Kahesüsteemne boiler, vabatsirkulatsiooniga

[heivokas]

Tervist spetsialistid
Alustuseks palun vaadake manustatud joonist.
Mure selles, et vabasirkulatsioonis ei hakka boileri kütmine tööle kütte veega. Eelnevalt kütmine töötas, kuid siis tuli kütte vesi boileri suhtes kõrgemalt, kuid see tekitas olukorra kus hiljem hakkas üles soojenenud boiler kütma ka ülemist korrust ja see seda sai pidurdada, vaid selliselt kui tagasijooksu kraan kinni keerata.
Nüüd ehitasin süsteemi ümber, selliselt nagu joonisel ehk kütte vesi tuleb peale alt poolt boilerit, kuid see süsteem ei küta. Kalded on samad mis ennem ehk selles mõttes ok. On õhutatud, vesi jookseb läbi. Pumpa ei tahaks panna. Mis on valesti?

[A23]

Tervist spetsialistid
Alustuseks palun vaadake manustatud joonist.
Mure selles, et vabasirkulatsioonis ei hakka boileri kütmine tööle kütte veega. Eelnevalt kütmine töötas, kuid siis tuli kütte vesi boileri suhtes kõrgemalt, kuid see tekitas olukorra kus hiljem hakkas üles soojenenud boiler kütma ka ülemist korrust ja see seda sai pidurdada, vaid selliselt kui tagasijooksu kraan kinni keerata.
Nüüd ehitasin süsteemi ümber, selliselt nagu joonisel ehk kütte vesi tuleb peale alt poolt boilerit, kuid see süsteem ei küta. Kalded on samad mis ennem ehk selles mõttes ok. On õhutatud, vesi jookseb läbi. Pumpa ei tahaks panna. Mis on valesti?

Võib-olla oleks aidanud algsele lahendusele mingi väikse takistusega tagasilöögiklapi vahele panemine? Ses osas kogemus puudub, kas nii väikestele voolu-/rõhuvahedele reageerivaid membraaniga tagasvooluklappe tavakasutuses üldse saadaval on.
Teine võimalus oleks boileri vee temperatuurianduriga juhitav klapp.
Aga mis see probleem siiski tegelikult oli, ülemist korrust ju kütab küttevesi nagunii? Võib-olla aitaks hoopis ülemisele korrusele termostaadi vahele panemine?
Või probleem selles, et kui üldse tube kütta ei taha, aga boileris soojendab vett elekter, siis osa soojusest läks sealt ikka vastu tahtmist teisele korrusele?

[Kalvis]

Vabatsirkulatsioon on väga kapriisne. Torud peavad olema vähemvlt 3/4", soovitavalt 1", õige kaldega ja vahel ei tohi olla ühtegi klappi (termostaate jne)

[heivokas]

Tänud kaasa mõtlemast. Vastused Teile.
Aga mis see probleem siiski tegelikult oli, ülemist korrust ju kütab küttevesi nagunii? Võib-olla aitaks hoopis ülemisele korrusele termostaadi vahele panemine?
Või probleem selles, et kui üldse tube kütta ei taha, aga boileris soojendab vett elekter, siis osa soojusest läks sealt ikka vastu tahtmist teisele korrusele?
Probleem on selles, et kui boiler oli kütteveega soojaks köetud, siis tagasijooksu kraani pidi kinni keerama, kui kraani kinni ei keeranud, siis hakkas üles soojenenud boileri vesi öösel kütma ülemist korrust ja öösel täiendavat sooja üles pole vaja. Soov on seda vältida selliselt, et kraani ei peaks keerama.
Torud peavad olema vähemvlt 3/4", soovitavalt 1", õige kaldega ja vahel ei tohi olla ühtegi klappi (termostaate jne).
Torud on 1 tollised ja ei ole ühtegi klappi kuskil.
Lihtsalt mind ajab hulluks see, et ennem asi toimis ja nüüd uus ei toimi.

[Prill]

Ei mõista ka põhjust öelda miks ei toimi, kui siis uuriks kas pealevoolu temperatuur on 24/7 ühtlane ehk küttesüsteemi toidab miski automaatikal põhinev katla- või soojuspumbasüsteem. Juhul kui on nt tahkeküttekatel ilma akupaagita, a'la kütan toad soojaks ja järgmiseks korraks jahtub kõik maha ning siis kordan, võib isevoolses süsteemis vee jahtumine ise anomaaliaid põhjustada kus seni kuni pealevoolust ringleb piisavalt soe vesi, sest isevoolsus põhineb olemusel temperatuuride vahel või ka äraantava soojus energial ja kõik toimib oodatult, kui ringlev vesi maha jahtub, ei ole isetsirkulatsioonil enam liikumiseks nö "energiat" ehk igiliikurina isetsirkulatsioon ei taha toimida. Kuna aga boileris on akupaagina sooja vett, ja soe tahab kõrgemale tõusta, hakkab boileri vesi toimima tsirkulatsiooni nö toitjana, boileri sooja vett kasutama kõrgemate korruste kütmiseks.
Varem kui boileri kraani sulgesid, ei olnud see võimalik, ka nüüd kui kraani sulged, võiks boileri sooja vee energia jääda boilerisse ja ei saa kütteringi teenistusse minna.
Piltlikult vist hetkel tarbeveeboiler toimib küttesüsteemi soojussalvesti ja akupaagina..

Lihtsalt heietus ja võimalik verisoon, ei pretendeeri tõele..

[kilowatt]

Kas ikka saab õhk korralikult välja kui kalded jäid samaks. Kaldeid joonisel näha ei ole ja mulle tundub, et boilerisse mineva pealevoolutoru kalle on boileri poole, varem läks õhk teisele korrusele. Kui nüüd on kalle samale poole ja õhku ülemise põlve juurest välja ei saa lasta, siis sinna jääbki õhukork. Loomuliku ringluse puhul õhk kergesti välja ei tule ja hakkab ringlust takistama. Muidugi ka pealevoolutoru on uue lahenduse juures pikem ja toru läbimõõt väiksem, eriti alupexi liitmike kohal ja seetõttu takistus suurem ja läbivool väiksem, aga see ei tohiks väga palju mõjutada. Ka võis ehituse käigus prahti jääda kuhugi ja see ei lase ringlusel toimida.