverteri väljundvõimsus ei tohiks ületada generaatori poolt välja antavat võimsust, et turbiini tööratas liigselt ei aeglustuks selle ülekoormamisel.

Inverter peaks vist suutma juhtida nii võrgu kui geneka poolset liiklust. Kui majapidamise omatarve ületab genekast saadava, lisab inverter võrgust puuduoleva osa juurde. Kui tarbimine väiksem, suunab ülejäägi lepinguga lubatud mahus (2kW) võrku. Kui sellest ikkagi peaks genekas ülejäägiga tootma, siis “ hukkab” ELC ülejäägi ballastkoormusesse. Pmst. ei tohiks turbiini pööretele ( sagedusele) tarbimise muutus mõjuda?! Või on selles arutluses tõsisem loogikaviga? Off- gridis ELC toimetab pidevalt ning hoiab kasuliku ja ballastkoormuse summaarselt hetkel saada oleva võimsusega tasakaalus. Miinuseks see, et selliselt pean jälgima, et genekat üle ei koormaks, ning saadaolevast vähem kasutada on täna raiskamine. Sellest ka vajadus võrguga siduda.

Ataman kirjutas: 19 Jaan 2025, 21:59 Nüansse on teemas veel ( nt. kasutab genekas sageduse/pinge hoidmiseks ELC-d ning dumpload’i).

Palun tõlget.

kunn24 kirjutas: 20 Jaan 2025, 00:31

Ataman kirjutas: 19 Jaan 2025, 21:59 Nüansse on teemas veel ( nt. kasutab genekas sageduse/pinge hoidmiseks ELC-d ning dumpload’i).

Palun tõlget.

ELC- elektrooniline koormuskontroll. Pooljuhtidel põhinev rakendus, mis on võimeline jagama genekast saadava võimsuse kaheks- kasulik tarbimine ning ballast ( dump load). Ballastiks on elektritennid, mille koguvõimsus on võrdne geneka nominaaliga. Pmst. kui kasulik tarbimine on 0W, suunab ELC kõik ballasti. See tagab, et sõltumata kasuliku tarbimise muutusest on turbiin ( genekas) igal ajahetkel ühtlaselt koormatud ning hoiab sagedust. Üle saada oleva võimsuse siiski koormata ei tasu; sagedus kukub, ning piiratud on ka iga faasi max. vool 13A-ga.

Ataman kirjutas: 20 Jaan 2025, 00:42kui kasulik tarbimine on 0W, suunab ELC kõik ballasti

Aga miks seda siis üldse võrguga siduda ning sünkroniseerida vaja on?

Sain aru, et ta tahab liigse võrku lasta, mitte soojuseks.
Kuid mulle on naljakas see, et jant käib mingi kuni 2 kW võimsuse ümber (rahaline mõte?).
Kuid vanasti mulle koolis õpetati ja olen ka reaalselt töös näinud, et sünkroonmasin on otse võrkulülitatav. Eeldusel, et ergutusvool tagab õige faaside pinge ja sagedus klapib. Sünkroniseerimine ise enne lüiltamist on muidugi paras ooper, mootorina käivitatakse asünkroonmasinana (ergutusel on koormustakistid).
Miks ei käi jutt otse võrkuühendamisest? Et alaldades ja läbi inverteri on lihtsam? No, aga tee siis ära, asi see 6 dioodigi kokku kruvida on. Kuid alaldades on see miinus, et saad voolu vaid pinge tippudest ehk masina koormusvool ei ole siinus. Liigse reguleerimise saaks asendada inverterile lisatavate akudega.
(jama eemaldatud).

kunn24 kirjutas: 20 Jaan 2025, 11:59 Kui kasutada näiteks Deye inverterit, siis sellel on eraldi geneka sisend, ei pea ennast alaladamisega vaevamagi.

Need inverterite "geneka sisendid" on lihtsalt ülepaisutatud ümberlülitid kui võrk ära kukub. Sedakaudu võrku midagi ei tooda.

nexus4 kirjutas: 20 Jaan 2025, 12:29

kunn24 kirjutas: 20 Jaan 2025, 11:59 Kui kasutada näiteks Deye inverterit, siis sellel on eraldi geneka sisend, ei pea ennast alaladamisega vaevamagi.

