Ehitusfoorum

Tere!

Soovin vahetada vanad malmradiaatorid tänapäevaste radiaatorite vastu. Sellega seoses soovin muuta ka korteri üldilme esteetilisemaks, peites küttetorud nii, et need poleks nähtavad. Seetõttu küsiksin — kas keskkütte küttetorusid on lubatud ja võimalik peita seina sisse?

Tegemist on 1970. aastal ehitatud 9-korruselise kortermajaga Mustamäel. Minu korter asub 1. korrusel ning küttetorud lähevad vertikaalselt iga radiaatori juurest edasi ülemise korruse naabri korterisse.

Lisan ka pildi, mille leidsin internetist, et selgitada, mida täpsemalt mõtlen.


Tänan juba ette asjatundliku nõu ja vastuste eest.

Võib ka nii, kuid igatsuguste "äkki juhtub" vältimiseks ise seda ei teeks. Tuleb näiteks keskküttetorustiku survepesu ja keegi uhab kogemata liiga palju rõhku torustikku ja midagi läheb pekki. Kui on nii nagu sul hetkel, siis läheb remondiraha kollektiivselt kogutud rahast või maksab kindlustus, kuid kui sinu visuaalselt korrektsemas ühenduses annab seinas midagi järgi, siis maksad kinni ka teiste korterite uputuse tagajärgede likvideerimise. Kui sul muidugi ei ole oma korteri kindlustusel vastutuskindlustuse punkti, kuid sellisel juhul peab sul olema ametlik luba torustiku visuaalselt korrektseks ümberpaigutuseks. Muide, sinu korterit läbivad küttetorustikud on ka teiste maja elanike vara ehk päris omapäi seda vist korraldada ei tohiks.

Mina ka nii ei teeks. Ma ei ole torutöödega kuigi kursis, aga üks Soomes töötav torumees ütles, et seal peavad vähemalt liitmikud olema ligipääsetavad.
Ja isegi kui tahta torustikku müüritise sisse paigutada, siis võiksid igaks juhuks olla mingi kõri sees, et neil oleks küllaldane paisumise ruum.

Esiteks, radiaatorite ja torude vahetus peab olema ühistuga kooskõlastatud. Kui ilma loata teed, siis võidakse nõuda endise olukorra taastamist. Ümberehitus võib ka teiste korterite küttes probleeme põhjustada. Kandvat seina niimoodi lõhkuda ja nõrgestada ilmselt ei tohiks. Kui kipsplaadist seina juurde teed, siis OK.

Tänan siiani jagatud mõtete eest.

See on arusaadav, et enne idee realiseerimist tuleb kooskõlastada see korteriühistuga. Uurisin internetist samuti välja, et torudel tuleks olla kõri paisumise ruumi jaoks.

Liitmikute kasutamine sellises projektis on tõesti riskantne, mistõttu kujutan ette mõtte teostamist malmtorude ümberkeevitamise näol. Sellist varianti saab näha kenasti sellest videost: https://youtube.com/shorts/a-HAPd9QqZQ? ... fd49668_Wy

anna peale ja ütle meile mis saab järgmine kord kui ühistu hakkab keskütte torusid vahetama.

Mida ma ise olen näinud on see, et ühendused tehakse ringi ja viiakse püstaku torude juurest seina äärest põrandasse süvendatud (avatavast) kanalist ja püstaku torud ise on kaetud (eemaldatava) disainitud paneeli/karbiga

Paneelelamute seinapaneeli paksus on 12cm.
Kui sinna torude sooned sisse freesida, siis kui palju paneeli järele jääb?! Fotol on vähemalt 25cm kui mitte 38cm tellissein, kus ruumi rohkem. Mina KÜ esindajana küll sellist plaani heaks ei kiidaks.

Äärenurk kirjutas: 18 Jaan 2025, 21:12 Paneelelamute seinapaneeli paksus on 12cm.
Kui sinna torude sooned sisse freesida, siis kui palju paneeli järele jääb?! Fotol on vähemalt 25cm kui mitte 38cm tellissein, kus ruumi rohkem. Mina KÜ esindajana küll sellist plaani heaks ei kiidaks.

Siseseinad on 12cm, välissein oluliselt paksem.

Pigem on videos terastorud.

12cm sisesein ei tarvitse olla ka kandev sein, millesse nt 5cm rennide uuristamine kandevõimet mõjutama hakkaks.
Teema ei ole olemuselt ju uus, kus nõukogude aja korrusmajade wc ja vannitubade renoveerimisel on läbivalt olnud häda, kus renoveerimise käigus inetu torustiku rägastik kaetakse kinni ja plaaditakse, mõnel juhul lepitakse miski vaatlus/hooldusluugiga, aga üldine seisukoht on ajaga kujunenud, kus kaetud torustikud on korteriomaniku oma kulu ja risk, kui ühistu&korterelamu huvides on vaja miskit leket kontrollida või torustikku vahetada, tuleb torustiku katvad osad avada ja ühistu endise olukorra taastamist ei kompenseeri.