Need inverterite "geneka sisendid" on lihtsalt ülepaisutatud ümberlülitid kui võrk ära kukub. Sedakaudu võrku midagi ei tooda.

Tõsi mis tõsi. Selle AC sisendi kaudu pole võrguga sidumine minule soovitud viisil võimalik.

Ülalttoodud “ miks nii ja mitte naa” stiilis küsimustele püüan veidi hiljem vastata. Tlf.-s nadi toksida.

kunn24 kirjutas: 20 Jaan 2025, 11:59 Sain aru, et ta tahab liigse võrku lasta, mitte soojuseks.
Kuid mulle on naljakas see, et jant käib mingi kuni 2 kW võimsuse ümber (rahaline mõte?).
Kuid vanasti mulle koolis õpetati ja olen ka reaalselt töös näinud, et sünkroonmasin on otse võrkulülitatav. Eeldusel, et ergutusvool tagab õige faaside pinge ja sagedus klapib. Sünkroniseerimine ise enne lüiltamist on muidugi paras ooper, mootorina käivitatakse asünkroonmasinana (ergutusel on koormustakistid).
Miks ei käi jutt otse võrkuühendamisest? Et alaldades ja läbi inverteri on lihtsam? No, aga tee siis ära, asi see 6 dioodigi kokku kruvida on. Kuid alaldades on see miinus, et saad voolu vaid pinge tippudest ehk masina koormusvool ei ole siinus. Liigse reguleerimise saaks asendada inverterile lisatavate akudega.
(jama eemaldatud).

Sünkroongenekas tähendabki, et see oskab ennast automaatselt töötavasse võrku ühendada. Tal on vastav automaatika olemas. Ega seal miski raketiteadust pole - geneka automaatika ajab võrguga täpselt võrdseks faasinurgad ja sageduse ja siis lükkab lüliti sisse.
Küsijal tasuks kasvõi tavaline päiksepargi liitumine võtta, see valmis teha ja siis sünkroongenekat lihtsalt kasutada. Edasine reguleeritakse ise - ülejääk läheb võrku ja kogu lugu.
Kui võrku müüa ei taha siis nende genekate automaatika oskab kenasti autonoomses töös kah töötada. seega pole muud vaja kui väline võrguühendus katkestada.
Mingeid superteadmisi polegi vaja - kalleim komponent on muidugi sünkroongeneka ost...

Püüan siis oma hetkeseisu kirjeldada; ehk kellelegi on abi ka tehnilisteks soovitusteks;)
Generaator on ühendatud väikese hüdroturbiiniga, mis võimaldab saada väljundiks ca 6,5kW võimsust. See on lihtsalt juhitav energiatootmine, kus turbiini füüsiline käivitamine ja sulgemine võtab vaid loetud minutid. Saadav võimsus sõltub turbiini läbivast vooluhulgast ning surve kõrgusest (veetasemest reservuaaris). Hüdrole omaselt on võimsuse muutused pikemaajalised ja sujuvad. Ei pea vist rõhutama, et toodan ka öösiti ning ajal, millal energiat enim vaja- tavaliselt novembrist-juunini non-stop. Selle 7 kuuga " jahvatan" ca 25-28MWh energiat. Turbiin genekaga koostöös ELC-ga annab õige pinge ja sagedusega voolu sujuvalt vahemikus ca 1kW-7kW. Sageduse hälbed ei ületa normaalse koormatuse korral 0,5Hz. Minu eesmärk on saadaolev ressurss koha peal tarbida, mitte raha teenimise eesmärgil müüa. Mul on päris suur majapidamine, ning paraku on tiputarbimise võimsused kaugelt üle genekast saadava. Seega olen seni omanud justkui paralleelmaailma, kus geneka taha on ühendatud peamiselt küttekehad- soe vesi, kürvalhoonete elektriradikad, vannitubade põrandakütted jms. Pean jälgima, et tarbijate võimsus ei ületaks genekast tulevat ning püüan ka süsteemi tervise huvides faase koormata võimalikult sümmeetriliselt. Abiks ikka, kuid vahetult elektriarvetele on mõju soovitust kesisem, sest tervet majapidamist taha ühendada pole võimalik. Sauna vannid, triikrauad, kuivatid, 3f-lised külmkambrite kompressorid jms. ajaksid selle bilansi kohe uppi. Kui on muidugi tõsisem elektrikatkestus, saan kiiresti ka kogu majapidamise taha tõsta, kuid siis ei kasuta kohvimasinat, ei triigi, vanni ei lähe jne.
Hetkel on mul kehtiv mikrotootja võrguleping, kuid võrgusuunalise liiklusega 0kW. Maikuust alates oleks võimalus anda võrku 2kW. Miks nii, ei hakka pikemalt peatuma. See 2kW võrku suunamise võimalus looks mulle tõenäoliselt väikese puhvri ajaks, kui genekas ei tööta, kuid nagu ütlesin, müük kui asi iseeneses pole plaan- tahan liituda ning sellega kaotada oma " paralleelmaailma". Ka tundub oluliselt ökonoomsem ja mõistlikum. Loodan, et selgitustest on abi?!

Mis puudutab küsimusi, miks ma sünkroongenekat otse, ilma inverteri abita, võrku ei ühenda, siis küsin ja selgitan- kas keegi on isikliku kogemusena (ametlikult) seda teinud, v. teoretiseeritakse? See sai küll vähe retooriline küsimus. Mitu head aastat tagasi rääkisin Elektrilevile oma plaani ära, ning üks tore noor insener tuli nende poolt kohapeale asja kaema. Minu vaatest tore ajaviide, kuid tulemus null. Tema uudistas mitu tundi põnevusega ehtatud süsteemi, kuid mina ühelegi oma küsimusele paraku vastust ei saanud. Minu arusaamist mööda on (ja oligi) suht. lihtne teha mikrotootja taotlus, kus võrguga liidetakse energiapargimoodul (inverter). Primaarenergia allikas hüdro. Kõik lihtne!. Mingit itaallaste sünkroongenekat koos enamusele tundmatu ELC-ga ei kiida neil heaks ükski normdokument, ehk bürokraatia tapaks... Lisaks sellele (vabandan ette, kui väga lappesse järgnev läheb, sest ma pole elektriala inimene) ei tähenda sünkroongeneraatori nimetuses asuv " sünkroon" seda, et seda väga lihtne oleks võrguga siduda. Pigem on asi selgem ja tehniliselt lihtsam asünkroonmasinate ühendamisel- pärast parameetrite (sagedus eelkõige) ühtlustamist toimub lülitus võrku ning võrk ise hoiab edasi. Kuid mul pole asünkroonmasin.....
Lisaks on mulle mugav ja oluline, kui põhivõrk on maas, saan pelgalt ümberlülitusega tarbida nagu seni- off-grid süsteemis. Eks ka inverter on tumm, kui võrgus särtsu pole; saan samuti lihtsalt off-gridi taastada.

P.S. Kas KALVIS saaks täpsustada, milline see ülilihtne sünkroongeneka automaatika välja näeb, mis otse võrku lubab ennast ühendada ning miks ma peaksin veel sünkroongeneka ostma, kui mul üks juba aastaid töötab??!

Loodan, et ei risusta oma piltidega, kuid vahel on parem kord näha kui mitu korda lugeda/ kuulda.
See alumine kilp on pmst. mugavuse mõõde- saan PAC3220 kellade kaudu üle Siemensi äpi reaalajas infot geneka parameetritest ning teha mõned lülitused distantsilt. Selleta saaks hakkma. punaste tuledega kilp on ELC.

Mis puudutab küsimusi, miks ma sünkroongenekat otse, ilma inverteri abita, võrku ei ühenda, siis küsin ja selgitan- kas keegi on isikliku kogemusena (ametlikult) seda teinud, v. teoretiseeritakse?