Samuti tänapäeval räägitakse nn küttelahenduste vaatest, kui põrandakütet ei ole võimalik rajada, saab teha ka seinakütteid, kus sarnaselt põrandaküttele on seina sisse küttetorustik ära peidetud, ehk tahtes pildi jaoks sein kruvi lasta, pead teadma..

Miskis ajakirjas kümme+ aastat tagasi räägiti skandinaavia kogemusest, kus eelmise sajandi 60-70-ndatel oli samuti moes torustikud seinte sisse peita ja see lõppes kurvalt eriti puitkonstruktsiooniga hoonetele, kus ka pisikesed tuvastamata lekked tõid kaasa ulatuslikud puitkonstruktsioonide kahjustused, seente ja hallituse vohamised, mille tõttu terveid maju hiljem hinnati elamis- ja taastamiskõlbmatuks. Probleemistik olla niivõrd tõsine ja levinud, et ehitusnormatiividesse tehti muudatusi, mis tingimustel ja kus tohib torusid seina sisse peita. Laiem tarkus olevat seda parem vältida.

Enda eluea jooksul kokku puutunud kolme korteri remondiga, kus kõigis kolmes on köögikappide alune põrand mädanenud, sisuliselt samuti midagi on aastaid-aastakümneid tilkunud immitsenud ja see umbse kapialuse põranda ära mädandanud. Tihti vanasti seal "linoleum"-i laadsed kihid ka, mis ei lase alumise põranda seisukorda silma torkida.

Kompromissvariandina saaks kaaluda ka seinapealsed torud katta kerge kipsseinaga, ehk sama mida laialt paneelikate vannitubade renoveerimisel on harrastatud. Kas sein teha terve seina ulatuses paksemaks, või nö astmega ainul torude kohalt, on otsustamise küsimus. Samuti on palju harrastatud radiaatorite ja torude peitmist miskite dekoratiivsete restide/ribide taha. Eriti mõisates jm vanema interjööriga ruumides, kus moodsama aja tehnosüsteemid muljet rikkuma kippusid.

Veel võiks hinnata konkreetset olukorda, mäletan oma esimest paneelika korteri remonti, kus samuti remondi käigus kuklas tiksus, kui seda rõvedat torude ja malmkäraka värki ei oleks, saaks täitsa OK elamise. Jõud ja jaks ei käinud toona torudest nagunii üle ja kui lõpuks laest-maani, seisnast-seina kardinad sai ette riputatud, ei olnud enam seda torumöllu silma torkimas ja sai hoopis muretsetud, kas kardin liialt radika soojaeraldamist ei sega. Ehk tasuks laiema pilguga vaadata, kas puhtalt sisekujundusega, kardinad, mööbel jm võib torude teemat oluliselt leevendada.

Keevitaja1 kirjutas: 19 Jaan 2025, 21:01

Äärenurk kirjutas: 18 Jaan 2025, 21:12 Paneelelamute seinapaneeli paksus on 12cm.
Kui sinna torude sooned sisse freesida, siis kui palju paneeli järele jääb?! Fotol on vähemalt 25cm kui mitte 38cm tellissein, kus ruumi rohkem. Mina KÜ esindajana küll sellist plaani heaks ei kiidaks.

Siseseinad on 12cm, välissein oluliselt paksem.

Välissein on kolmekihiline ja kokkuvõttes paksem küll, aga kandev osa siiski 75, 80, 125, 130mm, olenevalt ka hoone kõrgusest.

Prill kirjutas: 20 Jaan 2025, 09:52 12cm sisesein ei tarvitse olla ka kandev sein,

Paneelelamutes on reeglina kõik seinad kandvad.

Paljudes on ka niimoodi, et paneelid jooksevad üle terve korteri ja kannavad vaid välisseina ning naabritega ühise seina peal- seal pole ühtegi kandvat tubadevahelist seina.

Prill kirjutas: 20 Jaan 2025, 09:52 12cm sisesein ei tarvitse olla ka kandev sein, millesse nt 5cm rennide uuristamine kandevõimet mõjutama hakkaks.

Kui kandva seina paneelist 5 cm ära lõhkuda, siis loomulikult ei see enam sama tugev. Ja võibolla naaber teeb ka sama...

Äärenurk kirjutas: 20 Jaan 2025, 22:36

Keevitaja1 kirjutas: 19 Jaan 2025, 21:01

Äärenurk kirjutas: 18 Jaan 2025, 21:12 Paneelelamute seinapaneeli paksus on 12cm.
Kui sinna torude sooned sisse freesida, siis kui palju paneeli järele jääb?! Fotol on vähemalt 25cm kui mitte 38cm tellissein, kus ruumi rohkem. Mina KÜ esindajana küll sellist plaani heaks ei kiidaks.

Siseseinad on 12cm, välissein oluliselt paksem.

Välissein on kolmekihiline ja kokkuvõttes paksem küll, aga kandev osa siiski 75, 80, 125, 130mm, olenevalt ka hoone kõrgusest.

Suurpaneelmajadel üldjuhul välissein ei ole kandev.