Aja ergustuvooluga pinged õigeks, ühenda iga geneka ja võrgu faasi vahele hõõglambid, siis lisa ühenduse vahele kaitselülitid (igaks juhuks, kui midagi valesti läheb) ja lülitid ning ühenda võrku kui lambid ei hõõgu ja vilgu, milles probleem?`
Ma ei ise ei ole sünkroonmasinat võrku lülitanud (liiga võimsad olid, ligi 6 MW), kuid näinud olen küll. Lülitamisejärgselt võib võrgus tekkida kerge pendeldamine, kuid see peaks vaibuma.

Kui oled ta juba võrku saanud, siis on juba 1 mure vähem ja saad edasi vaadata. Kui ta sul on võrguga paralleeltöös, siis on asi juba tarbijate juhtimisega hulga lihtsam.

Mis jõe peal see värk on? Kas on pais ka või otse voolu peal?

Väike ajaloolises asukohas taastatud veskipais. Seda tüüpi turbiini saab käitada suht. madala surve juures ( alates 1.2m) Ei vaja suuri paisutusalasid ega kõrgust. Puhtalt jõesängi voolu pealt on teistsugused turbiinid, aga tootlikus lahjem ja voolu kiirus peab üsna arvestatav olema.

Generaatori pöörlemissagedus?
Ergutuse toitelahendus või püsimagnetid?

kunn24 kirjutas: 20 Jaan 2025, 18:44 Generaatori pöörlemissagedus?
Ergutuse toitelahendus või püsimagnetid?

1500 rpm. Turbiin teeb 150 rpm; läbi 1:10 reduktori liidestatud. Genekal oma sisseehitatud AVR. Kui ELC jõuga tagant lahti ühendada, on turbiini tühikäigupöörded ca 2x suuremad. Selleks ongi tarvis koormusega pidurdada.

Anna viide tootja dokudele, nad on sul nagunii olemas.
Turbiin reguleeritav ei ole?

kunn24 kirjutas: 20 Jaan 2025, 19:01 Anna viide tootja dokudele, nad on sul nagunii olemas.
Turbiin reguleeritav ei ole?

Pead silmas generaatori v. hüdroturbiini tootjat? Lahendus belglastelt- www.turbulent.be Kogu ehitus ja mehhaanikaosa ise kohapeal.

kunn24 kirjutas: 20 Jaan 2025, 19:01 Turbiin reguleeritav ei ole?

Pmst. saab labade kaldenurka ( 5 asendit) muuta, kuid see on paras peavalu ning tehniliselt tarbetu. Kui tahan võimsust mingil põhjusel reguleerida, liigutan turbiinikanali väravat ja reguleerin vooluhulka. Tegelikkuses sätid nominaali piirides max. võimsuse juures tööle ja ELC teeb ülejäänu.Kui veetase peaks ootamatult alanema, kahaneb vaid saadav võimsus, muud näitajad jäävad paika. Kaplan turbiinidel ( ka väikestel) reguleerib hüdraulika juhtlabasid, kuid sellel on suur reageerimise inerts ning ebamõistlikult keerukas väiketootja jaoks. Minu turbiinist läheb lahedalt 10x10x10 cm mõõdus sodi läbi ( kui peaks mingil põhjusel prahivõrest läbi saama;))). Ja isegi ühel kevadel kanalist irdunud ca 300-400kg suurte kamakatena jäärisu jahvatas turbiin suurema probleemita peeneks.Turbiinikamber on spiraali fragmendi kujuga, ning pöörlev veemass tabab labasid sobiva nurga all. Tööstuslikes turbiinides on selleks juhtlabad, mis veevoolu suunavad, kuid see on hoopis teine maailm.

Ataman kirjutas: 20 Jaan 2025, 19:08

kunn24 kirjutas: 20 Jaan 2025, 19:01 Anna viide tootja dokudele, nad on sul nagunii olemas.
Turbiin reguleeritav ei ole?

Pead silmas generaatori v. hüdroturbiini tootjat? Lahendus belglastelt- www.turbulent.be Kogu ehitus ja mehhaanikaosa ise kohapeal.

See on ka hea viide, kuid pean silmas geneka enda dokumente. Ma tahan näha, kas selle tootja on ette näinud selle otse võrku lülitamist ja kuidas.